reede, 21. aprill 2017

Kuulge, nüüd natuke aega usun, et olen ehtne

V
Ä
S
I
N
U
D

Igast huvitavad hfüüsilised reaktsioonid - lõikavad valuhood labajalas, kuidas vaatepilt silme ees kisub kubistlikuks, janude janu, mis ei kustu joomise peale sugugi kergesti. Ja vaimsed - peamiselt kuidas ei jaksagi hoolida. Tegin ja olin, ent ei olnud piisavalt hea? Pohhui. Mind täna enam ei huvita.

Kuid täiesti ettevalmistamata, mingi minupoolse pingutuseta tuli üks pai, mida ma õieti ei suuda uskudagi.
A pilt on ka, nii et peab uskuma.
Ooo! OOOOOOOOOOOOOOOO!
Ja siis veel OOOOOOOOOO! kui te enne aru ei saanud.
Muutis kohe väsimuse vastuvõetamaks, ei olnud nii rebitud ja valus tunne, hoopis "oi, maailm ikka vahel pöördub hästi!" Et sõnade järjekorda oli veits muudetud, ei muuda tunnet, et Mallu tätoveeris endale õlale minu teksti! Minu! MINU!

Jaa, tänan, muidugi olen oivaline! (ütlen graatsiliselt kummardades)

Muidu oli ka hea päev eile tegelikult. Kusjuures ühe headuse moodustas plaanitud kohtumine, mida ma ei püüdnudki reaaluseks teha, kui teine inimene kohtumispaigas kohe silma ei hakanud, sest ma olin nii krdi väsinud. Teda pole? Ok, ei hakka ootama, lähen koju ära, sest nii paganama väsinult midagi muud tarka enam teha ei jaksa.
Enne käisin lastega kinos "Tuulte oru Nausicaad" vaatamas. Päris lahe film ikka. Olin oma senisest kahest vaatamisest enamiku ära unustanud - ainult see oli meeles, et miski loodusesõbralik tüdruk lendab kogu aeg liuguriga ringi ja sõda käib.

Aga nii ära väsitas, et oleks naljakas, kui poleks nii kurb. Ent siis kirjutas Mallukas, et tegi tätoveeringu =)
Ma paneks foto ka, ise ta fb-sse juba pani sellesama, aga olgem ausad - sealt on peamiselt näha tätoveeritud Mallukat, pilt on arusaadav, ent tekst vähe udune. Vaatan ja rõõmustan omaette hoopis =)

Enesekindluse buustimine on ikka üleni abiks. Võin ju MÕELDA, et see või teine, mida teen, on lahe. Sellist rahulikku voogamise ja produktiivsuse puhangut, mis tuleb, kui TUNNEN, et olen oivaline, kuid mõtlemine kuidagi kaasa ei too.
Mõte ja tunne, nii erinevad asjad!
Mul on nüüd parem ka kirjutades, sest natuke aega on pohhui, kas mu kirjutatav ikka on hea. Teen oma parima, mida enamat võiks keegi oodata?

Head lugu? No ma teen oma parima, et oleks =)

Oh, Instagrammis on ka pilt! Mitte et ma seda arvutisse seivida ja teile näidata saaksin, lihtsalt uskuge =)

8 kommentaari:

väga väga naine ütles ...

Kommentaar jäädvustamiseks, kui tähtis ja hea on vahepeal mitte midagi teha.
Mul on nii hea meel, et mitte midagi erilist tänaseks planeerinud pole! Plaanid on stiilis "pesta üks aknaklaas" ja "kirjutada 200 sõna ilukirjandust" ja "viia paberiprügi välja".
Ja nii krdi hea on olla! Poeg on ka Lätis korvpallivõistlemas, mul on täielik vaikus ja rahu siin =)

Kaamos ütles ...

Ära kahle. Pane kavõi peegli nurgale silt:''Mina olen''
Mu lapsel oli seal lipik tekstiga ''Täitsa p....s, kui ilus ma olen''
Oli tõesti.

väga väga naine ütles ...

See tunne, et mind ei ole olemas, ei ole mõistuslik =) On TUNNE. Ega ma mõistusega kahtlegi, et olen.

Kaamos ütles ...

Just. Tundele kirjutadki, et oled olemas. Eks mu lapse ebakindlus tekkis samuti tundest, mõistus nii ei arvanud. Tunded on kärmed vaipa jalge alt kiskuma.

väga väga naine ütles ...

Ka õige.

väga väga naine ütles ...

Aga ma võin ju panna lingi, kui ei saa seivida!

https://www.instagram.com/p/BTHIJe2jIxh/

mallukas ütles ...

See pilt on feissis ka täitsa olemas :D

väga väga naine ütles ...

Ma lähen kaevun kohe =)