esmaspäev, 1. juuni 2009

On öö, on öö, kõik kollid teevad "Böö!"


Öösiti, magamata peast, on kõik hirmud innukad haarama, kõik paanikad innukad lämmatama, kõik mured innukad lahendamatuina näima ja üldse on kõik pime ja õudne.
Tee läheb ka liiga kangeks ja kuhu ma ometi kaotasin selle paki suitsu, mille ma 2 nädalat tagasi ostsin ja kust ainult poole sigaretti ära tõmbasin?!
Nüüd kuluks see pakk ära. Suits tekitaks tunde, et hauahaigutus mu hinges ei hirmuta mind ja ma olen valmis hukatust suisa vabatahtlikult embama.
Aga ma kaotasin selle paganama paki kuskile ära.

Muidugi on öösiti ka kõik patud magusamad, kõik vestlused põnevamad ja kõik tavapärane kerge salapäralooriga varjutatud, aga kui on vaja tähtaja eel tööd teha, on öö üsna karm aeg - kogu aeg tuleb töömeeleolu asemel "tormaks õige ringi ja paanitseks"-meeleolu või (minu puhul enamasti) "nagunii on kõik p***s, mis siin, enam üritada, parem loen midagi"-meeleolu.

Romantiline enesehävituslikkus ei päästaks nagunii kah miskit, kui nüüd aus olla.
Surm naeratab meile iga päevaga üha laiemalt ja mulla maitse on juba hammaste all.
Emake maa ja kõik jumalad, millesse ma end küll mässinud olen?! 100 osalejaga üritus sisuliselt kahekesi korraldada!
Me oleme ikka täitsa lollid.

Jah, ma üritan tööd teha. Rolle kirjutada. Kell 00.03 öösel.
Võib-olla pole see mul just elu nutikaim mõte, aga nii hea oleks veel üks enne magamaminekut valmis teha.

/muide, ma avastasin eile, et mul pole ei au ega häbi ja ma isegi ei tunne neist puudust. Aga mind häirib, kui teistel mu ümber pole au ega häbi. Eriti kui tegu on mulle lähedaste isikutega, nt. mu oma lastega. Silmakirjalikkus.
Valus.
Peaks end kokku võtma.

/või noh, mingisugune vinti keeratud au mul ikkagi on ka. Aga viimasel ajal hakkab ka see alla käima.
Peaks end kokku võtma või midagi.

Viimasel ajal olen asjad pisut pihust ära lasknud.

/võtab ennast pihku.
Ei, mitte selles mõttes.

/Rollid, rollid, rollid...

Kommentaare ei ole: