esmaspäev, 15. juuni 2009

Raks! ja raisk!

Ma murdsin vasaku kederluu.
Ma murdsin kederluu!
Praegu!!! Kui Beleriand on vähem kui kahe nädala pärast.

Saate aru!?
Nii palju siis jooksmisest. Nii palju siis tantsimisest! Nii palju siis nägusatele noortele meestele oma oivalise võhmaga mulje avaldamisest! Nii palju siis ise eriti ägeda rolli mängimisest võõral mängul! Nii palju siis ujumisest ja öistest väikestest järvedest suvesüdames!

Aga ma poleks mina, kui ma ei leiaks asjast oma maasikat, mis tuju tõstaks.
Üks nägus noor mees taris mu süles trepist üles. Kaks mitte nii nägusat ja mitte nii noort, aga see-eest palju lahedamat meest tarisid mu alla tagasi. Mitme nägusa noore mehega sai msnitsi lahinguhaavu arutatud. Ja kui ma lähen ballile ja istun oma kipsiga nurgas, ja ei saa tantsida, siis mis te arvate, millistel inimsoo esindajatel ma lasen endale juua tuua ja end vestlusega lõbustada?
Jah, naised on toredad küll, aga suurt hulka noori nägusaid mehi ei võida miski.

=)

3 kommentaari:

tindarien ütles ...

Iuhh, ma olen ikka veel poolpahupidi südamega selle järel, kui ma arvasin, et sa murdsid põlvekedra ega julgenud sulle öelda, kui jälk jama see minu arvates on... Aga oli kange tahtmine kuidagi vihjamisi hoiatada, et sa võtaksid hoogu ikka maha ega oleks liiga sangar, või muidu venib see paranemine kuni vanaduspõlveni, millest mul oleks täitsa isiklikult kahju (mis kõik elu jooksul võiks niimoodi tegemata jääda ja meile rääkimata). Aga õnneks pole see keder see keder :) Ja lõbusat paranemist noorte meeste pilve keskel!

kroku ütles ...

Hei aga, kuidas sul see õnnestus?

vana naine ütles ...

Piinlik küll, aga midagi põnevat ei ole esile tuua.
Sellised nõdrad vigastumised pole üldse heroilised, nii et ma põhjust postis ära ei toonudki, aga: ma mängisin lastega kulli. Natuke ebaühtlasel muruplatsil, kus rohu sees olid peidus sihandased sügavamat sorti rattaroopad.
Kui jalg alt ära paindus, kuulsin raskatust ja oligi.