kolmapäev, 9. veebruar 2011

Seljaga vastu seina, kuklaga vastu klaasi

Ma mõtlen, et kui paremaks ei lähe, avan uue, halisemiseks mõeldud blogi.

Selle pealkirja all siin on kuidagi piinlik järjepanu kaevelda.

Aga halb on.
Kurb on.
Patareid on tühjad ja rohkem pole midagi anda.
Nälg. Tüdimus. Lootusetus.
Lisaks tunne, et see kõik näitab minu kui inimese kõlbmatust: ei suuda seista omaenda seatud ideaalide kõrgusel. Ei suuda anda, nõudmata vastu rohkemat kui tänu. Ei - suuda.

Ega ma ei saa isegi öelda, et keegi ei aita. Aidatakse. Ise midagi vastu küsimata.
Ei saa kurta, et miks just mina olen see õnnetu. Ma tean nii paljusid teisi, kel on tõesti palju raskem ja halvem kui mul just praegu.
Ei saa isegi öelda, et midagi vastu ei saaks neilt, kellele mina andnud olen.
Saab. Inimesed kalduvad olema ilusad ja head ja oskama naeratada ja keni sõnu öelda - ning nad mõistavad tänada. Mul pole kaebamispõhjustki õieti!

Aga - ma vist ootasin, et ühel hetkel saab midagi enamat.

Ja nüüd on nälg. Tüdimus. Lootusetus.

Valu.

6 kommentaari:

Kober ütles ...

Me peame oma ootustes jääma ebakonkreetseks. Et me tahame "midagi". Loodame midagi vastu saada. Kui me tahame midagi konkreetset - oma abi eest aiakaevamisel tahame 45.95- , siis see pole enam ootus ega "miski", vaid nõudmine. Võimalik, et õigustatud, aga kas me ikka tahame, et tunnete maailm oleks turuplats?

Ma ei ole mitte kunagi vastanud küsimusele "Mida sa sünnipäevaks tahad?" Ja ma ei kavatse ka edaspidi sellele iialgi vastata.

väga salalik naine ütles ...

V-o ma väljendasin end valesti.

Uus katse:

Kodus pole nii pikka nööri,
et see ulatuks mu üksilduse põhjani.

Aasta aasta järel
ei otsi, isegi ei oota.
Elu on ju hea?
Noor veel, aega on,
suured silmad ja väikesed käed,
pahkluud ka kitsad.
Ega seesugune kaua üksinda püsi!

Aasta aasta järel.
Enam ei jõua!

Armusin jälle.
Osutus jälle naisemees olema.
Kõik mehed maailmas on naisemehed!

Varsti viis aastat nagu nunn.
Rõõm ja usaldus hakkavad otsa saama.

Isegi rõõmus olemisest väsib.
Sest ma olen rõõmus alati vaid valelootuste toel.

Mõtlen, nagu oleks mul maailmale midagi anda ja veel ka midagi vastu saada.

Aga ei ole ju.

väga salalik naine ütles ...

Ah, ja - üldse ei tahaks praegu loengut kuulata.

Maha äng mõtteid ja meetodeid ei leia praegu endast üles, aga ma tean, et
olen olnud nii päris inimene kui olen suutnud.

Andnud tõesti oma parima.

Ja

v-o ei ole sellest küllalt.

Aga ma tõesti andsin OMA parima.

Kober ütles ...

Üldse ei tahtnud loengut pidada, sry.

Tuleb sinu päev, usu. Tuleb sinu kord. Tuleb küll!!

joanamari ütles ...

minagi olen märganud, et toredad mehed on juba hõivatud
kes ei ole hõivatud, need väga toredad ei ole
aga ära heida meelt
olen märganud ka seda, et mõned mehed mitut peret peavad ja väga edukalt
sest kõigile naistele oma ei tüki mehi jaguma;)
aga ega kõik naised ikka ei suuda jagada, sealhulgas ka mina;)

Oop ütles ...

Jutu alguses mõtlesin, et pakuks Sulle mõnikord tassi teed, aga jutu lõpuks leidsin, et Sa vist ei taha.

Võin ka pikenduseks hea jupi pesunööri pakkuda. Kõige muuga on, noh, nigu on. :(