teisipäev, 17. jaanuar 2012

Ärge tehke asju, mis ei pane te hinge helama!

Tunnen omal nahal, kuidas mõttetu töö tapab.

Isegi kui ta ei ole ebameeldiv. Isegi kui ma väga hindan teisi inimesi, kes seda teha suudavad. Isegi kui mulle tegelikult isegi meeldiks seda tööd osata ja hästi osata.

Aga see ei ole minu kirg. Mitte natukenegi.

Ei tule nagu ette, et sel pöörasel eelmisel nädalal oleks olnud ühtegi päeva, mil väsimus, tüdimus ja huvitus must niimoodi elumahlu välja imenuks kui täna.

Emake maa, kuidas ma küll selle praktika lõppu ootan!

3 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Igas töös leidub alati üks suhkrutükk, mis teeb,
suhkrutäkk, mis teeb,
jah, suhkrutükk, mis teeb... :)

väga väga naine ütles ...

Juba leidsin ka. Selle täku... fui, tüki ikka.
a) õues on lastega suht äge olla
b) ma saan olla hea tädike neile kerge tähelepanudefitsiiidisündroomi ja/või õrnade autismiilmingutega lastele, kes üldiselt käivad kasvatajatele närvidele ja kellele kellelgi mahti pole.

Anonüümne ütles ...

Suhkru t ä k k ...heh,see mulle meeldib!