teisipäev, 17. juuni 2014

Vana ja hall

Teatud vanusest alates on inimese pealt otsa vaadates juba umbes näha, kuidas tal läheb.
Noored kuidagi on elastsemad, nad näevad algmaterjalist lähtuvalt üsna võrdselt viletsad-kaunid välja nii siis, kui neil läheb hästi, kui siis, kui neil läheb halvasti - aga kuskil pealt 30 hiljemalt hakkab ikka väga välja paistma mitte lihtsalt see, et liialt kahjulikke aineid tarbitud, vähe magatud, vähe treenitud, vähe (või valesid asju) söödud või vähe vett joodud, vaid ka lihtsalt see, et kortisool jookseb ja ei ole hea olla.
Vaatad inimesele otsa ja näed.
Meil, naistel, on küll sotsiaalselt aktsepteeritud viisid teeselda, et läheb veidi paremini kui tegelikult - meigiga saab üllatavalt ärksa näo pähe teha, kui ka tegelt on asjad väga hullud - aga siis ma võtan selle kraami näost maha, vaatan endale pärast dušši otsa ja püha kurat küll. Kuidas ma nii vana ja väsinud nüüd välja näen äkki?! Preili, mis teil viga on?

Liialt kohvi, liiga vähe und, liiga palju stressi, liiga vähe kallistusi.
+ nagu mu kena, hea ja tark kurusevend omaette pead vangutades ütles, kui mind pärast kursusetöö kaitsmist lumesaju algmete paiku koju tõi: "Ja sellise jama peale pean mina oma kallist eluaega kulutama!"
Võttes sellega  kokku meie uurimis- ja arendustöö metoodika (tuntud ka kui "haukuvat õppejõudu sisaldav") ainet, mitte minu kojutoomist siiski.

Homme on veel viimane seminar, siis on kooliga selleks semestriks kõik. Aga mul on lihtsalt äkitselt nii kõrini, et isegi neljas päev järjest jooksmas käia ei löönud endorfiine üles, ma lihtsalt ei viitsi, ei hooli, ei taha. Ei hooli.
Nägu on hall, juuksed on hallid - tõsiselt, neid halle juukseid tuleb järjest juurde, ja mul on siuke äge tooniv šampoon, millega nad ka välja paistavad jätkuvalt - silmade all on kortsud ja vasakul põsel mingi punni äärmiselt visa jälg. Vahepeal läheb väiksemaks, vahepeal suuremaks ja lausa päris punniks tagasi, aga ära ei kao.

Mõtlesin panna illustratsiooniks ühe pildi talvest, kui mul oli ka väga halb olla ja kaks tundi hiljem tõusis 38.5 palavik, aga pildid ei illustreeri midagi, sest samast seeriast on üks päris armas pilt ka:


Mina olen see kavalehega ja ilma sinise kampsunita eideke.

14 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Mul kommentaari pole, on hoopis küsimus. Lugesin "Lagunemist" ja arvustusi. Keegi avaldas seal lootust, et raamatu ilmumine aitas ehk valule punkti panna, mineviku selja taha jätta, sellega lõpparve teha. Midagi sellist. Kas aitas ka?

väga väga naine ütles ...

No ta ilmus ümmarguselt sellisel ajal, et nagunii oli kõik juba möödas. Isegi visa kurinahk nagu mina ei jaksanud suurt üle kahe aasta üht meest taga nutta, paratamatult hakkas tunduma, et ega ta nüüd nii ilmatuma tore ei olnud ka.
Eriti kuna me reaalselt proovisime ka uuesti paar korda ja ei olnud reaalselt tore.

Luulekogu oli pigem valutamise kõrvalsaadus kui lahendus.

Anonüümne ütles ...

Su kombo meenutab pigem kariibimere piraate, kui muldvana eidekest. Arvesta, et muldvanadest eidekeste kohta tean ma kõike.

Anonüümne ütles ...

Nii et ikkagi aeg on suurim abimees? Kuus kuud on seljataga. Kolm korda niipalju ma küll enam üle ei ela :(

Pets ütles ...

Pildil olevatest eidekestest ole igatahes kõige kobedam. Palavik või mitte.

notsu ütles ...

a teised inimesed ei näe ju enamasti selliseid asju nagu hallid juuksed ja punnid kuskil põse peal. isegi kui endale tundub, et juuksed on üleni hallid ja põske pole enam punni alt nähagi. teised inimesed vaatavad mingit üldist haabitust ja ma pole siiamaani aru saanud, mille järgi nad otsustavad, milline see on.

ma ei tea ainult, kas see on lohutus siis, kui endale peeglist ikkagi ei meeldi.

väga väga naine ütles ...

Oh, näevad küll, kui vaatavad. ja kui on sellised, kes hoolivad. Ja vahel on sind näinud ja saavad võrrelda.

13:01 - ajapikku läheb kergemaks. Häid päevi tuleb rohkem. Halbu on harvemini. Mingid hetked, kus vaatad ringi ja on üleni hea meel olla olemas ja just sina.

Mul üks sõber küsis hea küsimuse. Et kui sul oleks "make everything ok"-nupp, mida see siis teeks?
Mõtle selle üle =)

See kuradi ebasuvi, see praegu mind muidugi tapab täiega. Päike teeb kõik asjad paremaks, aga mida pole, ongi see kuramuse päike.

väga väga naine ütles ...

Soovitaks sel viimasel teemal kohe postitust ka: http://krsi6.wordpress.com/2014/06/18/ilm-on-hukas/

notsu ütles ...

aa, need, kes hoolivad, märkavad jah, kui nad on sellist sorti inimesed, kes välimust tähele panevad.

ma mõtlesin rohkem selles võtmes, et "inimesed, kes panevad kulunud-väsinud välimust tähele ja kelle puhul sellest tuleb mingi jama". hoolivatest inimestest ei ole välimuse pärast jama karta, kui just hoolitsemine ise üks jama ei ole. ja need, kes ei hooli ja kellele on oma nõrkust seega riskantne näidata, ei pane õnneks reeglina tähele.

väga väga naine ütles ...

Ausalt öelda ma ei oska ette kujutadagi, mislaadi jama saab tulla sellest, et ma vilets välja näen.

Nii vilets välja nägemiseks, et inimesed hakkavad ringiga ümbert käima ja keelduvad minu õendusest, peaks ma vist pesemisest loobuma. Ja ühtegi teist reaalset probleemi üldse ei tule ette, mis kasvõi teoreetiliselt võiks olla.

Tho ütles ...

Keegi näeb hormooni tasandil "nõrk" ja võtab domineerida tahta või kaitsetut ära kasutada.

notsu ütles ...

ma mõtlesin umbes seda, et ütleb halvasti, või mingi pooltuttava puhul seda, et räägib pärast teistele, et "appi, see-ja-see nägi nii halb välja, ei tea, kas ta joob või."

pmst projitseerisin oma hirme sulle, mind tabavad isegi praeguses vanuses vahel tänaval foobiahood, et äkki tuleb kohe-kohe keegi norima, sest ma näen halb välja.

üks selline tagarääkimise keiss mul täiskasvanud peast isegi oli, mis ka minuni jõudis. ühes asutuses. mitte küll "ei tea, kas ta joob või", vaid "issand, käib ringi nagu mingi kaltsakas". pmst see muidugi ei muutnud midagi, sest inimesed, kes nii rääkisid, ei suhtunud minusse toetavalt nii või teisiti ja korra tilkus mulle kätte infot, et lausa saboteerisid. nii et pigem keiss, kus inimesed vabandavad oma halba käitumist välja mingi minu omadusega, mille nad on laest võtnud ja mulle külge kleepinud.

notsu ütles ...

aga jah, see, mida Tho ütles, ka. või õigemini see kattub osaliselt sellega, et "äkki ütlevad halvasti". nt mingid tegelased kuskil pargis või tänaval, kes tahavad kellegi suvalise kallal verbaalselt või füüsiliselt agressiivseks minna, valivad ikka selle, kes tundub ohutum vastane.

notsu ütles ...

a sel viimasel juhul ei pruugi vanana väljapaistmine muidugi üldse miinus olla. kui õnnestub kurja kepiga vehkiva vanainimese immits hankida. (üks turvatunnet sisendav vanaduspõlvefantaasia.)