reede, 15. august 2014

Vannun oludele alla ja kirjutan taas ühe päevakajalise postituse

Vahel üleni imestan, et kuidas ma enda üldse ära ohjan ajuti. Kuidas ma ei valgugi kogu aeg üle äärte ja ei lagune igas suunas, kui mind nii naeruväärsed asjad täiesti halba tundesse suudavad uputada nagu täna.

Saate aru, inimestel internetis ei ole õigus - ja mul on seepeale tunne, et elu ongi mõttetu.
Et tegelt kõik ongi halvad. Peksavad, tapavad, vägistavad.
Ja ma olen kogu aeg elanud eksituse sees, mõeldes, et me püüame oma parimat ning igasugune julmus, juhmus ja õelus on halbades oludes kasvamise tulemus jms.
Fakk.

Probleem on põhimõtteliselt selles, et üks kodumaine ulmekirjanik postitas näoraamatusse kaebuse. Mul on lausa kiusatus panna link, aga hoian end, hambad ristis, vaos ja ei pane, vaid tsiteerin anonüümselt.
Kaebus kõlab nii:

"See on ikka muidugi vinge, et üheltpoolt ei ole pappi Eesti kirjanikele ja samas jagame raha siis tüüpidele, kes kirjutavad vene keeles. Äkki peaksime annetama enda kaitse eelarvest ka mõned miljonid vene sõdurite ülalpidamiseks, näiteks aitaksime osta mõnele piiriäärsele polgule mundrid selga ja padrunid rauda? Eestis elav venekeelne kirjanik ei ole Eesti kirjanik mitte kuskilt otsast."

...ja käib selle kohta, et Andrei Ivanov sai Kulkalt stipendiumi.
Lisaks mingid kommentaarid, mis hiljem ära muudeti ja mis soovitasid Ivanovil Putini poole pöörduda raha saamiseks. (Hetkel on seal kirjas, et Vene kultuuriühingud ja Vene rahad peaks talle toetuseks olema, mitte Eesti riik.)

Mina läksin selle mõtteavalduse alla vaidlema, et oot-oot, kuidas siis Ivanov Eesti kirjanik pole: kirjutab ju Eestist ja Eestis, kirjutab spetsiifiliselt meie kultuuriruumist, kes talle siis mõtteavaldaja meelest kirjutamise eest maksma peaks, tõesti Venemaa või? Kas me ei peaks tegelikult olema üsna rõõmsad, et Putin talle ei maksa: milleks oleks meie koduõuel hea pidada mingit tülikat sõnaandekat putiniaani?! Või on Ivanov teematõstataja meelest idioot, et üldse kirjutab midagi nii nõmedas kultuurilises olukorras nagu eestivenelane olemine seda on, ja peaks äraelamiseks minema metsa alla seeni korjama?
Et nagu... PÄRISELT mõtleb ka nii?

Ja sain esiteks selle, et mu täiesti viisakalt sõnastatud kommentaarid kustutati ära kui provokatsioonid ja teiseks vastuse, mille mõte oli: mul sügavalt  kama, millest ta elab, aga Eesti kirjanik ta ei ole ja Kulka raha talle maksta on totrus ja nõmedus ühekorraga.
Ja mul jooksis niimoodi juhe kokku seepeale, et kaks tundi ei suutnud millestki muust mõelda. Kuidas siis nii? Kuidas siis nii? Kuidas siis nii?!

* Esiteks - ma saan aru, et omasid tuleb kaitsta, aga kas see Ivanov siis pole ka oma? Nagu - kirjanik, kirjutav inimene, kulturnik. Võrreldes elanikkonnas kirjanike ja mittekirjanike arvu mu meelest ei tule kirjanikke nii palju, et peaks üksteisega leivapalukese pärast kiskuma minema tingimata - võib kakelda näiteks ehitajatega või mu poolest kasvõi õpetajatega, kui juba kaklema peab. Aga ei, on vaja minna Ivanovi kallale, kelle ainus süü võrreldes kõikvõimalike kodukeelsete kirjatsuradega on see, et sattub teine vene keelt paremini oskama kui eesti keelt.

* Teiseks, Eesti riik on meil põhiseaduse järgi selleks, et kaitsta eesti keelt ja kultuuri. Kui keel ja kultuur oleks sama asi, poleks vaja neid eraldi üldse välja kirjutadagi sinna. Aga näe, ei ole päris sama asi, on keel ehk üks asi ja kultuur ehk teine asi. Kaitsma peaks aga mõlemaid, kas ei? Ka siis, kui nad ei kattu.
See, et ta ei kirjuta eesti keeles, ei vähenda kuidagi fakti tähtsust, et Ivanov kirjutab eesti kultuuris. Kirjutab pealegi moel ja asjadest, millest Eestis eestlasena elades eriti aimu ei ole. Kui ma ei oleks lugenud "Peotäit põrmu", oleks mul päris mitu pilku oma isamaale puudu.
Tõsiselt, kas siis mõnele ongi võimatu mõista, kuidas jõllita neid venekeelseid kuitahes tigeda näoga, see ei muuda fakti, et nemad on ka siin? Nemad kuuluvad ka siia. Kuhu mujale peaks nad minema?

* Sest milline lahe mõtlev venelane tahaks praegu Venemaal elada, kurat võtaks?! Me peaks neid kutsuma, mitte tõrjuma! Juba sellele mõeldes hakkab jube - ühel pool on mingid natsidest eestlased (no tõesti, selle mõtteavalduse ja selle taustal, mida mu vanaema pidevalt venelastest räägib, ei tundu see natslussüüdistus üldse absurdsena!), kes ei tahaks sulle üldse midagi anda peale jalahoopide tagumikku, ja teisel pool on Putin. No aitäh, vali nüüd endale meeldivam kodu.

* Kirjanikel on niigi sitt, ilma et omad ka kägisema hakkaks, kui mõni natukene paremini saab elada.
Kui Ivanov oleks mõni eestivenelasest viiulikunstnik, sportlane või skulptor, vaevalt et keegi kobiseks, et ta, võõrkultuuri rajakas, Kulkalt stippi saab. Aga kirjandus kui levimiseks hädasti tõlkimist vajav kunst on niigi mõistetud elama kitsamas ruumis kui teised. Nagunii on kirjutades raskem läbi lüüa maailmas - ja siis tuleb veel mingi halin, et kui su teosed vajavad riigikeelde tõlkimist, ei kuulugi sa kuhugi, ei olegi mitte keegi, kes kurat sul käskis kirjutada üldse?!
Tove Jansson ei kuulu soome kultuuri ja Sofi Oksanen loomulikult ei ole osa Eesti omast ja milleks meile see kuradi Ivanov, no tõesti?!

* Ja lõpuks - kas endal ei ole piinlik nii neetult väiklane olla? Et kui mina või mu sõber ei saanud seda stipendiumi, siis kuidas küll venelane sai saada?! Ilmselgelt on ta teise sordi inimene, olgu õnnelik, et me neile haigekassatki lubame, mis nad tahavad mingit kultuuri ka teha või?! Meie maal?! Meie raha eest!?

Nagu... mul pole ammu olnud nii halb tunne inimene ja "meie" olla.
Madal ja räpane.

13 kommentaari:

Tho ütles ...

Nägin seda kohta ja sain oma massina taga ka tigedaks. Hakkasin sinna oma arvamust kirjutama juba peaaegu, ja siis vaatasin, et ilmselt pole mõtet, kustutataks.

Kirjutan siinsele kahe käega alla.

ritsik ütles ...

Täitsa lõpp! nüüd läks minu tuju ka pahaks :(
Nii masendav, et uue ja loodetavasti ju haritud ja mõtleva põlvkonna seast selline mõtteviis kasvab.

Shadow ütles ...

Ülbe ja vastiku iseloomuga, nagu ma olen, ütlen kommentaariks vaid seda, et selleks, et inimesel tekiks moraalne õigus hakata kultuurkapitali otsuseid arvustama, peaks ta kõigepealt oma isikliku loominguga jõudma tasemele, mis võimaldab Kirjanike Liitu sisse saada.

Anonüümne ütles ...

Moraalne õigus kultuurkapitali otsuseid arvustada on kõigil kultuuritarbijatel ja -loojatel, mitte ainult Kirjanike Liidu liikmetel. Kulka pole "asi iseeneses".

väga väga naine ütles ...

Ma loodan, et teie tujud liiga pahaks ei läinud, lugupeetavad.

Mul küll hakkas kergem, kui näen, et keegid ikka minuga ka nõus on =)

epp ütles ...

Salajase püsilugejana on muidugi tobe ennast just sellise pisiviginaga paljastada, aga ei saa siiski märkimata jätta, et see Sergei on ikka Andrei tegelikult (kui siin nüüd just mingi peene irooniaga tegu polnud).

väga väga naine ütles ...

inimene vihastab ja kaotab mõtlemisevõime.

ei ole iroonia, noh =) Lihtsalt lollus.

Ma kaks päeva tagasi läksin õhtul dragonit mängima valesse asulasse. Jäin äikesevihma kätte ja seisin külmetades kinnise majaukse taga, kuni kogu ülejäänud mänguseltskond irvitades Tallinnast kohale sõitis.

Asja iva: ma ei ole eriti tark.

notsu ütles ...

Sa ei ole kindlasti üksi. Kui Hargla plõksis ajakirjanduses toodete venekeelsete kirjade peale, juba siis oli küllalt eestlasi, kes reageerisid sellele sügava sarkasmiga.

Shadow ütles ...

Soovitan selle kodumaise ulmekirjaniku, keda me mõlemad tunneme, postitusi mitte südamesse võtta. Ta on juba ammu seisukohal, et õige eesti kirjanik ei taha töö eest raha saada, kirjutab ainult eesti keeles, pakub oma loomingut ainult eesti kirjastajatele ja kirjutab soovitavalt ainult teadusulmet, mis on ainus õige kirjandus. Kogu see tänane lärm Ivanovi pihta läheb minu meelest täpselt samasse pange. Okei, inimene avaldas arvamust, lugesime läbi, avaldasime oma arvamust vastu ja läheme eluga edasi.

Anonüümne ütles ...

Sa oled õigel teel. Isegi mina, paadunud fašist ja bandeeralane arvan, et eestivene kirjanik on ka eesti kirjanik. Kuigi natukene loen ka see kelleks ta ennast ISE peab. Põhiline muidugi, et mingit propagandat ei viljele vaid kaunist ilukirjandust.

Anonüümne ütles ...

Rääkisin blogiperenaisega telefonitsi. Me jõudsime mõnes asjas kokkuleppele ja mõnes mitte. Refereerin siin tsitaati puutuvat.
„See on ikka muidugi vinge, et üheltpoolt ei ole pappi Eesti kirjanikele ja samas jagame raha siis tüüpidele, kes kirjutavad vene keeles. Äkki peaksime annetama enda kaitse eelarvest ka mõned miljonid vene sõdurite ülalpidamiseks, näiteks aitaksime osta mõnele piiriäärsele polgule mundrid selga ja padrunid rauda? Eestis elav venekeelne kirjanik ei ole Eesti kirjanik mitte kuskilt otsast."
Kokkuleppele jõudsime:
• Metsavana on idioot. Eriarvamised olid selle avaldumise iseloomustuse kasutatavate sõnade osas, aga need puudutasid rohkem meie kasvatust kui asja sisu. VVN oli paremini kasvatatud.
• Ivanov väärib kahtlemata KULKA raha. Kuigi ma ei ole tema loomingu austaja, näen tal olevat omadusi, mis on riigi poolset toetust väärt.
• Tsitaadi autor lähtub kõige mustemast sotsrealismi postulaadist, et kirjanik on ideoloogiarinde sõdur. Mis on üdini väärakas ja vähemalt Ivanov ei ole küll mitte kellegi sõdur. Metsavana puutuvalt – mina ei tea seisukohta võtta, aga VVN väitis, et mine sa tea, järsku ta kujutabki ette, et tema lugudes on mingi (ideoloogiline) sõnum.
Kokkuleppele ei jõudnud:
• Selles, kas on või ei ole (piisavalt) pappi Eesti kirjanikele. Mina arvasin, et suur osa nendest kirjanikest on sellised, kellele KULKA raha andmine oleks grafomaania (ja paljude teiste haiguste) toetamine – VVN ütles „ahah“, mina rääkisin näidetest, VVN naeris. Naeris, aga ei öelnud, et ta nõus oleks. Ei öelnud välja, aga naeru ajal ma aimasin, et vähemalt nende jutuks olnud näidete puhul on ta nõus küll.
• Seoses eelmise punktiga jäi sõnastamata seisukoht, et tegelikult on ju täitsa õiglane – ühtede meelehaigete (hasartmäng ja alko) raha jagatakse teistele meelehaigetele (grafomaania ja ego-maniakaalsus), vahepeal on terve hulk ametnikke ja poliitikuid, kes selle ümberjagamise eest miskit tasku pistavad. Ja kui sõnastada loosungina „leiba ja tsirkust“, siis leib on see, mida jagatakse ja Metsavana on see, kes tsirkust pakub.
Tegelikult ma ei usu, et VVN selle viimasega nõus oleks.

K.
PS! Isiklikult perenaisele. Kui leida referringu olevat vale või ebakohase - kustuta!

Kaur Virunurm ütles ...

Lugesin ka FB-s seda ja vihastasin täiega.

Venelased on Eestis rahvusvähemus. Süüdistada oma riiki selles, et see (ka) kohalike vähemuste ellujäämist toetab... olles ise mingi täielik kübe Euroopa ja Aasia vahel... Jah, "idioot" on õige sõna, ehkki venelased ise ütleks selle kohta "fašist" (tähenduses "venevastane").

Kui vana too Metsavana on? Ma ei tea, kes teda IRL mängib. Mitte et tema isik loeks - seal oli teisi kommenteerijaid veel, kes selgelt jagasid arvamust, et Eesti riik saab parem, kui ta üritab endast veel vähemaid välja suretada.

Artur R ütles ...

ma olen natukene üllatunud, kui palju vihkamist vihkamise kohta.
Ja "Mina olen parem kui tema, nii palju parem, et võin lõdvalt suuri silte kleepida".
teemast. Vastus sõltub küsimusest, kas Eesti on eestlaste, Eesti kodanike või Eestis elavate inimeste riik. See alles toimub, et hakatakse mõtlema Eestist kui Eesti kodanike omast, kuigi ega seda väga just ei propageerita. Seda, et Eesti on Eestis elavate inimeste oma, pole tõsiseltvõetavalt kohanudki. Ehk ainult siis, kui selline suhtumine on silmnähtavalt endale kasulik. (kas pidada nii Ivanovi kui ka aprillimässajast vene kodaniku tõeliseks eestimaalaseks)

Tegelikult on küsimus, kas venelased on Eestis vähemusrahvus, üsna keeruline. Paljude jaoks tähendab
venelane = vene keelt rääkiv inimene, kaasaarvatud valgevenelased ja ukrainlased.
Osadele tähendab jälle
venelane = Venemaa televisiooni jälgiv inimene
ja mõni ütleb, et
venelane on vene riigi = NL meelne inimene - tibla.
Olen neidki kohanud, kes ütlevad, et venelane on see, kes on Vene riigi kodanik.
Ja kui siia lisada, et Tallinnast 350 km raadiuses on neid palju rohkem kui eestlasi terves maailmas kokku, lähebki keeruliseks. Lisaks Venemaa agressiivne poliitika, mis võib Venemaa meile palju-palju lähemale tuua, kui see praegu on. Üksikinimene pole riik ja riigi tegevust ja poliitikat ei tohi laiendada suhtumisele üksikisikule, kuid see mõjub ikka.
Kui tahta rohkemat kui ainult vihkamist vihata, on hea teada, miks nii võidakse mõelda. Alati ei ole vihkamise põhjuseks ebakultuursus, missest et nii võib olla.
Mis puutub Hargla jauramisse venekeelsete siltide osas, siis tobe see on. Väga tobe, kuid sõnavabaduse üks eelis on see et kuskil nurgataga räägitavast saab teada ka massimeediast. Kui üks inimene julgeb nii avalikult öelda (nii ütlemine nõuab julgust), siis võib kindel olla, et nii mõtlevaid inimesi on veel. Lõpuks ei hävitanud avalik arvamus Harglat. Lihtsalt sarkastitseti ja mõnitati. Ja kui Hargla käitumine oli taunitav, tuleb otsida neid, kes räägivad sama moodi, kuid kuskil nurga taga või siis mõelda, miks nad räägivad. Võib-olla on viga kuskil mujal? Näiteks Sots demmide populaarsus langes järsult, kui nad hakkasid ajama oma venepoliitikat, mis puhtalt minu arvamustmööda oli kohati lausa rahvustevahelist vaenu õhutav. Võib-olla inimesed kardavad või on neile mingis hoopis teises kohas varbale astutud ja nüüd lööb see välja täiesti destruktiivsete või jaburate arvamusavaldustega.
NB! ma ei pea silmas konkreetselt Mv või Harglat, ma pean silmas seda hulka inimesi, kes arvavad sarnaselt või on nii arvama hakanud.
Et kui probleem on konkreetsetes inimestes ja nende arvamustes, siis see on nende arvamus, läheme edasi. Kui probleemiks on see, et need on mingi üldisema arvamuse indikaatoriks, siis oleks hea küsida, miks nii arvatakse, kes nii arvab.