teisipäev, 31. mai 2016

Ei ole aega puhata

Mis mõttes on kell ikka veel alla kaheksa hommikul?! Olen juba pool igavikku ärkvel, sest eile olin surmväsinud, läksin enne kümmet magama ja ärkasin seega igasuguse välise mõjutuseta kell 6:04. Nüüd võiks jälle magama minna, aga õnnetuseks on Poeglapse äratus täna 8:15 ja oleks ju kena laps ikka üles ka ajada.
Paidega. Meil on selline hommikurituaal, et äratan teda paidega ja selga kratsides ja masseerides, kokku umbes veerand tundi. Siis teen talle soengu (pikkade juustega poiss, koolis on nõutav pats ja talle meeldib punutud, sündinud viiking). Ja alles tema uksest välja saatmise järel saan jälle voodisse minna. Tavaliselt ei lähe, püsin umbes kümneni veel üleval, joon kohvi, istun arvutis, teen paar kehalist harjutust.

Aga ega ma tavaliselt ka kuuest üleval pole. No vaatab, kuidas läheb.

Täna on padjaga-tööle-päev. Kui ma poleks end eile nii ära väsitanud, oleksin läinud kellelegi paariks tunniks sappa näiteks Pelgulinna haiglas (seal töötasin oma viimase praktika raames), tegin isegi ettevalmistusi, ent õnneks päris kokku ei leppinud ja eile taipasin juba, et isegi väga lusikakoguseid venitades ei saa. No ei saa!
Olen mittehaiglas solidaarne siis =)

See, kuidas ei ole aega puhata, on mulle nii tuttav teema. Kuidas sulg võib lõpuks murda kaameli selgroo, kuidas niigi jaksamise piiril toimides soovitus, et võiks teha veel rohkem, ajab raevu (praegu) või surma (enne).
Teha nii kõigi tervishoius töötajatega on sedavõrd arulagedalt jõhker, et selle peale ikka annab tulla.
Ma muidugi ei sallinud Marianne Mikkot ka enne, meie põgusate päriselu-kokkupuudete põhjal (kunagi mu üks komplekt vanemaid andsid talle küüti Lõunalinnast Pealinna, siis me olime kõvasti üle kahe tunni ühes autos koos), aga nii loll olemiseks ikka peab kohe pingutama ka ebameeldiv inimene.
Kui sa jaksad nii palju, jaksad natuke veel. (Mida, ma olin siis surmahaige, antidepressandid polnud peal ja ma ei suutnud meelde tuletada, et enda sitasti tundmine pole inimeseks olemise paratamatu kaasnähe, tegingi lolle järeldusi! Aga isegi siis tegin vahet, et mõnikord lihtsalt ei jaksagi rohkem, lihased ei tõsta tonnijagu kalakonserve paigast paika, treeni neid nagu tahad, tahtejõud ei tõsta inimest lõputult.)

Ei, see, et ma Mikkot mainin, aga Seda Teist Venda (ei, ta oli ju?) mitte, ei ole naisevihkamine, lihtsalt ma tõesti ei tea, kes See Teine Vend on ja seega ei mäleta ka tema nime. Uurimagi ei hakka, kannatagu selle all, et teda üldse ei mäletata =P

Aga olen mõttes kõigi tervishoiutöötajatega, päriselt, siiralt, üleni. Mis siis, et mulle meeldib see töö - ta on raske.
Mulle tuleb meelde ainult üks koht, mis võtab veel rohkem - siis, kui autistide koolis praktikal olin, sain aru, et vot see on tipp. Nii armsad lapsed, nii toredad töökaaslased, mu sealne boss tegi pärastlõunal kõigile veel tööl olijatele kohvi ja tõi kätte ka - ja nii läbi kui sealsest tegevusest ma ei ole kunagi enne olnud ning isegi pärast harva.
Aga see ei ole öeldud, et tervishoiutöötajatelt kuidagi töö raskust ära võtta - see on öeldud, et tolle kooli personali tohutut panust hinnata. Vot seal õpetaja olla on veel raskem.

Elada nii, et see ei ole mõnus, padjastatud, soe ja hell, elada nii, et kogu aeg on ora persses ja tuleb teha rohkem, on nii tobe isegi ideena, et mul ei ole sõnu.
See on me ainus elu, kurat, ja keegi ei pääse sellest elusalt!

25 kommentaari:

Kaur Virunurm ütles ...

Sul on muidugi õigus. Aga ühiskonna kui terviku seisukohast ei ole selle õigusega midagi peale hakata. Ühiskond näeb, et nõudlus meditsiiniteenuste järele tõuseb pidurdamatult: populatsioon vananeb ja ootus elamisväärsele vanaduspõlvele tugevneb. See tähendab, et meditsiini ja eriti just hooldus- / õendusteenuste peale peaks minema aina suurenev ja suurenev osa ühiskonna ressurssidest. Selles seisus püütakse loomulikult hoida meedikute palgad nii madalal kui saab, sest muidu läheb see kulu täiesti ülekäte.

Mul ei ole MM kohta mingit arvamust ja ilmselt on praegune protest põhjendatud, aga probleemi see ei ravi. Rahaline konflikt meedikute ja muu ühiskonna vahel on paramatu ja see tuleb demograafiast, mitte sellest, kas mõni üksik poliitik on tark või loll, ülbe või viisakas.

väga väga naine ütles ...

Ühiskonna kui terviku seisukohalt võttes - kui elanikkond vananeb ja tahetakse suuremas mahus tervishoiuteenuseid, tulebki sinna rohkem raha panna. Logish, Fedja.

Aga seekordne ikaldus polegi ju otseselt raha pärast - see on konkreetselt sellepärast, et meedikutel, kes nagunii enamasti töötavad mitmel kohal, tahetakse seadusega viimnegi puhkeaeg käest võtta. Et jah, kaudselt see muidugi ON raha, tuleks rohkem tervishoiutöötajaid koolitada (=raha) ja ületunnitöö ning puhkepäevadel töötamise eest kõrgemat tasu maksta (=väga raha), ent see ei ole palhasõda, see on see, et me ei SUUDA rohkem tööd teha!

Anomaalika Q ütles ...

Töö tegemisega on nii, ükski töö pole raske, inimesed ju teevad seda. Teed tööd natuke aega, harjud ära, siis tead kus midagi on, on töö kerge. Muidugi ei tea mida see suutlikus tähendab, inimesed võivad ennast ja oma võimeid üle hinnata (mõttes). Vvn mõtleb, et on kulturist, aga tegelikult pole. JA sellest, siis ka suutlikus võimekus, mis ennem võibolla oli, aga nüüd pole. Paratamatus, ei saagi raha teenida pole suutlikust enam, nõrk. Seda kui palju suudad pead ise tunnetama, et töötamise ajal teistele jalgu ei jää.

notsumaja ütles ...

Praktikas annab selline tööajapoliitika tulemuseks ilmselt meedikute veel suurema väljavoolu. Juba praegu räägivad välismaale tööle läinud medtöötajad, et ega neid ei meelitanud sinna eelkõige palk, vaid normaalsem tööaeg, suurema austusega suhtumine. Ja mida rohkem nende asjadega kottida, seda vähemaks neid jääb. Praegune meedikupõud ei tule ju veel rahvastikupüramiidist, vaid sellest, et nad lähevad ära.

pmst käitutakse töötajatega üldse, nagu piirid oleks kinni.

notsumaja ütles ...

apropoo, töötajate väljavool on ise üks faktor, mis rahvatikupüramiidi tööealiste inimeste juppi (ja nende järglaste kaudu ka alumist otsa) õhendab, nii et töötajate - eriti kõige vahetumalt vajalike - minemapeletamine on ühiskonna kui terviku seisukohalt eriti ebapraktiline. okei, me ei suudaks maksta Soome palku, nii et teatav palgaotsijate äravool jääb ikka, aga muude tingimuste aktiivsest halvendamisest võiks ometi hoiduda.

Kaur Virunurm ütles ...

"Ühiskonna kui terviku seisukohalt võttes - kui elanikkond vananeb ja tahetakse suuremas mahus tervishoiuteenuseid, tulebki sinna rohkem raha panna. Logish, Fedja."

Ei, kahjuks. Kui ühiskond vananeb, on töötegijaid vähem ja raha vähem. Seda raha, mida sinna panna, lihtsalt ei ole olemas.

"Tuleb panna" - umbisikuline tegumood - viitab sellele, et on miski või keegi teine, kolmas, väljastpoolt, kes paneb. Aga sellist kosmilist olendit ei ole kahjuks olemas. Euroopa Liit hetkel veidi mängib seda rolli, aga nagu ma aru saan, saab see mäng tõukefondide järgmise eelarveperioodiga läbi.

notsumaja ütles ...

seda rumalam on töötegijad välismaale peletada.

notsumaja ütles ...

või noh: mis peaks meedikuid siin oma tööl edasi hoidma, kui enam üldse magada ei lasta? nad lähevad mujale tööle, olgu siis mujale=välismaale või mujale = kergemale tööle. siis võib teha millise tööajakorralduse tahes, neid lihtsalt ei ole.

Kaur Virunurm ütles ...

Notsu või kestahes, on sul mingit viidet, millest see meedikute imelik töökorraldus tuleneb? Mul on mulje, et see on nende enda orgunn, millest nad miskipärast ülejäänud ühiskonda süüdistavad. Aga see on _mulje_; asjakohane leheartikkel või muu viit aitaks ehk (kõigil, mitte vaid mul) päriselt aru saada.

Ülejäänud maailm teab, et ühe 24/7 valvet vajava ametikoha täitmine tähendab viit inimest. Mitte ühte; mitte kolme; VIIT.

notsumaja ütles ...

kokkuvõtlikult: kui probleem on "vananev elanikkond vajab rohkem meedikute tööd", siis töötajate meditsiinist mujale peletamine ei paista just parim probleemilahendus olevat. ei vasta eesmärgile.

Kaur Virunurm ütles ...

Aga meditsiiniga on halvasti igal pool, nii palju kui mina tean ja lugenud olen.

Jämedalt võib riigid tervishoipoliitika alusel lüüa kaheks: turupõhine (tasuline, era-) meditsiin ja ühisrahastusega (tasuta, "riiklik") meditsiin. Turul tähendab nõudluse kasv seda, et pakkujate ehk meedikute elu läheb paremaks, hinnad tõusevad, töötasu tõuseb, meedikuid saab rohkem. Samas on ülejäänud ühiskond rohkem hädas - neid, kes teenuse eest maksta ei jaksa, saab olema aina rohkem. Ehk: meedikute elu läheb paremaks, ülejäänud ühiskonna oma järsult halvemaks. Reguleeritud meditsiinis hoiab riik kätt peal ja hoolitseb, et kõigil läheb ühtmoodi natuke halvemaks. Head variant, kus kõigil on edaspidigi sama hea või suisa parem, ei ole olemas.

Kaur Virunurm ütles ...

"Vajab" on meditsiinteenuste puhul suht keeruline sõna. Mida tähendab "vajab"? Nõudlus meditsiini järele on põhimõtteliselt lõputu.

Ja mis on eesmärk? Ma kunagi vaidlesin mingi poliitikuta sel teemal. Millises hüpoteetilises olukorras saaksime me öelda, et oh, NÜÜD on meil eesmärk täidetud? Kas siis, kui tavalised haigused on võidetud ja kõik surevad lihtsalt vähki? Onkoloogid poleks vist nõus. Aga millal siis?

notsumaja ütles ...

ma räägin praegu riiklikust meditsiinist, kuna sellest on jutt. mitte turupõhisest, kuna sellega on selge, et nõudluse kasvades oleks jäme ots pakkuja käes.

eesmärgist rääkides räägin sellestsamast suhteliselt lühikese perspektiivi eesmärgist mille sina jutuks võtsid: ministeerium tahab rohkem meedikute töötunde, eelistatavalt nii, et kulud suureneks võimalikult vähe. see, kui meedikud seadusemuudatuse peale hoopis mujale lähevad, tähendab, et võimalike töötundide arv hoopis väheneb, isegi siis, kui kõik allesjäänud töötajad töötavad üle võimete piiri (pealegi põlevad need niiviisi varsti läbi ja meil on veel vähem töötunde).

vastasseis on praegu meditsiinitöötajate kutseliidu ja ministeeriumi vahel. ministeeriumiga ühes paadis on haiglate liidud. ühesõnaga, tavaline ametiühingu ja tööandjate ühingu vaheline võitlus. mis, muide, ei toimu päris väljaspool turuloogikat. lõppeks on ka riigi võimuorganid turuosalised.

see on muidugi selge, et ressursside vähenedes ei saa asjad minna paremaks, vaid tuleks korraldada, et läheks halvemaks võimalikult ühtlaselt ja talutavalt. a olukorras, kus üks selline vähene ressurss on töötamisvõime, ei tasu inimestele, kellel see olemas on, liiga peale astuda. muidu ei tööta enam nemadki.

väga väga naine ütles ...

Õige, notsu, räägi minu eest oma õiget juttu, ma pean magama minema =) (Isegi kui ma tegelt just tõusin :D)

notsumaja ütles ...

mõtlesin, et riik kui turuosaline peab tglt töötajate pärast konkureerima erasektori (ja teiste riikidega). nii et kui me erameditsiini ja riikide vahelist liikumist päris ära ei keela (viimane ei pruugi isegi olla meie tehniliste võimaluste piires), siis tuleb riigimeditsiinil paratamatult nende teiste tööandjatega võrreldes midagi pakkuda. selge, et suuremat palka nad pakkuda ei suuda, järelikult tuleks välja käia midagi muud - rohkem feimi ja respekti, meeldivam töökorraldus, minu poolest kasvõi lastehoiuvõimalused vms. (välismaaga võrreldes töötab ka "heinamaa ja päikesepaiste", aga mitte lõpmatuseni.) Neid inimesi, kes lepivad väiksema palgaga, kui sellega käib komplektis parem keskkond, on päris palju.

aga väiksem palk koos ebameeldavama töökorraldusega ei tule sellega toime.

Anomaalika Q ütles ...

Nots ma ei tea kui palju see tegelik väike palk on ja mis loom see ebameeldiv töökoraldus on valgusta.

notsu ütles ...

mina pole õige valgustaja, VVN on parem. a alustuseks mine nüüd tema postituse juurde tagasi ja kliki padjaga tööle minemise linki.

Kaur Virunurm ütles ...

"kui meedikud seadusemuudatuse peale hoopis mujale lähevad, tähendab, et võimalike töötundide arv hoopis väheneb" -- mhmh. Ma olen põhimõtteliselt nõus, et siin tundub tegemist olema sigadusega ja seega tuleb nõrgema poole (sigatsetavatega) ühes paadis olla.

Küll aga tahaks teada, mis siis edasi saab või mida tahetakse, et saaks. OK, nõme seadus visatakse prügikasti. Valved kaovad. Arstid jne saavad tavalise inimese kombel puhata. Mis edasi? Vajadus nende valvete järele ju ei kao.

väga väga naine ütles ...

Oi, valved ei kao, lihtsalt nende seadustamine "nii peabki, täiesti norm, seadusega lubatud, tööta!" jääb ära.
S.t. 24-tunnine järjestvalve on praegu ka normaalsus, lihtsalt seda, et ka kodus olles saab sind välja kutsuda, tehakse äärmusolukordades ainult ja siis sa saad öelda ka, et jama küll, ma ei suuda-saa-taha. Kui aga oleks ära seadustatud, et nii peabki ... (judiseb).

Anomaalika Q ütles ...

Nots seal pole ka midagi. :) (üldiselt ma sain aru mida jälle vahtu klopitakse)

Minu kokupuude inimesega kes sai samalaadse peaaju kahjustuse nagu Vvn, ainult insuldist (nägemine on ühest silmast imelik, pea käib ringi) Mingi 3aasta pärast kadus jõud ära, mõistus nagu säilis räägib ja saab aru, magab suurema osa ajast, lihtsalt pole jõudu.

Kaur Virunurm ütles ...

Ma arvan, et midagi kindlasti muutub. Eks näis, mis suunas.

Lõbusaks lõpetuseks üks pildike kah:
kliki siia!

väga väga naine ütles ...

Ma muide tunnen ühte seal magajat =)

notsu ütles ...

Vaatasin vahepeal WHO statistikat, kust tuleb välja, et Eesti on Euroopa kõige kitsim tervishoiu peale kulutaja (OK, teisi Baltimaid seal tabelis ei olnud, aga teisi endise idabloki riike küll) - mitte muidugi absoluutarvudes, vaid protsendina SKP-st. Seda väikest protsenti ei saa kuidagi rahahunniku enda väiksuse kaela ajada.

Arvestades, et meie meditsiin ei ole teistega võrreldes märkimisväärselt halvem, teevad meie meedikud _juba praegu_ vähema eest sama palju kui teiste euromaade omad.

notsu ütles ...

vabandust, OECD statistika, mitte WHO oma.

väga väga naine ütles ...

Kui ma väsinult kirjutan, siis faktid on küll õiged, aga nad võivad olla sellises järjestuses lauses, et TÄIESTI vale mulje jääb. Püüan natuke parema struktuuriga edastada infot, mida esialgugi üritasin e. kommentaar valvete jätkuvuse kohta.

"valve" on ses kommentaaris kasutuses kahes tähenduses.
1) on see "valve", mis phmt tähistabki 12- või 24-tunnist järjesttööd tervishoiuasutuses. Praegugi seaduslik, täiesti tavaline ning kuigi ma ise olen vist 24-st teinud mingi - 2 korda? teevad tööinimesed neid kogu aeg.
2) "valve" ehk kodusolek, kui sind samas saab suvalisel ajal tööle kutsuda, EI ole praegu seaduslik ning ta tõesti ei peaks selleks ka saama. See oleks lisatööaeg, sest reaalselt sellist varianti, et oi, täna ei kutsutudki tööle! hakkaks väga harva olema - Eesti tervishoius on ALATI inimesi puudu, vahel suvisel ööl ainult mitte.
Õnneks võeti see teema arutluselt maha.