pühapäev, 9. aprill 2017

Naudinguid otsimas

Minu ettekujutus ideaalsest magustoidust praegu, kus ma väga suhkrusse sukeldumist ei soosi ja ostetud magussöögid seega väga teema pole.

pakk või veidi rohkem (või veidi vähem) vahukoort.
pool tl vaniljesuhkrut
1 spl või umbes nii pärissuhkrut
umbes 200g toorjuustu

Vahusta suhkruga vahukoor. Siis pane sinna vahu hulka toorjuust ning lülita mikser kõige madalamal kiirusel teda hästi vahukoorega segi segama. Umbes 20-30 sekundit läheb.
Valmis.
Lihtsalt vahukoor on mulle nagu pisut läila, nii näljaseks ei ole mul õnnestunud end veel ajada, et see parem tunduks kui vahukoore-toorjuustu segu.

Päris veider, et mulle ongi niimoodi hea, niimoodi mulle maitsebki - ja siis mingid poejäätised või -beseed on jõhkralt magusad. Mul ei teki mitte igatsust - nii magus, nii hea! - vaid segadus. "Oleks poole vähem magus, oleks kõvasti parem ju?!"
Miks nii palju suhkrut?!
Segadus mitte isegi tervise vms pärast, lihtsalt vähemaga maitseks ju paremini?

Sügavad mõtted hetkel puuduvad. Võiks veel rääkida, kuidas mulle ikka meeldib raha kulutada, aga tõesti - ka see on kuidagi mõnusam, kui pole teist kogu aeg ja vahel tuleb paar nädalat järjest kokkuhoidlik olla.
Võiks. Aga see oleks nagu kaebus, et miks mul vahepeal üldse rohkem raha oli, raha paha - aga no ei!!!
Raha hea. Lihtsalt vaheldus ka hea. Kui kogu aeg pole vaene, on vahepeal nii krmse hea hinge tõmmata. Siis kannatab seda vahepeal-vaene-olemist ka paremini. Tundub nagu vaheldus, mitte "ma ei saa kunagi, mida tahaksin, miks ma üldse ..?"
Ja et mul on nii palju ilusaid riideid ja ehteid ning et ma võin viia kaks mantlit korraga keemilisse puhastusse, nii et üldse ei toitu nädal aega makaronidest, riisist ja kappi jäänud munadest pärast seda, on äärmiselt tore.

Proovin uuesti seda väiksemat annust AD-sid.
Sest no see seksiasi on ikka hinge peal. Mis mõttes ei tahagi rohkem kui vahel ovulatsiooni aegu ja siis ka napilt, kui võrrelda oma meenutustes elavaga?!
Midagi on ikka väga valesti. Ja kuna vähemtegemine on nii hästi mõjunud - seekord on mul MEELES ka, et ei tasu maailma kogu aeg paigalt lükata püüda - äkki on tulem parem kui kaks kuud tagasi? Äkki ei muutu maailm hoobilt jäledaks kohaks?
Praegu on 6. päev. Eelmine kord pidasin 16 vastu, vaatab, palju seekord tuleb =)

Muidu käisin lastega loomaaias ja kohvikus. (Mida?! Ei, päriselt, käisimegi. Umbes kolm tundi loomaaias ja poolteist kohvikus.)
Krt, on ikka tore küll. Tundub selline lame rahvalik meelelahutus. Aga me vaatasime vähemalt veerand tundi isalõvi läbi puuriukse (sel kitsal puuril, kus ta parasjagu oli, polnud klaasseina, aga ta paistis oma möirgamise ja saalimisega trellitatud ukseavast kõrvalpuuri ees oleva klaasi läbi kätte) ja veel veerand tundi teise puuri ilmunud emalõvi, sõime elevandimajas sealset aroomi ignoreerides ja kaht majas olnud emaelevanti vaadates vorstikesi ning jõime meega teed - termos - ning täiega lahe oli.
Ning veel lahedam oli see, et kuna loomaaia piletid olid täiesti ootamatult odavad soodushinnalistele (e. meile kolmele näiteks kõigile, kokku KUUS raha), oli mul 24 eurot üle, mille me siis kohvikus laiaks sõime ja jee.
Seal Rocca al Mare Rahva Raamatu kohvikus anti supi (täiesti hea) kõrvale jumalikku leiba.
Ma pole eales aru saanud juttudest, kuidas nii hea leib, mmm - no leib on leib, maitseb nagu leib. Kellegi kodutehtud? No siis on viisakas kiita, kõik alati kiidavad, aga minu arust maitseb nagu leib.
Ent see leib oli PÄRISELT ka hea.
Ilmselgelt nad küpsetavad seda kuskil ise, polnud raasugi tehasemoega ja NII KRDI HEA.
Soovitan seal kohvikus tellida suppi ja siis saab viilu imelist leiba kõrvale. Pluss napakese ürdivõid.
Mmm!

Poeglaps sõi jälle toorsalatit. See oleks koomiline, kui poleks samas nii lahe =) Inimesele _meeldibki_ värske salat kõigist toitudest kõige enam.
Nojah!
Aga see leib, see leib! Parem kui krevetid gumbo-supis (mis juba ütleb midagi)!

11 kommentaari:

notsu ütles ...

toorsalatilembe on rohkem, kui paistab - meil oli just kontsert, sellele järgnes pidusöök, kus pakuti soolaseks toiduks maitsvaid vorstikesi, head orsottot ja toredat värsket salatit. Salat sai kõvasti rutem otsa kui kõik teised asjad, ehkki kõik oli hea.

Nell ütles ...

Suhkur on üks põhjustest, miks ma ise leiba küpsetama hakkasin. Leivapätsi sisse käib "ametlikult" päris suur hulk suhkrut, elu on näidanud, et tegelikult piisab vähesest ning saab ka üldse ilma. Lisaks võimalus ise timmida hapusust, seemnete hulka, ei mingit nisu...
Ja söögikohtadest meeldivad mulle need, kus salatit saab toidu kõrvale tõsta enda soovide järgi, mitte leppida selle piskuga, mis valmisportsu kõrvale pannakse.

Manjana ütles ...

Väga kummaline postitus, ebatavaline, nagu sa üritaks teraapiat, kus kõike tuleb kiita.
seksi pidev tahtmine kui pidevat partnerit pole on nagu elav kuradipoeg su sees. täiskasvanud inimene peaks enda füüsisega nii hästi läbi saama, et tahab seksi aint siis, kui selleks on väga hea võimalus. no ja iseendaga siis kui on parasjagu piisavalt igav.

Rents ütles ...

Ma julgen arvata, et Manjanal on õigus, ilmselt on nii, et kui sa suhtes oleksid, küll siis tahaks ka tihedamini, sest oleks ju omast käest võtta. Mul on küll nii, praegu olen vallaline ja no ei käi ringi nagu kiimas kass, see ei tähenda, et ma suhtes frigiidne oleksin. :D

väga väga naine ütles ...

Mul ei ole huvi ka mastrubeerimise vastu =( Vahel ovulatsiooni aegu on tunne, et võiks ju proovida.
3 aastat pole ühtegi orgasmi saanud. Minu meelest nii ei ole normaalne.

notsu ütles ...

vbla sulle ei ole normaalne. aga pmst on ka aseksuaalsus üks olemise viis, mis on tänapäeval lihtsalt mõnevõrra põlu alla sattunud (ma olen sattunud lugema kapist välja tulnud aseksuaalide kirjutisi, kes kurdavad, et raske on tunnustust leida ja kõik peavad friikideks). aga on olnud aegu, kus sellest lausa unistati. nii et see, kas ihade puudumine (ajutiselt või üleüldse) tähendab, et midagi on _viga_, on päris kõvasti ka ühiskonnas kinni.

väga väga naine ütles ...

No ses mõttes kindlasti, et ma ise ka adun, et MULLE pole normaalne, elatakse nii ja naa ning mulle endalegi ju see orgasmitus piinu ei valmista.
Ok, magamajäämisega on nüüd uued rituaalid ja nii hästi ei toimi.

Aga lihtsalt - mulle meeldis seksuaalsus, mulle meeldis ise orgasme saada (läks jumala kaua, enne kui ma seda suutma hakkasin, mingi 28 olin vast?) ja kuigi ajukahjustuse mõjude raames olen valmis päris palju "no nüüd on nii" mõtlema, ma ei ole üldse kindel, et asi on selles.
Kui on, ok. Siis on nagu on. Aga kui antidepressandid mõjuvad nagu keemiline kastratsioon naisele, ma kuidagi nende võtmist selliseks paratamatuseks ei pea nagu ajukahjustust. Siis ikka tahaks seksihuvi kunagi tagasi.

notsu ütles ...

ja siis jääb muidugi veel küsimus, kuidas aseksuaalselt unepuudust ja menstruatsioonivalusid lahendada.

Liina ütles ...

Nõustun suhkruteemaga. Ma ei viitsi vahustada ja möllata ja teha, aga ma ei taha neid poejäätiseid ega kreeme ja asju. Miks need peavad olema nii magusad. Tahaks rammusat ja vähem magusat. Aga ma ei viitsi teha, sest peres keegi teine ei söö ja söögitegemine võtavb juba niigi palju päevast. Laiskus mõjub ka figuurile hästi :D

Või võtaks täna poest vahukoort ja toorjuustu?

Kader ütles ...

Jaa, leib. Ma teen ka iga nädal koduleiba, sest lihtsalt ei leia poest sellist, mida tahan - ainult rukkitäisterajahust ja ilma lisatud suhkruta. Kui vahel leivateos veidi pikem vahe sisse tuleb, ostan prooviks mingeid uusi leibu, aga no pole seda õiget, ei ole ...

notsu ütles ...

Üks vist Pärnu leivatööstuse leib on ilma lisatud suhkruta või igatahes on lõpptulemus äärmiselt väikese suhkrusisaldusga - mu ämm on diabeetik ja raalis selle leiva enda jaoks välja. Ma võin järele uurida, mis ta täpselt oli.