teisipäev, 27. juuni 2017

Möh, möh ...

Aeg lendab jälle.
Nädal siin või seal ei tundu üldse tähenduslik. Pole enam ootamist = kõik on üsna suvaline. Poeg on suvevaheajal, ei mingeid kohustusi tema kooliga seoses. Ainus asi, millel on MINGI udune tähtaeg, on mu uus jutt, aga see on ka MINGI. Väljaandja ütles, et tema plaan välja anda ei aegu.
Kõige jaoks on aega just nii palju, kui ise tahan.
Lahe.

Ma rahulikult, rahulikult teen. Kuigi selle lapseideega tuleb vist kiirustada - eriti kuna üks laps pole kõik, mida tahan, kaks oleks miinimum.
Mõtlesin välja veel ühe, kellele temaga lapsesaamissooviga läheneda, ent tõsi on, et tõenäosus nõustumiseks on jätkuvalt madal. Olen suhteliselt segaduses, mida edasi teha, kui tema ka "ei" ütleb.
Mida ta tõenäoliselt teeb.
Nagu - mulle meeldivad nii vähesed mehed ja need on enamasti suhtes ju juba!

Ei ole enam isegi tunnet, et see oleks häda. Väga paljud mulle mitte meeldivad mehed on ka suhetes. Keegi arvas, et nad on ok.
Mis mul sellest. Mina ei arva ju.
Hirmus tore on, et toredatel on toredad kaasad, ja nende pärast on täiega pojeng!

Juba kolmas postitus järjest sel teemal. Nojah, aga mul pole midagi väga teha muud, kui mõelda. Tahtmine on kõik see vaba aeg täita? Võiks ikka lapse saada. Paratamatult viib see idee ent tõdemuseni, et laps jee, aga KELLEGA?! Ja ringi-ringi-ringijooks mööda sama staadionit.
- A ma ei taha väga kedagi reaalset!
- MIKS ma ei taha? Enamik inimesi näib tahtvat!
- Mul ei ole ju midagi viga - niisiis on teistel!
- Nojaa, aga fakt on, et üksinda lapsi ei saa!

Ausalt, ma ei arva, et see oleks tüütum teema kui Rong, inimesed on lollakad või mõni muu nabauurimine. Kannatate ära!

Muidugi oleks probleem lahendatud, kui armuksin kellessegi (või noh, kui tema minusse vastu ei armuks, oleks teine probleem asemel), aga midagi ei oska selleks ka teha.
Koos kaljuserval kõõluda iga meeldetuleva enam-vähem toreda vallalise mehega vbla? Aga ma ei karda ju midagi, adrenaliin hakkab väga loiult tilkuma ning tõenäoliselt oleksin ma ka kaljuserval: "Nojah, kui ma siia juba tulin, võib ju kõõluda ka. Ja teine oleks nii pettunud muidu!"
Sõnaga: ma ei ole kuidagi normaalne. Jaa, keegi pole, aga mina siiski kohe eriti mitte. Teha asju, sest need keskmiselt mõjuvad?
Ahem.
Aga lastesaamisele mu vastumeelsus enamiku isastega (muide, tegelt kehtib ka emaste kohta) lähedaseks saada kuidagi kaasa ei aita.
Kusjuures mul ON mingi seksihuvi ovulatsiooniperioodil.
Täiega tore. 0 orgasmi jätkuvalt pärast Rongi, aga no - olen ikkagi rõõmus, et päris surnud kala ihahulka pole kogu aeg sees, on natuke ... vaheldust.

Ei tea, mida muud teha, niisiis vaatan One Piece'i ja kirjutan.
Minu kava arvutiga mängida ei ole kuhugi jõudnud, sest mu läpakale ei saa panna välist videokaarti, mis tähendab, et juba ostetud mängu JA juba ostetud videokaardi kasutamiseks oleks vaja osta ka uus arvuti. Laua oma, ekstra mängimiseks.
Aga nii suur mu mott ka pole, et seda nüüd-kohe-kiiresti teha, kui mu ainus probleem on "liiga palju vaba aega".
One Piece täidab praegu kenasti tolle ülesande ära, kuni titat pole ja sedasi. Vaatasin pisteliselt siit-sealt laste (peamiselt poja) kõrvalt, aga mõned nädalad tagasi hakkasin süstemaatiliselt algusest peale.
Olen praegu episoodi 72 juures.
Kokku on neid hetkel 794 (kuigi viimaseid seitset olen samuti järjest ja hoolega vaadanud). Aja tapmine ei ole veel mõnda aega eriline murekoht =)

Kuigi aeg viskab mulle vimkasid vastu. Näiteks täna ärkasin ja jäin ärkvele pool viis hommikul. Tegelt tean, et see on vähesest söögist (Organism: "Kuule, tõuse üles ning mine juba jahile, eideke, kõht on tühi!") ja pool kümme õhtul oli VÄGA varane aeg magama jääda samuti, ent see ei muuda tõsiasja, et mu ees on üüüüüüratult pikk päev nüüd.
Nagu - kell pole veel seitsegi ja mul on nii palju tehtud, et lausa igav!

Isegi poodi ei saa minna, sest poed on veel kinni.

9 kommentaari:

x ütles ...

Kui see on nii ületamatu probleem, siis miks sa raha ei kogu ja kunstlikku viljastamist ei tee? Eestis on ju täiesti toimivad spermapangad. Kui oled alla 35 vana, siis vist saad isegi tasuta viljastatud (või midagi sellist). Tekib ikka kahtlane kahtluseuss, et normaalset meest on vaja, et tulevikus vajadusel abi paluda. Võibolla just sellel põhjusel pole see pakkumine ka meestele apetiitne. Teine variant oleks mitte aus olla ja seksida no strings attached... See ikka meestele meeldib. Kui silme ees pole terendamas mingeid beebisid.

väga väga naine ütles ...

Ma esialgu proovin meestega, kes mulle elusast peast ka meeldivad. Aga jah, eks ma mõtlen selle kunstliku viljastamise peale ka, mis teha.
Ja ma olen üle 35, tänan väga.

notsu ütles ...

elusast peast saab meeldida ka mitteseksuaalsel moel. ma tean kaht keissi, kus saadi laps oma hea homosõbraga.

väga väga naine ütles ...

(see on mu järgmine plaan, mhmh - selle võrra natuke lootusrikkam, et kui ta lapsi tahab, tal väga võimalusi samas pole ja siis mina! Aga ma samas kahtlustan, et tal kama.)

väga väga naine ütles ...

Vaatasin kunstliku viljastamise hindu ja tõesti - polegi midagi müstilist, milleni ma kuidagi ei küündi!
Ütleme, sügisel, kui ikka keegi mulle titat ei tee, siis see on järgmine plaan =)

väga väga naine ütles ...

(mitte et mul nüüd poleks tunnet, et hakkaks kohe asju ajama, kirju kirjutama, aegu kinni panema, ei taha oodata, MINU tita, ... aga pole siin midagi. Enne augustit ei tee, jätan endale natuke seedimisaega ja homosemu on veel läbi küsimata ju!)

karusloom ütles ...

Üks asi on valmis tegemine, aga siis tuleb see, mis edasi saab.
Imikud ja väikelapsed võivad nõuda väga palju lusikaid. Ja nad ei saa aru, et sa oled juba kõik lusikad ära kulutanud, laenanud homsest ja ülehomsestki. Nad ei saa aru, vaid nõuavad ikka lisa, sest, noh, nad on titad ja neil on parasjagu midagi vaja.
On sul plaan selle kohta, mida teha siis?

väga väga naine ütles ...

Sa kõrgemale püüa, kui tiivad kannavad - miks muidu taevas on

aga ma ju mäletan, kui räme oli kohati oma imikutega, kui raske, kuidas no ei saanud magada, ei saanud, ei saanud ... ma lihtsalt olen valmis seda taas läbi tegema, hullemana läbi tegema, katkine nagu ma olen - saaks ainult tite!

Ja noh - see on natu parem praegu, et mul ei ole maanilist "pean ise hakkama saama, muidu olen kõlbmatu!" suhtumist ja ma tõesti julgen abi küsida, kui vaja. Ja mul on ka kaks suuremat last, kes vast natuke aitavad =)

karusloom ütles ...

Selge :)
Kui tahtmine nii suur on, siis küllap sa leiad need jõuvarud. Kuskilt salakohast, millest sul võib-olla veel endalgi aimu pole.