esmaspäev, 30. märts 2020

Üllas mantra

Mis see minu asi on.

Üllas mantra, mida endale korrutada, kui tekib jälle tahtmine maailma parandada.
Alailma tekib. Nördin servatult, et jälle keegi kuskil tahab teisi panna elama nagu tema tahab! Mis õigusega ja miks tema meetod peaks see Õige olema ja mingu ka persse ja tahan võidelda ja räusata ja  ...!
Ja siis ma saan aru, et teen ise sama asja.
Tahan, et inimesed teeksid nagu mina: ei sekkuks teiste asjadesse (kui just teema pole selgelt ja ääretult sekkumistvajavate asjadega stiilis keegi sunnib oma last oma okset ära sööma või põletab sigaretiga kellegi teise elavat ihu vms), laseks neil süüa, mida tahavad, lugeda-vaadata, mida tuju on, väljas käia või mitte käia, nagu nad ise valivad (kuigi soovitusi võib muidugi  anda), omale pinnale kirjutada või oma häälega rääkida,  mida tahavad ... ja siis nördin, kui nad räägivad minu kuuldes või kirjutavad nii, et ma näen, kuidas tehku inimesed nii, see on kõige parem! Tehku KÕIK nii! Maailm saab Õigem!
Ohjah.
Pole. Minu. Asi.
Kuigi vähemalt lapsi tahaks ikka kaitsta =)
Ning teisalt vaadates nad VÕIVADKI teha, nagu tahavad, aga siis teen jälle mina, nagu mina tahan, ja kisun seega tüli kõigiga, kes teisi elama õpetavad.
Krt, nii raske on  vahel uskuda, et pole minu asi, pole minu vastutus, maailm saab hakkama ka ilma minuta.

Tegin mulgikorpi.  Ma tegelt kahtlustan, et õige oleks kirjutada, öelda ja mõelda "mulgi korp", aga kuna mu mulgi juured ilmnevad põhiliselt mulgikorbi armastamises (kohupiimakorp hunniku köömnetega, enamasti plaadikoogina tehtud), kasutan oma lapsepõlveideed selle toidu nimetuse kohta, ja ma arvasin, et see on "mulgikorp".
Idee teha kohupiimakooki  pärmitaignaga tundus veel üleeelmisel aastal üsna võõrik. Kaua  ma olin  kohupiimakooke teinud - 25 aastat? Pärmitaignaga? Ei iial. Aga mul oli pärm, mis vajas ärategemist, ja kohupiim.
Hm.
Mis  sellest saaks? On teoreetiliselt söögiasjad ja isegi kokku sobivad kuidagi  võibolla ...
Kaevasin mälust välja oma emapooolse vanaema, keda üldiselt ei sallinud, ent mõned ilusad mälestused on ka temast.
Peamiselt sellest, kuidas ta süüa tegi.
Tulid mälestused tema tehtud korpidest ja sellest, et mulgikorp oli mu lemmiklemmik.
Ilmselt oleks vanaema teinud ainult mulgikorpi, aga ema ei söö köömneid, nii et teine plaaditäis oli alati tavalist, mitte mulgikorpi..
See selleks, MINA armastasin just seda köömnetega varanti.
Tegin valmis. Oooo! OOOO!

Nüüd on mus kerge tõrge muid kohupiimakooke teha, ent kuna mu poeg ei söö köömneid (mis see käib üle põlvkonna v?!), siis kui ta kodus on, ikka teen. Teisi kooke.  Vbla ongi hea, mul on vaheldust ja ei tüdine ära.
Praegu on Poeglaps K.-l külas. Autoga sinna, autoga tagasi ja kui K.-l  on koroona,  on see meil ka nagunii.

Nii et mulgikorp. Ma olen juba üle poole  tänasest kogusest ära söönud. Nämma!

11 kommentaari:

notsu ütles ...

Hmm, huvitav, köömneid ma armastan ja kohupiima ka, äkki peaks proovima.

Ise mõtlen, et äkki peaks süllekukkunud vaba ajaga keedutaina tegemist harjutama, sest poe-ekleerid ja -tuuletaskud on viimastel aastetel pea alati pettumuse valmistanud.

mar ütles ...

mina mulgimaa läti-poolses ääres sündinu ja kasvanuna tean, et mulgi korp on mannaga ja kohupiimaga on kohupiimakorp. Aga ma tean seda ka, et iga perenaine teeb (ja nimetab) pea igat toitu omamoodi, nii et:)

väga väga naine ütles ...

=)
Jah, minu mulgi juured on seal karksi ja polli kandist ja ega ma väga täpselt neid toidunimetusi ei tea, ma võtsin kodust kaasa, mis seal öeldi =)

notsu ütles ...

korbiteemast sõltumatult: lugesin just seda wikiartiklit
https://en.wikipedia.org/wiki/Depressive_realism

Selle põhjal võiks sul olla tulevikuprognooside tegemiseks parem võime kui mul.

väga väga naine ütles ...

Minu tulevikuprognoos: "midagi erilist ei juhtu, kõik jätkub nagu ennegi. Majanduskriis ja nõmedad poliitikud ei ole ju midagi uut."

notsu ütles ...

Uuesti asjast: kui pehme või kõva pärmitainas sul oli?

väga väga naine ütles ...

eee .... eee .... mis seal on mingi vahe vää?
Ma magusatele küpsetistele teen sellest inspireeritut. Piimaga ei viitsi jantida, koguseid ei mõõda, aga no umbes nii siiski.

http://www.kokkama.ee/2016/07/pehmed-kaneelirullid-minu-lemmikretsept.html

notsu ütles ...

minu jaoks on päris suur vahe tainal, mida segatakse lusikaga ja enam-vähem valatakse ahjupannile (isegi kui valamiseks peab lusikaga aitama), ja tainal, mida sõtkutakse ja peab pannile mätsima (või, oo õudust, isegi rullima - see eeldab ju rullimispinna lagedaks koristamist).

notsu ütles ...

ja pärmitainast saab pmst teha nii lusikaga segataval pehmel kujul kui ka sõtkutaval kujul. Plaadikoogiretsepte olen näinud mõlemaga.

Aitäh viite eest.

notsu ütles ...

(see kirjeldatud tainas läheb mul rubriiki "natuke rasvasem ja pehmem, aga siiski sõtkutav tainas ja eelkergitust pole vaja")

väga väga naine ütles ...

Ma ükskord rullisin pärmitainast ka, õige =) Ei teinud midagi paremaks =)