esmaspäev, 23. jaanuar 2012

Kuna jaanuaris juba on liiga palju liiga tobedaid postitusi, võin ju vabalt ühe juurde kirjutada

Hetkel piirduvad mu kõige keerulisemad ja häirivamad probleemid jätkuvalt teemaga kuidas siis olla inimene teiste inimeste seas?
Seda enam hindan kõiki neid hingelisi, kellega koos ma ei tunne, et peaksin olema õigem, parem, kohasem isik, et olla... nojah, päris inimene.

See film, on ju, mida me kõik oleme nagunii näinud - as good as it gets.
Seal on see ülim kompliment. ("Sa paned mind tahtma olla parem inimene/mees!"- oleneb, kuidas tõlkida.)

Minu ülima tunnustuse piiri lähedane kompliment on täpselt vastupidine: "Sinuga koos on mul nii lihtne olla, et ei tahagi midagi endas parandada ega muuta!"

Muidugi, v-o ma lihtsalt olengi nii hea inimene juba :P

6 kommentaari:

  1. Alati on vastukäivad komplimendid võimalik kuidagi ühte vingerdada - nt kui tõlgendada "olla parem" nii, et "olla rohkem mina ise".

    VastaKustuta
  2. "Ma ei taha sinu juures midagi muuta"
    vaat see oleks kompliment!

    VastaKustuta
  3. Häh, maitaha eriti kedagi muuta.
    Ses küll midagi väga erilist pole.

    VastaKustuta
  4. siis sa oled väga eriline inimene, sest 99% naisi on veendunud, et mehi tuleb võtta sellistena, nagu nad on, aga jumala eest sellisteks ometi mitte jätta.

    VastaKustuta
  5. Huvitav, kesse küll viitsib kedagi ümber teha. Kui teine väga närvidele käib, on lihtsam ta maha jätta.

    VastaKustuta

Ma loen su sõnu, kui nad välja kirjutad ning avaldad!
Noh, paari erandiga.