laupäev, 14. jaanuar 2017

Selleks on ka võrgustik hea: teise ideed ja vaatenurk

Ikka väsinud.
Eile olin aktiivne ka. Sest ma võin küll endale kinnitada, et aega on, aga mingil hetkel tuleb ikkagi soov asjad ära teha ning kui ma pole täiesti audis, lähen ja teen. Sest tahan!
Ning pärast olen nii väsinud, et ajaks nutma, aga olen nutmiseks ka liiga väsinud.

Vahetasin ühe sõbraga kirju ja ühes ütles ta asja, mida ma ei ole isegi püüdnud sõnastada - aga täpselt. Täpselt!

Ja mind ajab ilgelt närvi see joga, et inimene peab iseendas õnnelik olema ega tohi loota, et teised teda õnnelikuks teevad. Sest on tehtud mingi 75 aastat kestnud uuring meeste õnnelikkuse kohta ja jõutud lühidalt järeldusele, et mehi teevad õnnelikuks head ja südamlikud lähisuhted sh eriti lähisuhe partneriga. Ja kuna mehed on inimesed ja naised ka, siis ma arvan, et sama valemit võib kasutada ka naiste jaoks. 

Ma ei ole seda sõnastanud, aga just.
Nagu mis mõttes peaks iseendas õnnelik olema ja siis tulevad sinu juurde ka head suhted, kui head suhted on õnne jaoks olulised? Oma saba sööv madu veits pole v? See on jälle selline tavatõde, see iseendas õnnelik olemine, mille üle ma mõelnudki pole. Psühholoogid ütlevad, ju neil on õigus.

Et mul elus pole psühholoogidega midagi peale olnud hakata, nad pole mulle midagi (kahe erandiga, see "äkki läheb hästi?" oli avastus ning psühholoogi "no kui inimesed on sinu vastu kurjemad, siis selles väljendub vast usk, et nüüd võib, nüüd sa talud seda?") öelnud, mida juba teadnud poleks, jätsin arvestamata.
Rääkimata sellest, et mingeid uuringuid oleksin läbi mõelnud.
Vat seda ma mõtlengi tarkuse all - et on võime asju seostada, näha mõjureid, nähtusi, mis klapivad või ei klapi. Mina näen päris hästi neid mõjutajaid, aga mitte ka kõige paremini kõigist. Nagu siinkohalgi tõestub: ka mulle saavad ilmselged asjad üllatusena tulla.

Oh, olen pädev, panen lingi ka õnneuuringu lühikokkuvõttele. Pikalt oli samuti, ent kes seda ikka lugeda viitsib. Eesti keeles oli, aga ma ometi ei jaga Telegrami =) Peaksin siis tõestama hakkama, et eieieiei, SEE on päris uuring, noh!
See oli päris uuring. Pikaajaline sihandane.

Mao oma saba söömine läheb täpselt kokku minu iseseisvus vs võrgustik mõtiskeludega. Mitte iseseisvus ei tee õnnelikuks, sa ei saa üksi rõveda enesetunde inimesest rõõmsaks inimeseks, sest isolatsioon teistest ei tee kuidagi õnnelikumaks. Võrgustik teeb. Aga kui vaadata nii, et võrgustik saabki hakata vormuma, kui piisavalt iseseisev oled, head suhted tulevad, kui sa neid enam ei vaja, ongi purkis ja bambuses. Head lahendust polegi, sest iseendas õnnelik olemiseks peab puudega olema.
Inimene (kui on normaalne inimene) loomulikult ja looduslikult on karjaloom. Sotsiaalne. Mis tähendab, et kui tal karja pole, on ta hädas. Aga kui nüüd öelda talle, nii et ta usub (oo, ja mina uskusin!), et enne karja ei saa, kui omaette õnnelik oled, ongi jama käes. Õnnelikuks ei saa, aga kui õnnelik pole, neid asju ka ei tohiks saada, mis õnnelikuks teevad.
Jee.

Kurat. Kurat. Psühholoogid minu eesel ja perse! Ma ikka kuidagi arvasin, et nad teavad, lihtsalt mina olen erand. Aga sittagi.
Isegi teadus räägib ajuti teist keelt kui nende tavateooriad. Aga ei, ikka on vaja arvata, et tavateooriad on jagamist väärt! Mitte neid kahtluse alla panna ja täpsemalt uurida ja värki.

10 kommentaari:

  1. Mul on tunne, et siin on mõlemad lähenemised korraga tõesed. Kuidagi umbes nii, et toimiv võrgustik teeb õnnelikuks selle pärast, et ta on. Hea sõber teeb õnnelikuks selle pärast, et ta on hea sõber. Aga kui seda teistpidi lugema hakata - võtta teist inimest kui vahendit õnnelik olemiseks, st, lugeda teda heaks sõbraks selle jaoks, et ta õnnelikuks teeks, siis see ei tööta. Põhjus-tagajärg, sageli ei ole neid hea mõte ära vahetada. (Lihtsamini öelduna: Otsustada hoida inimsuhteid, millel pole õigupoolest muud põhjust kui "mul peab olema sõpru, et nad teeksid mu õnnelikuks" vs kasvatada (ala)teadlikult inimsuhteid "ta teeb mu õnneliku(ma)ks, järelikult olgem sõbrad") Ja ma nii väga tahan loota, et tavateooria on tavateooria selle pärast, et inimestel on keskmiselt vaja pigem selle nõuannet, kui vastupidist. Et sina oled eriline ja lähened õnnelikkusele teiselt poolt, mitte maailma psyhholoogid keskmiselt ei ole idioodid.

    VastaKustuta
  2. Minu jaoks tähendab see "õnnelikkus tuleb seestpoolt" seda, et kui seda õnnelikkust või vähemalt selle alget inimeses pole, siis ei tee välised asjaolud ka teda kuigivõrd õnnelikumaks. Vähemalt mitte püsivalt.

    Olen seda mõlemalt poolt kogenud. Et kui on ikka paha ja halb ja midagi head ei näe, siis ei aita ka kõik maailma paid. Või, et kui inimene istub oma mustas augus ja ise sealt üldse välja ronida ei taha, siis anna talle ükskõik kui palju hoolt ja tuge, ta ei muutu sellest üldjoontes õnnelikumaks. Võibolla hästi korraks. Aga ongi see, et niipea kui see väline sisend ära kaob, siis on kõik sama.

    Mina võtan seda nii, et enda augud peame me ikka ise kokku lappima. Et ei oleks nagu sõelad, kuhu teised oma headust otsatult kallata võivad, aga kõik lõpuks ikka läbi voolab. See on see enda vastutuse osa õnnelik olemise juures. Peab tahtma olla.

    VastaKustuta
  3. OODATA, et keegi sind omalt poolt ja omal algatusel õnnelikumaks teeks, on naiivne jah. Aga point ei ole ju selles, et keegi teine teeb, point on selles, et sina oled sotsiaalne olend ja kui sul ei ole karja, sa OLEDKI õnnetu. Jutt, et "kui mul oleks boyfriend, ma oleks palju õnnelikum" ei ole nõmedus, sest vajadus teise inimese järgi ongi päris vajadus. Panna oma augud ise kinni ja siis otsida karja on absurdne, sest aukude kinnipanemine ja karja otsimine ongi sageli üks ja sama.

    Olen seda juba öelnud, aga: mina saan aru küll, millest te räägite. Et kari, mis tegelt ei ole kari vaid lihtsalt inimesed, kes su hingele midagi ei tähenda, on jama. Aga ma ei rääkinud karjast, mis tegelt ei ole su kari. Samamoodi nagu ma ei taha oma võrgustikuks inimesi, kellega ühes majas sattusin elama. Ma rääkisin sellest, et OMA kari on inimesele tähtis.
    Ja et kui sul on paha, siis karja paid on tunduvalt vähem tunda, kui siis, kui sul on hea ja rõõmustad iga pisiasja peale? Aga kui sul on paha, siis oledki õrnem halvale ja vähemvatuvõtlik heale, toit ei maitse ja "ma ei kõlba kuskile!" tuleb peale, kui põrandal on nähtav tolm. Halvast enesetundest on mõistlik pürgida heasse, ent see ei ole "ma enne teen ennast heaks, siis tulevad ka teised ja teevad kalli", see on "mul võiks parem olla, kõik kallid ja abid ja parimad toidud on teema selle nimel!"

    A kas teie ka aru saate, millest mina räägin?

    VastaKustuta
  4. Ma sain sinust enda meelest aru kyll. Lahendasin oma peas selle peale ära näiva vastuolu sinu öeldu ja hariliku lähenemise vahel, sest mõlemad tundusid tõesed. Ütlesin igaks juhuks välja, sest minu jaoks kitsalt konkreetne vastuolu oli uus, varemmõtlemata.

    VastaKustuta
  5. =)
    Heameel.
    Ma vahepeal lugesin ühte teist blogi ka, kus olin mõttealus olnud ja kus minuga (leebelt) vaieldi ja ma juba vahepeal hakkasin mõtlema, et mis mõttes minu jaoks nii lihtne ja selge asi inimestele kohale ei jõua. Aga kui sina vähemalt mõikad, on ka juba tore.

    VastaKustuta
  6. ma kahtlustan, et seda juttu räägitakse käibetõena sellepärast, et küllalt levinud on ka hoiak "parem halb suhe kui üldse mitte suhet" ja klammerdutakse ükskõik kui destruktiivsete suhete külge. sellisel puhul on tõesti vahepeal kasu eneseküllasuse ideedest, sest väga haigete suhete puhul on tõesti (ajutiseks) parem suhete puudumine - et oleks kasvõi elus ruumi uusi ja paremaid luua. väga halvad suhted võivad ju täiesti otseselt takistada paremate loomist, eriti drastiline näide: kui kiivas suhtepartner paneb su korterisse luku taha. mitte et need ideed igaühele ja igas olukorras kasulikud peaks olema.

    VastaKustuta
  7. =)

    Notsul on pea ALATI õigus. Aga mulle ei meeldinud "Pikk tee alla", nii et chill the fuck out, Winston, ka sul pole siiski päris alati õigus päris kõigi meelest =)

    Aga jah. Head suhted on olulised. Ja kui sul on halvad suhted, on tõesti mõttekam need lõpetada, et headel oleks ruumi tulla. Sul on jälle õigus =)

    VastaKustuta
  8. jumal tänatud (et pole alati õigus kõigi meelest). (sellest konkreetsest juhtumist sain ma küll juba paar postitust tagasi aru.)

    VastaKustuta
  9. a nii huvi pärast tahaks nüüd teada, kuidas sa Alison Bechdeli isa- ja emakoomiksist arvad.

    VastaKustuta
  10. Nii ma natuke kahtlustasin, et juhtub: notsu ytles lihtsas inimese keeles välja selle, mida ma tegelikult yritasin, mõtlesin ja silmas pidasin, aga mul olid õiged sõnad ja fraasid "teises sahtlis", ei tulnud pähe.

    VastaKustuta

Ma loen su sõnu, kui nad välja kirjutad ning avaldad!
Noh, paari erandiga.