pühapäev, 17. detsember 2017

MINU elu

Peaks ... ei, väga väga naine, EI PEA.
Noh, jah, aga ...
Ei, kurat, PEA!!!!
Ok, aga homme?

Ainult et eile tegin 5+8 asja, täna juba 5+2, päev pole veel läbi ja miks, miks, miks ma teen endaga nii?!
5 on selline läbi mõeldud mõistlik hulk tegevusi. Maailmal pole nagunii küll, ükskõik kui pooleks end rebin.
Miks ma siis teen sedasi?! Paljupaljupalju ...
Mingi loogika mu tegude taga on. Et tahan pai, teen kõik, et seda saada, ent mida rohkem ma teen ja mida katkisem sellest olen, seda vähem paid mind toidavad, sest nad peavad täitma järjest sügavamat ja pimedamat kuristikku.

Peaks aja maha võtma. Maailm tahab alati rohkem, alati natuke mu hoolega väljamõõdetud maksimumkoormale lisaks veel mõnda asja ning kurat, kurat, kurat, alati ma annan! Kus on see koht (sest aeg on koht), kus tõstan käed, ütlen, et mängige omaette, lapsed, ja lähen üksi olema, puhkama, magama, miski ei huvita?!
Ei, see on olemas. See aeg. See koht. Aga olen oma piire jälle laiemale nihutanud ja siis veel nihutanud, veel natuke, ma ju jõuan veel pisut?
Ja siis on jama, konn keeb vaikselt elusalt ära.
Mina keen vaikselt elusalt ära.

On jama. Olevikus, just praegu.

Kusjuures mitte keegi ei ole õnnelikum sellest, et mina õnnetu olen. Ei ole nullsumma mäng, on minu miinusseminek, ilma et keegi saaks plussi selle eest.
Palju õnne, väga tark.
Miks ma teen endaga nii, miks, miks, miks ... ei läheks ju maailm hukka, kui Poeglaps ei sõida homme mingile sotsiaalsele asjale intervjuud tegema, kui Tütarlapsel pole kinos muud süüa, kui juba külmukas olev miski, kui Vikerraadios mingil detsembrihommikul ei kõla kolmekümneks sekundiks ka minu hääl, kui ma ei osta "Viimast ükssarvikut" kasutatud raamatute poest, mis siis, et olen sinna kaks korda kirjutanud ja uurinud, kas raamat on ikka veel olemas, kui ma ei tee järgmist laari piparkoogitainast, kui kui kui - üksKÕIK, mida ma teen või ei tee, maailm ei lähe hukka.
Aga igaks juhuks, et keegi ikka pettunud poleks, võtan endast kõik välja, mis on.
Ja siis natuke veel.

Sest ma kohanen ühiskonna ootustega ja see ootab, et ma teeksin. Ning rohkem.
Kurat, ja ikka, ikka, IKKA ma olen nõus tegema, ei saa meeles peetud, et ENNAST tuleb hoida eelkõige!!!!!
!!!!!
!!!
Tee, mida sina tahad, väga väga naine. Kui sa tahad magada rohkem, kui teraapiasse minna, maga ometi! 15 eurot hea une eest ei ole ju liiga palju makstud? See on sinu elu, ainus elu, sul ei ole teist võtta, mida mõnusamalt elada!
(Ja siis ma lähen ja imen tolmuimejaga üle kõrvaltoa põranda, sest hirmsa ponnistuse ja minu kaheksakordse meeldetuletamise hinnaga on Poeglaps sealt asjad kokku korjanud ja ma ometi tahan selle hetke ära kasutada?)

Tegelt tean, mis valesti on. Muudele asjadele lisaks.
Üks olukorda määrav tegur on kõvasti teine.

Ma seda uut sõpra pean taas (enda jaoks "taas") tutvustama kontseptsiooniga "endale elatud elu". Sest, paraku, mina automaatselt kohanen ootustega. Ainult kogu aeg meenutades, et minu elu, oluline on, mida mina tahan, on mul meeles enda eest hoolt kanda.
Aga kui keegi täiesti paha aimamata, raasugi isekas olemata, lihtsalt eeldab mult asju, mida ma loomulikult ei teeks, mul on väga raske endale meenutada, et see ei ole see, mida mina tahan.

Kergem on, kui ei eeldata.



Muide, mäletate, mul oli kogu aeg janu? See läks üle, kui hakkasin sihipäraselt ära tarbima pool liitrit mineraalvett päevas. On ka gaasita mineraalvesi müügil, minu eelistus on nende peal. Kuid kui ei sattunud sellist leidma, lasin gaasiga mineraalveest gaasid välja ja jõin seda.
Ning täiesti ootamatu kaasnähuna vähenesid mu migreenihood arvult oma 60-70% ja ka mu pojal, kes armastab juua mulliga mineraalvett, kadusid sestsaati, kui seda koju asusin ostma, peavalud.

Tasub teistelgi proovida.
Võib aidata.

19 kommentaari:

  1. mineraalveest: tähendab, märgatav vahe on selle ja kraanivee vahel, jah?

    kas samamoodi on erinevus märgata pudelisse villitud lauavee ja mineraalvee vahel?

    ja kas eri mineraalveemarkidel toime mõttes ka vahet on? (maitsevahe on päris suur.)

    VastaKustuta
  2. Mineraalvesi, just. Ma pudelisse villitud lauavett ei ole proovinud, sest mõte selle eest maksta tundub jabur.
    Ja ma väga eri markidest ei tea muud kui "võtan selle, on soolasem, järelikult vahe kraaniveega suurem" ning muidugi ka, et kuna gaasita mineraalvett on vähe saada, siis Värska on mul peamine olnud.

    VastaKustuta
  3. Sa ju ei pidanud oma lapsi sundima? Mis vahet seal on, kas asjad on maas või mitte.
    Aga kuidas sobivad omavahel beebi ja 5 asja päevas?

    VastaKustuta
  4. Hiljuti kirjutasid, et sina oma lapsi ei sunni. Sind olevat vanemad sundinud tuba koristama ilma valikuvariantideta ja sina ei taha oma lastele selline vanem olla. Nüüd loen, et kaheksa korda pidid lapsele meelde tuletama, et tuba on vaja koristada. Äkki päriselus ikka ongi vaja sundida ja meeldetuletada ja selles päriselus oled sa see tavaline tüütu lapsevanem, aga su peas on sul sust endast mingi teine ettekujutus, mingi huvitav illusioon. Muud seletust ju pole.

    VastaKustuta
  5. =) Miks te kohe arvate, et ma sunnin =) Teil on mingi värk ajus, et ma valetan, selle asemel, et klapitada mu väiteid omavahel?
    Saate praegu andeks, sest ma olen leebes tujus. Aga mu hea tuju kohe lahjenes teie peale ja andestamishuvi tulevikus vähenes.

    Kui ma tuletan meelde, siis ma TULETAN MEELDE. Ehk "Toapõrand. Täna." Sest hommikul leppisime kokku. _Mitte_ "Miks tuba veel korras pole, sa oled nii isekas, üldse teistele ei mõtle, kes ka seda segadust taluma peavad" jne.

    Ja beebi ning 5 asja päevas sobivad üleni. Mis ma saan piitsa v, kui ma lapsega beebikooli ei lähe, õue jalutama ei lähe, talle sõnu ei näita (selgitus - kui mu teised lapsed beebid olid, ma õpetasin neid täissõna-meetodil lugema. Ma kahtlen, kas neil sellest mingit muud kasu oli, kui et aju vbla arenes. Jep, mul on need sõnad kapis alles, aga ma ei pea neid iga päev 5 x näitama, kui ei jaksa ja ei taha). Mingeid pisiasju ma ju nagunii ei loenda - praegu nõudepesemisi, kohvitegemisi, asjade kappipanekut jne. Siis imetamist, mähkmevahetust jms.
    Lihtsalt suuri asju ei tasu rohkem ette võtta.
    Ei ole vaja ka. Laps ei kannata sellest. See on minu loll mõte aint, et peaks.

    VastaKustuta
  6. vee koostis on põnev asi. oletatavasti on Tartu vesi rohkem "mineraalvesi" kui Tallinna oma - Keila omaga ei tea võrrelda. Üks tuttav on väitnud, et Tartu kraanivett saaks välismaal vabalt mineraalvee pähe maha müüa. Ja seal on piisavalt sooli, et mao alahappesusega inimene peab veele sidrunit sisse panema, et juua saaks (mis enamiku teiste jaoks tähendab just, et maole hea, alahappesus on haruldasem kui vastupidi). Aga päris Värskaga võrreldavalt soolane ta muidugi ei ole.

    eks eri mineraalvete mineraalid erine muidugi kah.

    VastaKustuta
  7. Siis küll. Ei tulnud kohe selle peale, et üks majapidamisasi loeb ja teised ei loe. Sellist asja oleks ometi võinud teada. Õues aga, olen aru saanud, on soovitav lapsega siiski käia. Õigemini laps peaks, ise, tõsi, ei pea.

    VastaKustuta
  8. Jõulukuulgi võiks vähem õelutseda.

    VastaKustuta
  9. Seda tahtsin, et ... lugesin eile Lihtsad valikud ühe hingetõmbega läbi ja meeldis, väga kohe. Ja, noh, ma ei tea muidugi, mis plaanid sul on, aga minu meelest jäi sealt ainest jätkulooks veel küllalt õhku? Mõni pisi-pisiasi häiris ka veidi, aga üldiselt, ikkagi, väga-väga hea.

    VastaKustuta
  10. JEE =)
    Ma olen rohkem "samal ajal planeedil K"-naine, aga ei välista.
    Tuleb nagu tuleb, lihtsalt see pisike poiss on potentsiaalselt väga põnev tegelane.

    VastaKustuta
  11. Jep, pisike poiss ja kadunud prints ka, eriti kui läheb nii, nagu peategelane lõpus välja pakkus ;)

    VastaKustuta
  12. Printsil juba on lugu tegelt =)
    Joosta oma varju eest: https://www.goodreads.com/book/show/15733043-t-heaeg-9
    Ega ma ei välista, et ta kusagil veel ilmub. Aga ma teadsin, et ta on lahe, juba ammu =)

    VastaKustuta
  13. mul oli täpselt sama mõte - et järjeeoseid on palju. väikest last ja kadunud printsi Kylli juba mainis, aga siis on veel kasvõi Mngoade suguvõsa ja Omara kolleegid. ja üldse kogu maailm. ja miks mitte järg põhimõttel "samal ajal teises kohas".

    muidu veel seda, et mulle meeldis, kuidas sa teed lugejast maailma loomisel kaasosalise, sest jutustajahääl kõneleb justkui teisele sama maailma asukale, tähendab, lugeja peab endast selle maailma asuka tegema.

    VastaKustuta
  14. (midagi sarnast on "Kus on rändurite kodu?" teises osas, kus kogu baloogide planeedi olme ongi tajuvate tegelaste jaoks just see: olme.)

    VastaKustuta
  15. kusjuures, see Mngoade suguvõsa jäi mulle tegelikult veidi arusaamatuks liiniks niikuinii (samas tundus neil olevat märksa olulisem roll kui otsesõnu kirjas?). järg põhimõttel "varasem aeg, teises? kohas) tunduks ka täitsa põnev.

    VastaKustuta
  16. Loe "Joosta oma varju eest" läbi =) See on täitsa hea lugu, kuigi ma ise seda ütlen, ja väga seotud.

    VastaKustuta
  17. Mhmh, ma juba võtsin plaani, vaatan, kas kohalikust raamatukogust saan.

    VastaKustuta
  18. Ainus asi, millega ma nõus ei ole, on teraapia - teraapiaaegu on nii kuradima raske saada, inimesed ootavad uut aega pannes kaks või kolm kuud. Kurb on sellises olukorras, kui tegelikult arst istub ja pöidlaid keerutab ning inimene magab kodus. Nii et sellega võiks küll vähemalt eelmisel päeval välja mõelda, et "uhh, ma olen nii kurnatud, et ei jaksa homme minna", siis saaks seda auku veel vähemalt kellelegi pakkuda.

    VastaKustuta
  19. Mul on erisugune suhe terapeudiga =) Ta on tegelt mu psühhiaatri õpilane, tudeng veel, ja tal ei ole muud praksist kui mina =)
    Aga ma üldiselt leiangi eelmisel päeval, et fakk. Ei jaksa.
    Ainus erand on peavalud.

    VastaKustuta

Ma loen su sõnu, kui nad välja kirjutad ning avaldad!
Noh, paari erandiga.