pühapäev, 8. detsember 2013

Suhtlemise voorusi

Kui kõik on halvasti, tunned, et oled madal, rumal ja tühine inimene ning su eksistents näib üleüldse mõttetu, on aeg-ajalt abi teiste inimestega kohtumisest. Võib minna näiteks nädalavahetuseks külla vms.
Hiljemalt teisel-kolmandal päeval muutub suhtlemise käigus ilmseks, et teised on omadega sama puntras kui sina, ja noh.
Ma oskan ka tusane, nõme ja haige olles siiski teha häid piparkooke ja naerda.
Mis on natukene lunastavad kvaliteedid ja siis polegi enam niiiiii nõme olla.

Muuseas jäi Poeglaps haigeks ja olen veetnud lõbusa päeva lastehaigla ooteruumides tema lakkamatu köhimise ja taltsutamatult rõõmsa meeleolu seltsis.

8 kommentaari:

=E= ütles ...

Loen ja jälle tunnen, et "jajah, just - seda ma tegin ja ei peagi end süüdi tundma!"

Küüslauku ja mett poeglastele!

väga väga naine ütles ...

Meil võiks olla rohkem tava mitmepäevastele külaskäikudele ses mornis eesti kultuuriruumis.
Mõneks tunniks suudab pea igaüks endale läikpildinaeratuse näkku kleepida, aga paari päevaga saab mingi eheda kontakti juba kätte ja see teeb lõpuks kõik õnnelikumaks.

Inimest, kes on alati mingi hr või prl Täiuslik on kole raske armastada.

=E= ütles ...

Sa nüüd viitad sellele aeglasele süttimisele, mis siinsele rahwale nii omane on? Et niikuinii alguses istutakse vaikides mingi pool tundi ja siis kusagil õhtu hakul kui esimene set teeküünlaidki on juba ära põlenud, läheb asi juba veidi hingelisemaks ja noh - mõne päeva pärast juba juletakse end avada.

Külla minek vanadele tuttavatele on üks asi, aga mul on juba mõnda aega peal olnud painaja, et KUS ikkagi uusi ja huvitavaid inimesi kohatakse, kellele külla minna?

väga väga naine ütles ...

No tule mulle külla?
Peale 26. detsembrit olen ilmselt natuke vähem hõivatud kui lähinädalatel ja võimeline võõrustama ja värki.

Anonüümne ütles ...

Kas tohin kaa? Mulle ju eelmine kord väga meeldis? Võin küpsiseid osta.

väga väga naine ütles ...

Kas sa nüüd kujutad ette, et ma kirjutangi "EI TOHI tulla!"?

Iseasi, et vbla mite kõik koos ja kooris.
Neil, kel on mu mailiaadress, (ehk siis kõigil siinlugejatel) on ALATI lubatud kirjutada kirju ja küsida, kas mulle sobiks neid mingil ajal külla kutsuda (või vastupidi, kutsuda mind külla).
See ongi nagu... kainda kirjakastide mõte, et seal saab suhelda ja silmast silma suhtlusi kokku leppida ka ja üldse.

Blogisabas neid asju arutada hakkab natuke imelik, kui me juba kohtunud ka ja puha =)

Anonüümne ütles ...

Ou. Aa. Mhmh.

=E= ütles ...

Ma võtan plaani :) Tulen tagasi uuel aastal.