pühapäev, 19. jaanuar 2014

Võtsin skaibis oma viimase aja probleemid kokku

kriimuline: ma olen tegelikult üleni segaduses,
kriimuline: sest ma ei saa aru, kuidas elada nii, et oleks hea elu ja kõik poleks mu peale pahased samas.


Ja täpselt nii ongi.
Kolm vahetut edasilükkamatut rolli on kõik puudulikult täidetud ja pole ka kuskilt mingeid jõuvarusid ega asju kokku koguda ning vapraks-heaks hakata, sest kõik on niigi otsas juba ja täiega suren, 38 palavikku ja lihtsalt pask.

Lihtsalt pask.

3 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Äkki aitab isekuse doosi jõuga suurendamine? Mind aitab isekus näiteks ka sel hetkel, et kui see info, et keegi on pahane, isegi minuni jõuab (sest ise ma seda kaevuma ei huvitu, sest kuna ma olen valdavalt TORE, siis ma ei muretse selle pärast, et teised inimesed võiksid teisiti mõelda), isegi siis, kui see info minuni jõuab, siis on mul sellest suhteliselt ükskõik. Ja ennetavalt aitab isekus aegajalt valida neid mõnusama elu võimalusi. Nii, et töötab nii valikute kui tagajärgede töötlemiseks :)

Anonüümne ütles ...

See on sul lihtsalt üks õige sünnipäevatunne.
MAHAMURE)
Vaatasin aastatagust kirjutist - siis kavatsesid ära surra!
Nii - võib kokku võtta, aastaga on elu oluliselt ilusamaks läinud.

PALJU ÕNNE!

väga väga naine ütles ...

see oli äkki üle-eelmine aasta? eelmisel aastal oli pilt ja ekstaas.

...mis paneb mõtlema, et võiks sel aastal ka pildi panna. Ja edasi igavesti.
saaks jälgida omaenda vananemist.