kolmapäev, 14. mai 2014

Aknalkõõlumise hommik jälle

Loll tunne on.

Ma ei oska mõistlikke kavu teha. Kui ma pean tegema mõistlikke kavu, tuleb mul peale väikese lapse jonn "Miks ma pean mõtlema läbi asju, mida ma ei taha?!" ja tekib soov üldse kogu aju panna akna taha nööriga rippuma ning teha ainult täiesti ebamõistlikke asju kogu mõistliku planeerimise alla käiva aja. Hiljem võib aju tuppa tagasi vinnata ning vaadata, kas kuidagi hästi lollakal moel on siiski võimalik ka kohustused ära täita kuidagi.
See, et lollakal moel, on oluline. Normaalselt toimida on väga raske, kui ma olen mingi aja end juba kokku võtnud ja töökangelane olnud, aga idiootselt moel asju lahendada on kuidagi parem.
Kui võidan, siis võidan ja on üleni võit. Kui kaotan, tean vähemalt, et osanuks ju ka paremini, aga näe, otsustasin hoopis lollakas olla.
Ise otsustasin.
Tegin ise oma valiku.

Mul on täielik obsessioon ses osas, et ma pean iga valiku tegema ise ja mitte usaldama normaalseid reegleid.
Phmt mina olengi see inimene, kes suundub otsustavalt muru suunas kohe, kui öeldakse, et murul käimine on keelatud. Aga selle erinevusega, et ma enne murule astumist mõtlen hoolega järele, ega seda ei öeldudki mulle praegu ainult selleks, et mind murule minema veenda, ning kui see küsimus on lahendatud, juurdlen veidi aega ka selle üle, kuidas siis murul käimine endale võimalikult mõnusaks teha ja loogiliselt ära põhjendada.
Nt ma võtaks midagi süüa ja juua kaasa, kingad ja sokid jalast ära ning luusiks siis laisalt mööda muru päikesepaistelisi alu, püüdes hoolikalt mitte radu sisse käia või lilli ära tallata.
Näidata kõigile, et tegelikult võib murul käia küll, kui teha seda heatahtlikult ja vastutustundega.

Öösel nägin muude asjade seas unes ka seda oma haukuvat õppejõudu.
Aga ta oli natuke teistmoodi seal ja unenäo iva oli selles, kuidas tema tundis end üleni ohvrina ja mina olin tema jaoks mingi täiesti talumatu kohutav õudus, kes teda kiusab mingi muu pädeva põhjuseta kui lihtsalt hoolimatust õelusest. Tema muudkui pingutab ja pingutab, et teha oma tööd võimalikult hästi, ja siis mina seal mõnitan, tänitan ja põlastan kõiki tema ponnistusi, andes mõista, et seda tööd peaks kuidagi hoopis teisiti tegema.
Ta oli mu unenäos ka kolme lapse üksikema ja asi lõppes sellega, kuidas ta pisaraisse uppudes teatas: "Jaa, ma saan aru, ma ei olegi elu väärt!" ning marssis dramaatiliselt minema ning mina mõtlesin, kas ma nüüd peaks sellele kui enesetapuähvardusele reageerima kuidagi, sest lapsed ikkagi, või las läheb ja hüppab katuselt alla, kui tahab.
Otsustasin, et las läheb. Kui hüppab, on ise loll ja ei väärigi paremat saatust. Aga nagunii ei hüppa, lööb kindla peale viimasel hetkel põnnama.

Loll tunne levib. On igas ihurakus juba.

Tegelikult tahaksin iseenda eest minema joosta ja unustada ära, et mingi "mina" üldse olemas on. Lahustuda maailmas olematuseks ja olla ka iseenda jaoks täpselt nii ebaoluline nagu üks terake vaniljet Emajões.
Mitte võtta ennast tõsiselt, üldse, kunagi, milleski.


28 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Murul käimise teema on jube huvitav ja defineeriv. Kohe pidin mõtleme kuidas mina murul käin. Üldiselt on esimene reaktsioon hoiatusele murul mitte käia, mingi viha. Mismõttes, et pole lubatud? KES seda ütleb?! Kelle huvid siin mängus on?!! Järsku on see rikkurite muru ja nad ei taha, et vaesed seda tallaksid? Mitte sellepärast, et seda on lõigatud miljon eurot maksva murutraktoriga vaid niisama! Et pole vaja proledel kuskil muru peal käia! No kas siuke asi ei tee viha, mh?! Muidugi teeb! Mis tähendabki seda, et murul tuleb just ja tingimata käia.! Ja võimaluse korral kuidagi bravuurikalt. Ilmselt tasub ka rohtu kakkuda ja varbaga mätast sonkida. Mis nad siis on siukesed värdjad?!!! Muru on kõigi oma! Või kavatsevad nad varsti ka tasuta õhu hingamise ära keelata?!!!

Läksin vist veidi keema...?

väga väga naine ütles ...

On vist jah päris hästi defineeriv küsimus =)

notsu ütles ...

Punase tule teema on umbes sama huvitav. Ma üritan endale valgusfooriga ristmiku ületamist hästi ratsionaalseks teha (jalakäijate valgusfoorid seda ise reeglina ei ole) - oleks loll paljalt põhimõtte pärast tingimata punase tulega käia, ükskõik, kui eluohtlik see on, aga loll on ka tühjusest kõmiseval teel ööseks sisseunustatud valgusfoori - või katkise valgusfoori (no sellise, mis läheb roheliseks ainult nupuvajutuse peale, aga nupp läheb regulaarselt rikki) - taga passida. Nii et punast tuld nähes on esimene pilk liikluspildile: on see tuli põhjendatud sellega, et muidu on ohtlik või ma segaks liiklust?; kui ei ole põhjendatud, siis teine pilk sellele, et ega mõnda last vahtimas ei ole, kes võiks oma lapsearuga arvata, et punane tuli ongi ülekäimise tuli; ja kui lapsi pole, siis kolmas pilk sellele, ega politseid ei ole passimas. ja siis võib üle minna.

notsu ütles ...

st ma üritan valgusfoorist teha seda, milleks ta mõeldud on: vahend, mis muudab liiklust ohutumaks ja sujuvamaks. nt tunneks ma ennast täieliku sitapeana, kui ma vajutaks valgusfoorinuppu tühjal teel, kus kaugelt-kaugelt on üks auto lähenemas, ja laseks fooril täpselt selle õnnetu auto nina ees punaseks minna, et seaduslikult üle tee kõndida - samas kui kohe ja nuppu klõpsimata saaks ma üle nii, et see auto ei pea seisma jääma.

väga väga naine ütles ...

Mind sõber praegu täiesti efektiivselt meelitas kursusetööd kirjutama, lugedes ette kümneid põhjusi, miks seda mitte teha ja miks kursusetööd üldse nõmedad on.
Nii imeliselt head töötuju nagu ei mäletagi üldse =P

Näide, kuidas mõni naine tööd tegema suunata:

i: jumala eest ära tee seda kursusetööd
see on ülimõttetu
sa nagunii ei pea lõpetama selleks et tööd leida
sa saaks rahulikult rääkida k. ja minuga
veidi juurde koristada
krt; sa saaks praegu väljas kevadet nautida rahulikult
ära. tee. seda. tööd!
(...)
i: lobise veel!
see on nii hea
et sa ei tee seda tööd praegu
kirjuta kohe pikalt ja kujundlikult!
k: no ma tegin failid lahti.
i: Pane kohe kinni!
(...)
(...)
(...)
i: ma loodan et sa ei tee tööd. sest siis see valmiks.

notsu ütles ...

Vladimir Levi soovitas analoogilist enesetehnikat. et keela endal töötegemine (vms vajalik asi) lausa ära.

Kaur Virunurm ütles ...

Punane tuli. Lugesin ja mõtlesin "on alles veidrikud. mina küll nii ei tee". ja tundsin end - mitte parema, vaid eelkätt lihtsamana kui mõned siinkirjutajad.

Siis põrkusin Mihkel Raua kutsega kindlasti valima minna. Plahvatasin sisemiselt - kes ta sihuke on! kuidas ta julgeb! miks ma peaks! - rumalate sõnade tagavara sai ka peas läbi käidud. Ja käiski klõks; ei taha valida; ja vist ei valigi; sest mingi ... mmm... olend käskis valida.

Nii et igaühel meist on oma nupud ja punased tuled, mille peale käima minna.

Anonüümne ütles ...

Kaur. Valimisega on see jama, et kui inimene ei vali, muutub ta paratamatult kellegi jaoks "kasulikuks idioodiks". Nii nagu juhtus Tallinnas nendega, kes valimas ei käinud ja mille tulemusena on Tallinn jätkuvalt Mordori teenrite poolt okupeeritud. Sest kui head mehed midagi ei tee, võidab kuri. Seega kui teisiti ei saa, siis vali vähemasti vähem halb! Sellega on sama värk, kui sa peaksid valima oma lapse lasteaia direktorit ja valida on pedofiili, petise, kleptomaani ja liiklushuligaani vahel. Kelle sa valiksid? Loomulikult võib kuulutada, et kõik on pätid! -aga kui paremat valikut lihtsalt pole? Mina valiksin ilmselt liiklushuligaani või kleptomaani. Kasvõi selleks, et vältida pedofiili direktoriks saamine. Onju?

Kaur Virunurm ütles ...

Näe VEEL ÜKS Mihkel Raud hüppas välja! No nüüd on küll päris selge :)))

väga väga naine ütles ...

=)
Lülitid.
Need on ikka nii toredad asjad.

Üldse olen ma täna õnnelik ja soovin maailmale head ja imeline ja rõõmus ja lalalalaaa!

Kui sa ei taha, Kaur, ära vali.

väga väga naine ütles ...

(tegelikult ka - ära vali!)

väga väga naine ütles ...

(Ei tohi!)

Anonüümne ütles ...

Ainuke viis, kuidas olemasolevat süsteemi mõjutada ongi mitte valida. Valimine on süsteemi see osa mis on kodaniku - mutrikese- teha ja kui mutrike ei liigu, siis laguneb kogu süsteem. Süsteemi sees on vaid loetud arv halbu valikuid, mis ei muuda midagi.

"Tallinn jätkuvalt Mordori teenrite poolt okupeeritud" - niisugune vastandamine teenib vaid poliitikute huve, kes tahavad Tallinnat oma käpa alla saada.

Anonüümne ütles ...

Ma ei mõista. Kuidas saab lause: "Tallinn on jätkuvalt Mordori teenrite poolt okupeeritud" olla vastandamine, mis "teenib vaid poliitikute huve, kes tahavad Tallinnat oma käpa alla saada"?

Ma tahan lihtsalt elada linnas, kus ei valitseks ebaõiglus, vale ja salajane meelehea. Ma tahan, et inimeste HÄÄLT ja soove võetaks kuulda.

Kas see soov teenib poliitikute huve, kes tahavad saada linna "oma käpa alla"? Aga kelle käpa all linn siis praegult on? Mittepoliitikute? Rahva? Vabamüüraste...?

Pealegi -mida valet on öelda, et Mordor on Mordor? Kas sa suudad Mordorit eirata? Põgended kõnnumaale? Või istudes kodus ja lootes, et Mordori vasallid su kodu uksele ei prõmmi? Kuid nad leiavad su varem või hiljem üles ja veavad Sünklaande surema. Ning sinu õilsad mõtted ja eetilised seisukohad pole krossigi väärt! Sest ainus mida sa saavutad, on orjus sulle ja su lastele!

ja kui Mordori okupatsiooni mainimine "teenib vaid poliitikute huve", siis oleks pidanud vaikima ka "Eesti Wabariigi okupatsioonist", sest seegi "teeninuks vaid poliitikute huve, kes soovisid EW oma käpa alla saada"...aga sellisel juhul elaksime me jätkuvalt Mordori pimeduses!

Ma läheksin veel kaugemale. "Valimine" on otsus võidelda ebaõigluse ja ülekohtu vastu. See on mõõga haaramine. See on otsus. Seisukoht. Sa valid poole. Jättes otsustamata, annad sa oma hääle tahtmatult Mordorile, sest Kurjus on alati agressiivne, otsustav ja halastamatu. Ta ei hooli sinust ega su põhimõtetest! Ta kasutab sinu head tahet ja õiglast meelt selleks, et levitada kurjust ja ülekohut. ja sinust saab toimuva vägivalla kaassüüdlane!

Solsõnitsõn kirjutas punaste terrorist ja kirjeldas seda, kuidas keegi ei võidelnud. inimesed olid hirmust kanged ja ootasid oma vahistamist. Teades, et neid piinatakse ja tapetakse. Ometigi ei moodustatud vastupanugruppe ega varitsetud käepäraste relvadega NKVD vahistamiskomandosid. Solsõnitseni seisukoht oli, et oleks NKVD sõdureid järjepidevalt tapetud ja rünnatud, oleksid paljud neist enne sellele tööle asumist sügavalt järele mõelnud. Vägivallasüsteem sai võimuse just tänu vastupanu puudumisele ning kaasajooksikute olemasolule. Kuid vastupanu ei olnud. inimesed istusid lihtsalt kodus. Keegi ei haaranud mõõka. Keegi ei valinud. Ning Kurjus muudkui kestis ja kestis...

Kaur tundub veidi nagu jonniv laps. Kogu austuse juures.

Anonüümne ütles ...

to Anonüümne 16. mai 2014 17:54,

""Valimine" on otsus võidelda ebaõigluse ja ülekohtu vastu. See on mõõga haaramine."

Niisugust pateetilist jura pole ma ammu kuulnud. Sa haarad mõõga järgmise poliitiku eest, kes oma kukrut täidab? Vau.
Loe vähem Sõrmuste Isandat, see on ilmselt su ajule hakanud, sest peas sul vaid must-valge fantaasiamaailm, lihtsalt manipuleeritav.

Ja ei ole ma Kaur.


Anonüümne ütles ...

See pidigi bateetiline sõnavõtt olema 17:54. Tegemist on ju äärmiselt dramaatilise hetkega? A sinu loogikast poliitikute teemal ma siiski aru ei saa. ja ega sa väga ei selgita kah onju? Et milline see positiivne programm siis oleks? Keegi ei vali kedagi? Keegi ei osale? Keegi ei hakka "poliitikuks"? Usud, et see on päriselt võimalik?

Võiksid pisut argumenteerida mitte vormilistel teemadel suud pruukida.

Hannes ütles ...

Mind väga ei eruta kas Kaur viitib valima minna või ei viitsi. Aga mõtlema panin hoopis vastumeelsus Mihkel Raua suhtes. Kust see tuli? Mõjutused? Miks?
Ja edasi mõtlen, et mnjah - lihtne oleks elada kui keegi targem(?) alati ette ütleks kuidas kõige õigem on...aga miks isegi siis ometi ikka jääb kripeldama :)
P.S. Rauaga on vist nii, et täna meeldib, homme ei meeldi, aga muusikat kirjutab hästi, kuram..

Kaur Virunurm ütles ...

Raud on jõmm. Andekas, aga jõmm. Või siis mängib jõmmi - vahet pole.

Teema ongi lapsikust jonnimisest. Mitte valimistest.

Aga tegelt on kevad! Nautige! (vvn - sina muidugist ÄRA naudi!!!!) :)

väga väga naine ütles ...

HUvitav, üleskutse nautida ei tekita mus küll mingit vastureaktsiooni =P Naudime-naudime!

Anonüümne ütles ...

to anonüümne 17. mai 2014 8:33

Seletan:

Praeguste Europarlamendi valimiste eelselt koostasid erakonnad sisevalimiste käigus oma kandidaatide nimekirjad. Ainult neid saab rahvas valida e. siis valik on juba rahva eest tehtud.
Samamoodi on ka muude valimistega - järjekorranr otsustab, kes pääseb, mitte see, kes reaalselt kõige rohkem hääli saab.
Ehk siis teiste sõnadega valitakse erakonda, mitte inimest, erakondade "esinumbrid" on aga tuntud s.tapead.

See on süsteemiviga, mis teenib süsteemi loojate huve ja ainuke võimalus valijal selle vastu protsesteerida on mitte valida e süsteem seisata.

Anonüümne ütles ...

minu teada on seekordsed europarlamendi valimised avatud nimekirjadega, st nimed nimekirjades reastatakse ümber vastavalt saadud häälte arvule. eelmine kord oli suletud nimekirjad, aga see tehti ümber, võimalik, et tänu tarandi kui protestikandidaadi suurele edule.

ep

Anonüümne ütles ...

ep, see võib ju nii olla, aga nimekirjad ise koostati erakonniti sisevalimiste käigus.

Anonüümne ütles ...

Igatahes on tegemist demokraatliku protsessiga. Ja inimesed on sajandeid võidelnud, et omada isiklikku "häält". Me ei soovi ju autokraatiat? Või mis?
Probleem on pigem selles, et tehnika võimaldaks meil palju vahetumat demokraatias osalemist, kui 200a vana esindusdemokraatia, kus me volitame kellegi enda tahet esindama. Arusaadavalt on rahvas selletõttu veidi pahur, et ei saa klahvi klikkides ISE asju otsustada. Ent see on pigem süsteemi viga, kui hääletamise viga. Hääletama peab ikka, sest vastasel juhul katkeb demokraatlik protsess, ning see asendub järjekordse egomaniaki ainuvõimuga.

Anonüümne ütles ...

"Igatahes on tegemist demokraatliku protsessiga."

Jah, seda serveeritakse demokraata nime all tõesti. Ja kui ei mõtle, siis tundubki kõik OK. Ja paistab, et ikka sellest aru ei saa, et sinu hääletamine lasebki süsteemiveal edasi püsida.
Lihtsam on poliitilise agitatsiooniga ja karjaga kaasa minna ning tunda pärast hääletamist, nagu sa oleksid oma eesmärgi täitnud.

Anonüümne ütles ...

No igatahes palju õnne kõigile mittevaliatele! Teid esindab europarlamendis Yana Toom. Tubli saavatutus...

Anonüümne ütles ...

Aga mis vahet kas Yana Toom või tulnukas Ansip või ekskommar Lauristin või neokommar Oudekki Loone või isake Savisaar või marurahvuslased Helmed või snoob Tarand jne jne.???

Ma isiklikult hindan tubliks kõikide nende saavutust, kes sellisele klounaadile vastu hakkavad.

kask jaan ütles ...

Milline oleks alternatiiv? Valgustatud monarhia? Käraja?

väga väga naine ütles ...

Mina valin põhimõtteliselt.

Sest kuna ma midagi muud parema valitsemise heaks ei tee - ei lase poliitikute autodel kumme tühjaks ega kandideeri ise, ei tee linnaparki öösel salalillepeenraid ega ole isegi korteriühisuse pealik - siis on see ainus natukenegi aktiivne võimalus, mis mul on.

Ja ma passiivsusse ei usu.
Mitte et tao tee ei oleks igati austusväärne valik neile, kellele see sobib. Aga mulle ei sobi.