neljapäev, 7. juuni 2018

Miks suvi malbe on

Prednisoloon on mu maailma ümber teinud.
Tegelt jääb mulle natuke segaseks, miks immuunsüsteemi alla suruv ravim mulle sedasi mõjub, et elu taas soontes voolamas tunnen, a no nii on.
Ei, ei ole nii, et nüüd maagiliselt ei väsiks ära. Ikka väsin, umbes sama kiiresti kui varemgi. Aga mis muutus: ma mitte ei kaota täielikult toimimisvõimet, kui väsinud, vaid elan edasi.

Täiesti ... ma ei oska isegi kirjeldada, kui meeletult suur ja tähtis muutus see on.
Nagu.
Nagu.
Kui ma varem väsisin, kaotasin kõik võimed korraga. Vaimsed ja füüsilised, võime otse käia, võime emotsioone kontrollida, võime asju kätte võtta ja mitte maha pillata. KÕIK. Väsimine oli süsteemide väljalülitumine.
Nüüd ma väsin - aga mis siis, elab edasi ka väsinuna.
Nii SAABKI. Nagu: What. The. Fuck!!!!

Jaa, ma vahepeal elasin ka päevakese ilma tolle ravimita. Siis taipasingi, kui TOHUTU vahe. Mitte pisike või tibake.
TOHUTU.

Näete, titat küll ei ole, aga oluline pluss lapsetaotlemisega seoses juba tekkis. Ilma ma poleks prednisolooni mõjudest endale teadlik.
Nüüd olen.
Emake maa, kui lahe!
Ma muidugi - hei, vabadus! - asusin kohe üle pingutama. Võin ju ikka minna veel korra ehituspoodi JA külla JA kulmutehniku juurde JA duši alla JA värvida ukse värviliseks saavad osad oranži värviga veel kord üle ja ...
Aga noh, lose some, win some - ja mulle küll tundub, et win on seekord OLULISELT suurem.

Natuke hoian end ikka vaos ka. Tibakene adun, et kui ei taha, ei tasu teha ka.
Lihtsalt kui TAHAN samuti, on raske mitte teha.

Lisaks - ja see on juba HOOPIS imelik - tundub prednisoloon mõjutavat ka mu maohappevärke. Mis enne oli "jubeõudne, väldi iga hinna eest!" on nüüd "natu ebamugav".
Rõvedad valud ja funktsioonide toimimast lakkamised on taandunud "kergeks ebamugavuseks".
What. The. Fuck?!?!?!
Vähemalt jalad valutavad ilma masinat kasutamata endistviisi.
Tunnen kergendust, sest valus on? Eeee ... eeee ... no mitte päris. Lihtsalt see jalavalu ei ole kuidagi jube ja väljakannatamiseks hirmsat enesekontrolli nõudev. See võib olla! Võin isegi vaimus noogutada, et ta on, normaalne ju =P

Mida veel võiksin öelda, sest hingel ja kripeldus?

Kellelgi ei ole millelegi õigust. Õigus ei ole mulle isegi abstraktse mõistena (millisena õiglus näiteks vähemalt on) mõistetav.
Mulle ei jõua kohale, mida "õigus" tähendab. Ok, väljaspool juurateadust, seal on see arusaadav mõiste. Aga ma ei pea juriidikat ega seadusi mingiteks asjadeks. Inimeste mõistuslikud väljamõeldised, täpselt nagu religioonid ja ühiskondlikud tavad.
Aga õigus millelegi?! Et kellegi on ÕIGUS millelegi?!
Ei saa aru.

Mehed on ikka nii palju lollakamad kui naised. Jaa, ma tunnen paari oivalist meest - nii umbes 7 üleni oivalise naise vastu. Ma tunnen suht norme mehi ikka alla 20 - naiste vastu, keda suht norme on raudselt 50 ligi vähemalt. Võibolla ka rohkem.
Mis värk?
Aga vähemalt oma poega näen oivaliseks kasvamas. Tänan, tänan, mis te nüüd. Ikka õnneasi, et ta mulle selline suurepärane on sattunud.

Lähen nüüd maalriteipi ja liivapaberit ostma. Neid kulub palju.

11 kommentaari:

notsu ütles ...

ma ei tea, mida sa täpselt silmas pead, aga mis mina mõtlen: esiteks, inimeste kollektiivsed väljamõeldised elik sotsiaalsed konstruktsioonid on osa inimeseks olemisest ja sellisena päris olulised - me oleme juba sellised loomad, kellele sootsium on oluline, me ei saa ennast puhtalt ainevahetusele ja paljunemisele taandada. näide, mis läheb sulle vast rohkem korda kui juura - keel. ilma selleta pole nagu päris inimene.

teiseks, vaevalt on need konstruktsioonid viimselt _mõistuslikud_. juurasüsteemi ei ehita, kui ei ole mingeid aluspõhimõtteid ja väärtusi, aga alusväärtuste kallal pole palja ratsionaalsusega suurt midagi teha. rohkem ikka selle pealt, mis _tundub_ hea. seadustes kodifitseeritakse lihtsalt paljude inimeste kõhutunnete koordineerimiseks tehtud kokkulepet.

kolmandaks, mulle tundub, et kui räägitakse kõige üldisemas tähenduses kellegi õigustest, siis see kätkeb eelkõige piiranguid teistele. no näiteks "õigus sellele, et ei piinataks" tähendab, et piinamine on tunnistatud halvaks, on kehtestatud piirang "ära piina", sest enamiku x sootsiumi inimestele on piinamine hakanud tülgastav tunduma.

väga väga naine ütles ...

Aga (viimane punkt) minu nägemuses ei ole kellelgi õigust sellele, et ei piinataks. Piinamine ON tülgastav ja üleni keelatud ja peabki üleni keelatud olema - aga samas ei saa olla kellelgi õigust mittepiinatud olla.
Kui teised ei otsusta sind piinata, ei ole tegu mitte sinu õiguse realiseerumisega, vaid teised on normaalsed, mitte ebardlikud.

Esimesega on mul probleeme =) Sest ma ei taju seda, mis sootsiumis loomulik, loomulikuna ja üsna palju mu tegevust ja endakirjeldusi siin võrgupäevikus on ka "näete, ka sedasi saab ja keegi ei nuta!"
Ja siis tulevad inimesed, kes mitte ainult et nutaks, vaid ründavad mind, sest mis mõttes ma teen teistmoodi ja mõtlen, et nii võib ka, mis ÕIGUS mul selleks on?!?!

ja mu seadusepõlgurlus on osa samast asjast: mul ei ole tunnet, et ühiskondlikud hea olemise ja paha olemise arvamised oleks mulle kuidagi olulised. Mulle on olulised minu enda hea ja halva kategooriad, aga need ei lähe 100% kokku seadustega ja minu enda tunded on iga kell juriidikast üle.

notsu ütles ...

küllap reegleid seepärast kodifitseerima hakatigi (ja sündis juura), et kõigil on mingil määral raskusi selle tajumisega, mis on sootsiumis normaalne käitumine. siis fikseeriti vähemalt mingi kokkulepe ära, mida vaidluste korral pihta hakata ja milline käitumine on vähemasti keelatud.

ja vaevalt kellegi tunded 100% seadustega kokku lähevad - sest nagu öeldud, tegemist on teatava kokkuleppega, aga kui kokkulepe on tehtud väga paljude inimeste vahel, läheb selle muutmisega kaua aega, isegi kui see kokkulepe on kõigi arust mingil moel ajale jalgu jäänud.

kusjuures mida rohkem iga üksiku inimese arvamusega arvestada, seda kauem läheb, osalusdemokraatia on tunduvalt inertsem kui näiteks monarhia.

notsu ütles ...

a mul tekkis vahepeal huvi, kas sa pead mingit konkreetset vaidlust silmas? ma pole sel teemal jupp aega midagi märganud.

väga väga naine ütles ...

Nope, ei pea.
Mul lihtsalt kripledab sees, et ma "õigusest" aru ei saa. Ja siis ma igast olukordades näen, kuidas samas inimesed käituvad, eeldades umbes, et mul on õigus tagasi saada see ürgaegne metallist haiglanõu, mille peal neil kooki viisin, või et neil on õigus eeldada, et nende uks on lukus, kuigi mulle anti võtmed ja ei öeldud, et pärast avamist ka ukse lukku paneksin, ise sisse jäädes, vms.
Ja see naiste-meeste asi, sellest rääkisime sõbraga.

Liis ütles ...

No see esimene näide.. nõu oma... see on ühest küljest loogiline selles mõttes, et üldkehtiv eeldus on, et kui miski on kellegi oma, siis sellel inimesel ongi sellele asjale õigus ja seega ei tohiks keegi teine seda asja omastada, kui pole selgelt väljendatud, et kuuluvus antakse edasi näiteks kinkimise teel..
Aga vot teise näite juures tuli välja üks väga tore sõnapaar "õigus eeldada"... ja vot selle osas on maailm juba segasem küll.. et kas ja mida on üldse õigus eeldada ilma, et see oleks konkreetselt kokku lepitud...

väga väga naine ütles ...

... lihtsalt plastist jäätisekarpe, mis on oluliselt funktsionaalsemad ja paremad tegelt toidu pakkimiseks, kui nimetet metallalus, mulle üldiselt keegi tagasi andma ei kipu. Nad vist viskavad rahumeeli ära. Aga vat too väljatulematute plekkidega haiglanõu, selle ma pean tagasi saama.
(Ma panin jõulukoogi sinna peale, sest see oli nagunii fooliumisse keeratud, lihtsalt et katki ei läheks. Ja just selle arvestusega panin, et kui alust tagasi ei saa, on kõik lill, ma ei tunneks tast ka puudust.)

notsu ütles ...

metallnõuga on arvatavasti see lugu, et nende arust oli see väärtuslikum kui sinu arust ja pole isegi vaja mingit "õigust", et nende arust peaks selle tagasi andma - piisab arvamisest, et korralik metallitükk, ju sul läheb seda vaja.

ja nõudele väärtuse omistamisest: plastist jäätisekarpidega on eeldus, et neid tuleb majapidamisse varem või hiljem jälle juurde, lihtsalt sellepärast, et keegi tahab jäätist. aga metallnõusid peab minema ekstra hankima.

mul on üks metallist emailitud ahjupann, võimalik, et ta ei näe sugugi parem välja kui too haiglanõu (email on ühest kohast maha koorunud ja põhja pealt on pruuniks tõmmanud), aga ma nõuan teda alati tagasi, sest see on ainus küpsetusplaadi moodi asi, mis mu väikesesse praeahju ära mahub.

notsu ütles ...

meeste ja naiste statistikast: kas su valimis on mõlemaid võrdselt? mul on olnud kunagi samasuguseid tundeid, et "kui abi kutsuda, tulevad ainult naised" jne, aga siis tuleb meelde, et mu lähemate tuttavate hulgas on lihtsalt rohkem naisi.

(ja seda kirjutades taipasin just, et viimastel aastatel ongi minu ümber siginenud ka abivalmeid mehi.)

väga väga naine ütles ...

mul on suht võrdselt =)
Aga mul ON kerge kahtlus, et äkki vaatan kuidagi kallutatult. Sest no ei ole loogiline ju! Täiega seksistlik hoopis!

notsu ütles ...

aga selle "õiguse eeldada" saaks ka ümber sõnastada, kui "on enesestmõistetav" või "Kuidas sa aru ei saanud, et me tahtsime" - ja kas siin muutuks midagi sellisest ümbersõnastamisest paremaks? minu arust mitte, isegi kui siin pole sõna "õigus". nii või teisiti eeldamine, et teised loevad ütleja mõtteid.