pühapäev, 16. veebruar 2020

Kunagi oli samuti sedasi

Uned on jälle intensiivseks läinud, püsivad meeles ja tundeid on seal kõvasti.
Esitan teile KOKKUVÕTTE.(s.t. igast detaile on veel, aga pisiasju ei viitsi isegi mina teile rääkida.)

Jah, ma tean, üldiselt peetakse oma unenägude ümber rääkimist (ja ilmselt ka kirjutamist) jube igava teema arendamiseks ja kas sa ei võiks natuke teiste peale ka mõelda, väga väga naine?
Aga see on minu võrgupäevik ja ma tundsin elavatest unenägudest peaaegu sama palju puudust kui orgasmidest.
Selle vahega, et häid unesid kord poolaastas ikka ette tuli.
Aga nüüd igal öösel!

Täna nägin unes, et elan ajutiselt majas, mis näeb välja nagu väga pisikestest (toasuurustest) majadest tehtud torn.
Näiteks majakas.
Neid maju oli 23 seal ülestikku, lugesin üle.
Väljast nägi asi maru askeetlik välja, aga mulle andis majavõtme noor David Bowie (kes muutus vahepeal mu tütre isaks ja siis jälle tagasi), kes lubas enda pool veits aega magada ja olla, ja siis majas sees oli täitsa normaalselt ruumi ja horisontaalselt käidavaid tube, punast plüüši ja roost seinavaipu.
Seal oli ka midagi kommunitaolist käimas. Vaatasin kuskil alumisel korrusel koos rahvaga telekast filmi noorest Iggy Popist, mis oli eest keelde tõlgitud kui "Vaenlasega voodis" ja see oli ülitobe ja üldse mitte klappiv pealkiri. Tegelt oli "Nothing matters but coffee" või midagi sinnapoole, mis oli samas ta kuulsaima hiti nimi, ja see laul oli NII ILUS.
Oo, oivaline!
Mul kummitas samas ka üks Bowie laul, mis oli NII ILUS.
Unenäo soundtrack oli viimase peal, kiuigi tegelikult pole neid lugusid mu teada olemas. Siiski, meeleolult olid nad mõlemad natuke nagu Bowie "Heroes" ja natuke nagu Iggy "Passenger".
Ja ma rääkisin koju tulnud Bowiele, kuidas nägin filmi ja ma arvan, Iggy ei saa megastaariks (nagu tema oli juba), aga tal on 1 või 2 või 3 suurt hitti ja siis ta on oma ringkonnas ikkagi kuulus ja teeb muudkui muuusikat, kuni päris vana on.



Vahepeal muutus Bowie Tütreisaks ja küsis, kuidas mulle ta noorem vend Andi meeldib. (Et selge oleks: tal pole nooremat venda Andit, kuigi mu pojal on vanem poolvend Andi, keda me kumbki elu sees näinudki pole.)
Arvasin, et Andi on okei, aga miks üldse see teema? Ja adusin siis, et aa, kuna ma tahan last, tütreisa on kasutanud ja lausa sõltuvuses olnud umbes KÕIGEST legaalsest ja ebalegaalsest narkost, ta ise ei taha rohkem lapsi, ent mõtles, et vbla ta puhtama organismiga nooremast vennast oleks asja.

Muidu on nii, et kuna 20. veebruar on kulka taotluste tähtaeg ja Varrak ikka ei suuda mulle midagi öelda (ma oletan, et see võiks olla nt "need on head lood, aga me ei suuda neid müüa"), ilmselt nad ütlevad: "Ei".
Issand, kui raske. ISSAND, kui raske. Otsi jälle uut avaldamiskohta ...
Aga ma olen Varrakuga nüüd ära hellitatud, ma tahan korralikku toimetajat ka oma tekstiga töötama. Mitte sellist, keda Fantaasia pakub, vaid päriselt toimetavat toimetajat.
Nojah, idee heast toimetajast on mulle kogu aeg meeldinud, aga asja praktikas tunda saanuna meeldib veel rohkem.

Aga siiski. Vajadus kirjastajat otsida paneb isegi hüpoteetilise tegevusena mu pea valutama ja ajab südame pahaks.
Oh, kuidas ma jälestan vajadust end müüa!!!

Muidu ma olen kirjutamisega selle uue romaani juures jälle päriselt. Sai kogu enne kirjutatu läbi loetud ja toimetatud, nüüd jälle tasapisi edasi.
Eila kirjutasin ainult 130 sõna, aga see on üleminekuperiood! 200 sõna iga päev, siit ma tulen!
Välja arvatud, et kui ta viimaks valmis on, tuleb teda KA müüa ja keegi ei taha teda ja brr.
Oh-kus-ma-jään.
Aga samas: vahetu annetamise süsteem, kus TEIE aitate mul ellu jääda (jah, ka viis eurot on vahel väga abiks) ja korterit osta (hetkel on 2336.78 kontosaldo), mina annan postitusi ja aru oma elust on ju hea?
Vbla peaks orgunnima hoopis hästi toimetatud e-teksti, mida siis vaba annetuse eest saata ja kes armastab paberilt lugeda, prindib välja?
Kunagi mõtlesin sellest. Siis mul oli (ka?) rahahäda. Kuigi lugejaid oluliselt vähem.
Ja tollal ei oleks mul olnud "ka viis eurot on väga raha". Tollal oleks mul olnud "ka 50 senti on väga raha!"
Kuigi raha väärtus oli ka natuke teine.
Võibolla oleks varsti aeg isemüümisega tegeleda?
Aga sellest ma ei tagane, et korralik toimetaja olgu olla.
Ma olen seda väärt.

Huhh. Imelik on pead püsti hoida. Õues on vihm ja sügav hallus ja isegi koer on vait, kuigi ta pole eilsest ööst saati õues käinud.
Täiesti ebareaalne. Nagu ... vanasti. Siis tundus elu mulle sageli ebareaalne, jõudis kohale nagu läbi vati.
Aga ma lähen temaga (Totuga) nüüd välja ikka. Kohvikoort on nagunii vaja osta.

Kommentaare ei ole: