Kolmapäev, 28. juuli 2010

Ah! ja haa

Imelik asi juhtus.

Ma armusin bändi.

Sellise kirega, mida ma ei mäleta enda kallal olevat olnud pärast minu hullunud kiindumust Queeni vastu aastatel 1990-1994.
Noh, kui me muusikast räägime, eks ole. Muidu paar kirge on ikka ette tulnud elus veel =)

Ma ei ole väga muusikaline inimene. Korduvalt ja korduvalt on mind aetud ahastusse küsimusega "...ja mis muusikat sina kuulad?" ning ma tean, et küsija valmistub mind vastuse põhjal kuskile inimrühma kategoriseerima, aga muusikal ei ole minu elus mingit põhjapanevat tähendust.
Nii ma väldin vastamist mõne mittemidagiütleva lamedusega nagu "Kõike, kuni see on hea!", kuid sellest pole mingit kasu, kuna muusikasõber kataloogib mu seepeale ära lollakate alla, kes isegi ei tea, mis neile meeldib.
Tegelikult ma tean küll. Aga muusikal, mida ma kuulan, pole midagi pistmist minu identiteedi või sügavamate kihtidega, see on minu jaoks enamjaolt vaid meeleolupaisutaja või tantsuleõhutaja (viimaseks kõlbab hästi nt Gogol Bordello). (Ei, see ei tee minust veel etnopungihoora, eksole.)

S.t. juba kaua aega on minu suhe muusikasse naudisklev, ent pealiskaudne olnud.

Ja nüüd on mind tabanud - misasi? Tahtmine selle ühe kollektiivi lugusid mitte ainult kuulata vaid ka videosid vaadata. PÄEVAD OTSA! Mul on huvi otsida välja kümnete kaupa intervjuusid ja neid lugeda. Tegin isegi katset google translatori abil üht intervjuud saksa keelest millessegi arusaadavasse tõlkida (resultaat oli nagu ta gt-ga ikka on).
Kui intervjuud läksid üksluisteks, asusin otsima kontserdiarvustusi ja hinnanguid plaatidele ja lugesin vanemaid intervjuusid sinna vahele.
Päevad otsa.

Ja mis on see saladuslik ansambel, mis on röövinud mu südame? On see vahest midagi uut, huvitavat, ebatavalist, erakordset ja põnevat? Ei.
See kollektiiv on a-ha.
Kelle läbimurdehitti ma lapsena vihkasin. Siiralt. Ja kellega olevat sarnane Coldplay. Mida ma ei salli ega ole ka varem sallinud. Siiralt. Ja kes paistab silma eeskätt sellega, et ta mitte millegagi silma ei paista.

Kuid mina olen nüüd a-ha küljes kinni nagu sõõrsuu oma saagi küljes. Isegi ühtegi lugu ei suuda esile tuua, sest neid, mida ma üha kuulan ja kuulan ja kuulan, on liiga palju.
Tüdinesin ära linkide panemisest, kuna keegi neid nagunii läbi ei viitsi uurida, aga see ei tähenda, et ma oleksin grammi võrragi ära tüdinenud a-ha lugudest.
Tõsiselt vastumeelt on mulle ainult "Touchy" ja "Foot of the mountain".


Kolme viimase päevaga, mil hullus paarikuisest vaiksest kosumisest korraga hiiglaslikuks puhanguks on kasvanud, olen ära õppinud mitte ainult meeste nimed, näod ja instrumendid vaid ka perekonnaseisud, laste arvud, hobid ja isiklikud veidrused. Ma tean plaatide nimesid ja oskan need õige ilmumisaasta alla paigutada.
...ning seda ei suutnud ma isegi Queeniga mitte!

Hormonaalne tasakaalutus, liigne kuumus või tuli minu tõeline loomus kuskilt kivi alt välja viimaks?
V-o hakkan lihtsalt lõplikult mõistust kaotama?

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Ma loen su sõnu, kui nad välja kirjutad ning avaldad!
Noh, paari erandiga.