Kolmapäev, 29. september 2010

Ohvriand

Nad valetavad alati.

Häbist, lahkusest, nalja pärast, sellepärast, et tõtt rääkida on raske. Selleks, et sind kasutada, selleks, et sind õpetada, selleks, et sulle haiget teha – vahet pole, miks.

Vale on elu teine nimi.

Oli see täna, kui ta ütles, et see ei kesta kaua?

Eile?

Ja millal sai otsa aeg, mil põhiliseks lohutuseks oli „see ei tee haiget“?

Sa põled ja küpsed ja hõõgud ja valu ei lõppe ega lõppe ega lõppe.


Nad ütlevad, sa päästad maailma.

Sa põled ja su kriiskavas kehas kõrbeb hägune raevukas mõte kuidas võisid sa olla nii loll, et neid uskusid?

Nad valetavad alati.


Katsetus formaadiga, mida nad nimetavad "drabble" ja mis peab sisaldama täpselt sadat sõna.

Tuli selline morbiidse asja tuju peale, kui pärisjutt kuidagi edeneda ei tahtnud.


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Ma loen su sõnu, kui nad välja kirjutad ning avaldad!
Noh, paari erandiga.