Või nagu pööristorm.
Selline tunne, et võiksin lihtsalt visata käed taeva poole ning keereldes õhku tõusta, teha kõike, suuta kõike, olla kõikjal korraga - ja tuul mu ümber ainult vihiseks võimetult. Selline tunne, et midagi olla, midagi suuta, midagi liikuma panna ja muuta (nagu kirjutas mingisugusele väitluskonkursi diplomile mu kunagine armastatud eesti keele ja kirjanduse õpetaja Ülle Salumäe) on imelihtne, ainult pealehakkamise küsimus.
Pidevalt pean endale meenutama, et selleks, et ennast läbi interneti populariseerida ja müüa, peaks mul esmalt nt olema midagi, mida müüa ka.
Aga no, ma töötan sinna suunas.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Ma loen su sõnu, kui nad välja kirjutad ning avaldad!
Noh, paari erandiga.