reede, 15. märts 2013

Tsahhhhh

... pööran pead ja näen, kuidas aeg must mööda lendab nagu purjus vares.

Kuna mul on tulemas väga kirjutav kevad (kolm erinevat projekti hiilivad tähtaegade osas juba nii lähedal, et  tajun elu lõplikkust - ja kaks neist pole isegi alustatud), väga ei ponnistagi netiühenduse taastamise nimel. Praeguse, võrguahvatlustest üsna segamata kirjutamistempo juures on nimelt lausa lootus tekkinud vähemalt mõni neist kirjaprojektidest ka õigeks ajaks lõpetada!

Aga sotsiaalne suhtlus mõistagi kannatab. Ilma interneti hõõguvkuuma embuseta tundub elu korraga lage ja leige ja ühel õhtul mõtlesin täiesti tõsiselt leevikesele helistada, lihtsalt et rääkida.
Saate aru?!

Mina. Helistama. Vabatahtlikult.
See on umbes nagu mina - ja suusatama?! Vabatahtlikult?!
Või isegi mina. Heegeldama. V a b a t a h t l i k u l t.
Ühesõnaga: uskumatu.
Nojah, ega ma siis tegelt ei helistanud ka. Lihtsalt vaevlesin oma rääkimata lugude küüsis, kuni lood läksid meelest ära ja enam ei vaevanud.

Lisaks olen ümber tõstnud kahe toa jagu mööblit, koristanud, visanud minema hulga vanu riideid, viinud tühjaks kompostiämbri (mida ma naljalt ei tee, sest kompostil on imeline omadus kokku vajuda ja pärast seda, kui ämber esimest korda täis saab, õnnestub teda uuesti silmini täis panna vähemalt 3, vahel ka 5 korda - ja oleks ju raiskamine ta enne tühjaks viia, kui tema viimne kui mahutavus otsas on!) ning ajanud lastega juttu.

Eluelamiskvaliteedi tõus on jõudnud selleni, et täna tegin isegi maisimannaputru hommikusöögiks. Mis on saavutus, sest esiteks on see natuke rahakallim, kui helbepuder (maisimanna ise on kallim - ja lisaks tahab see puder ikka väga mingit piima või koort vee asemel vedeldiks), aga veel enam on ta aja- ja töökallim, sest piimollus tahab põhja kõrbeda, aga manna see-eest vajab pikemat keetmisaega, kui mingid kiirpudruhelbed, mis muutuvad suht söödavaks ka lihtsalt kuumas vees seistes phmt.

Jaksasin ma seda teha aga seepärast, et läksin õigel ajal (22:30) magama.
Ja magama sain minna seepärast, et võrk ei ahvatlenud üleval olema.

Täitsa lõpp, kui lihtsate vahenditega saab tugevaks ja rõõmsaks ja tegusaks! =)
Aaaaaga muidugi ma mingil hetkel hangin taas ühenduse ja püüan siis jätkata elu moodi elu ainult tahtejõu toel, ilma füüsilise võimatuseta igal õhtul internet läbi lugeda. Näis, mis juhtub.

2 kommentaari:

  1. Mulle meeldib käia oma teises kodus, seal on maailma kõige aeglasem internet (ükski video ei mängi) ja telekas on katki. Raadio ka ei tööta. Küll saab palju asju tehtud.

    VastaKustuta
  2. Tegelikult saab arvutit kindlal kellaajal iseeneslikult sulgema panna. Teoreetiliselt saab valida nädalapäevad mil see funktsioon aktiivne on, aga mina lõin lihtsalt ühe liistuga, iga päev läheb arvuti 23:00 kinni ja kõik.

    Tulemus? Fantastiline. Mu unerütm pole veel kunagi nii stabiilne olnud. Mõtled küll, et uni ei saa ju tulla nii varasel õhtutunnil, aga tegelikult jääd kolinal magama. Ja noh, kui oluline vestlus jääb poole lause pealt pooleli või suur kirjutamisetuhin on parasjagu sees, saab arvuti uuesti käima lülitada. Umbes kuu aja sees olen seda võimalust kasutanud vist kõigest kolm korda.

    Harjumisperiood? Täiesti uskumatud kaks päeva.

    Tööjõudlus? Kasvas hüppeliselt. Ärkan järjest varem. Vanasti panin äratuskella oma viis korda enne ärkamist kinni, nüüd vaid ühe. Tegelikult pole enamasti äratuskella vajagi.

    Soovitan.

    P.S.
    Võid minuga ühendust võtta, kui sättimisel abi vaja on =)

    VastaKustuta

Ma loen su sõnu, kui nad välja kirjutad ning avaldad!
Noh, paari erandiga.