esmaspäev, 19. aprill 2021

Imeline pääsemine ehk koroona kui hästi läbimõeldud soov kuldkalakesele

Disclaimer: see ei ole väikese mõõtkava ega kellegi isiklikku või isegi tuhande inimese heaolu arvestav jutt. On hästi üldine, aga kui teil on isiklikke hingehaavu (keegi surnud, jube haige, tööst kurnatud, vaeseks jäänud vms) seoses koroonaga, tehke kas end seestpoolt kõvaks või ärge lihtsalt lugege.
Mul hea rääkida, mul on kõik hästi! 
Mis ei tähenda, et ma ei MÕISTAKS neid, kel pole.
(Välja arvatud need, kellele lihtsalt meeldib vaadata paljusid elusaid inimesi korraga. Neid ma jätkuvalt eriti ei mõista. S.t. mulle tundub hea soovitusena vaadata laulupeo videot, seal on ka palju inimesi ju?) 

Aasta tagasi kirjutasin fb-s nii:

Tunnistan, et olen segaduses vaikselt fb-s levival mureteemal "See nüüd ongi totalitarismi algus! JUBE!"
Sest noh. Ma arvasin, et totalitarism on hirmus, sest inimesed sekkuvad minu ellu teemal "kellega ma magan, kui palju lapsi saan, kas teen ikka piisavalt ühiskondlikult kiidetud valikuid" jms.
Ja praegu toimub just vastupidine. Korraga on igasugune surve igalt poolt taandunud, keegi ei ütle: "Sa pead seda ja seda ja seda ja seda, et õige inimene olla üldse!", mind jäetakse rahule, üksinda ja surveta ja võin teha, mis tahan.
Ok, ma TAHANGI aina võimalikult omaette olla, koeraga looduses käia ja peamiselt netis suhelda, aga keegi ei piira mind kuidagi, kuni ma teistsuguseid asju ihkama ei hakka. Võin seksida, kellega tahan, ka omasoolise mustanahalisega pereelu elada (ainult uusi inimesi ei kohta, ma pidanuksin selle naisega juba paar olema enne), võin mitte tööl käia ja koristada täpselt nii vähe, kui tuju on. Nagunii keegi külla ei tule.
Ma ei pea isegi poega üles ajama ja enne tema kooli talle teed tegema ja silitama, et aidata trauma vastu, mis kool on. Vabadus!
Viimaks ometi võin ma teha whatever fuck I want ja mitte tunda end süüdi, et aktiivsem ei ole, rohkem ei tee, veel rohkem ei tee!

Mis krdi totalitarism?!

Ehk siis: mulle koroonamaailm istub ja see postitus vaimus "teh viirus on PÄRISELT tore asi!"

Mõte algselt ei ole üldse minu oma, vaid pärit K-lt, kel lausa omad koroonasurnud suguvõsas olemas. Aga mina läksin sellest põlema ja leidsin muudkui tahke, miks see VEEL pikas perspektiivis hea haigus olla võib.
Niisiis:

1) Kui tahta mitte kohe, aga aastate ja aastate lõikes vähendada sotsiaalsüsteemi koormust, mida paremat saaks välja mõelda, kui likvideerida eest vanad, krooniliselt haiged, väga ülekaalulised, põhimõtteliselt lihtsalt kehaliselt nõrgemad inimesed? Surevad just need (keskmiselt, eks ole, mitte iga indiviidi eraldi võttes), kelle eksistents oleks teistele majanduslik koorem, mitte ei tooks tulu.

2) Olgem ausad, kaugetele maadele reisimine, kogu see transportimisele kulunud kütus, on meeletult kulukas planeedile. Kui inimesed istuksid oma kodus või sealkandis paigal, rändaksid vbla lähima mere, jõe või järve äärde ja tagasi, oleks see kasulik nii loodusele kui inimestel endal jääks ju ka rohkem raha alles. Pole vaja kulutada seda mingite absurduste peale. Söök, riided, koduküte, internet ja korralikud kõrvaklapid, mida väga muud vaja?
Tegelikult ei ole muidugi isegi korralikke klappe vaja. Aga no osad inimesed on melomaanid, onjo. Meile teistele on raamatukogud ja internet piisavad.

3) Tegelikult on ka riided, jalanõud jne noh ... ütleme, on hulk inimesi, kes pühendavad nendele ka hirmsat tähelepanu ning arutuid summasid. Kosmeetika ja parfüümid, maniküürid ja karvaeemaldused, kulmutehnikud ning ripsmepikendused.
Aga kui vähendada inimeste omavahelist kokkupuutumisevõimalust, pole kõikvõimalikel edevustoodetel üldse nii suurt kaalu. Keegi ei viitsi oma kulme lasta "teha", kui nad ainult poes käivad ja kodus ka kellelegi muljet avaldada pole.
Ehk siis: jälle väiksem koormus planeedile ning indiviidide elu kergem. 

4) Tegelikult on (ON) haridussüsteem üles ehitatud üpriski absurdselt ja on palju õpilasi, keda kurnab juba konkreetselt sundus olla koos teistega kahekümnekesi ühes ruumis.
Rääkimata sellest, et formaat "üks tüüp räägib ja klass kuulab" on täiesti arusaamatu, kui see rääkiv tüüp pole just väga hea. Kõigile pole väga head võtta - hm, aga mõni videos rääkiv tüüp? Väga hästi rääkiv ja kui tal miski viltu läheb, teeb video uuesti? Video on kättesaadav tuhandetele!
Rääkimata dokfilmidest vms.
Vahetu suhtlus jääb samas ikkagi nende hooleks, kes võibolla pole nii head loengupidajad, kuid ainet siiski tunnevad ja suhtlemises on nt kõvad käed. 
Aa, et seda on raske sisse viia, kõik on vanamoodi harjunud ja uuendused tekitavad hästi paljudes tõrkeid? Oo, hm, jaa: aga kui oleks olukord, kus vanamoodi nagunii ei saa, nagunii on vaja muuta ja ... siis saaks ju muuta PAREMAKS, eksju?

5) Sama, mis eelmine punkt, ainult nüüd on fookuses töötamine.
Kaugtöö neile, kes ei pea tingimata töökohal koha peal olema? Ammu juba võinuks, ent kõik olid harjunud, et tööl peab KÄIMA ja kontorisse kohale triivima.
Kuidas teha nii, et vanamoodi ei saa, peab kuidagi teisiti?
Aaa!!!

6) Rääkimata sellest, kuidas kõikvõimalikud panga- , kohaliku omavalitsuse- või raamatukoguteenused on tehtavad neti vahendusel ja korraga oled sa (olen ma) vaba kohustusest minna kohale ning inimestega näost näkku rääkida. Nii palju vähem vaeva - kusjuures varem ma isegi ei saanud aru, kui palju võtab kohustus minna kohale ja suhelda! Kuigi lähim pangakontor oli mul teises linnas ja ka otsene minek linnavalitsusse ikkagi minek. 
Ent nüüd, kui ma seda tegema ei PEA, on nii krdi tore! Elu nii palju lihtsam!

Kui nüüd mõtlema hakata, siis ... kui  keegi võtnuks kuldkalakeselt soovida haigust, mis jätab lapsed suht puutumata või vähemalt elud võtmata, aga vanu tapab hordide viisi, oleks see väga inimarmastajalik soov. Kantud ihast, et inimkonnal tervikuna parem elu oleks, selge ju. Inimesi on liiga palju, aga kui ei vähendaks arvukust  mitte nooremast otsast, vaid sealt teisest, oleks noorus ikkagi ilus aeg, lihtsalt vanadust vähem ja lill!
Kuigi mina oma nooruses muretsesin hirmsasti selle pärast, et inimesi on liiga palju, ja poleks nii lihtsat ja toredat tõbe soovida osanud.
Ent tänapäeval vbla juba oleksin ka. Usku, et inimesi on liiga palju, kõigutab efektiivselt jälgimine, kuidas needsamad inimesed elavad. 
Mitte väga säästlikult, eks ole. Jah, ilmselt Indias või Laoses teistmoodi ... aga meie saame mõttetult laristada.  Mis tähendab, et üleüldine nappus kõigest ei ole tegelikkus. 

Ja kui võtta konkreetselt kohalik ühiskond, Eestimaa ja värk, siis on kõik ikka VÄGA hästi ju. Puha head asjad juhtuvad - kui mitte olla meedik, eluihas vanur või üritada oma isiklikku elu üles ehitada sellele, et teised on edevad ja rumalad.
(Jah, jah, ma tegelt TEAN, spaad ja massöörid, siseturism ja teater-muusika-kino on samuti täiega löögi all ja ... ent ma kuidagi loodan, et nemad ujuvad välja, noh, sest neid on ju ometi PÄRISELT ka vaja =P)
Aga peaasjalikult on vähemalt minu silmis HÄSTI. 

77 kommentaari:

  1. Üldjuhul nõus, aga ühe errori olen enda jaoks avastanud. Nimelt- sokid, alukad ja T särgid. Nende valik on toidupoes väga nadi ja e- poest tellimiseks on odavad ( st transport tuleb kallim). Sokid olin sunnitud siiski ära tellima, kuna midagi polnud enam jalga panna. Aga teisi nimetatuid olen edasi lükanud. Kuigi väga räbalad on juba :(

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Odavaid sokke saab tellida lihtsalt hulgim :D Ma juba ammu ostan Sportsdirectist sokke 50-kaupa, lisaboonus on see, et iga kaks sokki, mis sahtlist võtan, moodustavad alati paari ja kui mõni ära kulub, võib rahulikult ära visata, ei pea teise soki pärast muretsema :D

      Kustuta
    2. Sokkidega on ses mõttes lihtsam, et õige suurusega sokid üldjuhul ikka sobivad, aga kui on juba midagi keerulisemat, siis on ilma proovimata raske. Mul pole muret, aga mõnel tuttaval on häda, et nt tennised on omadega läbi ja uusi ei saa.

      Kustuta
    3. Spordipoed ON LAHTI, ausalt, ma eile käisin. Irja Lutsarile ma seda võib-olla ei ütleks, aga sõpradele küll.

      Kustuta
    4. äkki ongi ainult sõpradele lahti? või ette helistades? Tartus on igatahes kõik kinni peale toidupoodide, apteekide ja nende, kus lisaks müümisele ka mingit teenust osutatakse, nt arvuti- ja telefonipoed.

      Põlvas nägin ka sellist lahendust, et kinga- ja riidepoodidel oli müük üle ukse ja osa kaupa oli tänavalegi tõstetud, aga see oli võimalik sellepärast, et seal oli üllatavalt palju otse tänavale avanevaid riide- ja kingapoode.

      Kustuta
  2. Muude punktidega olen ma nõus, häirima jäi ainult "eksistents oleks teistele majanduslik koorem, mitte ei tooks tulu" - puhtalt selle pärast, et seal on "majandus" ja "tulu". Majandus ei ole jumal. Õigupoolest on üks keskkonna trööpamise alus minu arust see, et majandus on liiga suur jumal.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. no ja see nüanss, et tundub, et see haigus tekitab surevate ohvrite kõrval ka ise kroonilisi haigeid juurde (long covid, mis on välja löönud just paljudel sellistel, kes alguses ei põdenudki väga raskelt). Või need väikelaste tüsistused (põevad kergelt, paar nädalat pärast paranemist räme põletikureaktsioon).

      Kustuta
    2. No väikesed probleemid on, aga võrreldes suurte lahendustega - pisiasjad, pisiasjad.

      Kustuta
    3. Jah, punktidega 1 kuni 4 on küünilisem osa minust vägagi nõus, eksisteerib isegi vandenõuteooria, et nende punktide lahendamiseks see viirus ongi leiutatud, aga probleem hi ongi selles, et see ei tööta nagu vaja - nooremate inimeste rängad tüsistused näitavad, et bioprojek "elanikkonna noorendamine ja Maa inimkoormuse vähendamine" on pmst läbi kukkunud.
      Teiseks ei taha ju mitte keegi statistilise ühikuna selle võrrandi hammast vahele sattuda.

      Kustuta
    4. Ülejäänud punkte ma praegu ei jaksanud lugeda, jätkan hiljem.

      Kustuta
  3. Seda, et lendamine ei tule enam sellise normaalsusena tagasi, nagu ta vahepeal oli, loodan ma igatahes väga (üleüldse, mulle ei mahu pähe, et lennukikütuse aktsiisivabadust kõlvatuks konkurentsiks ei loeta).

    Aga keskkonna koha pealt loen viimasel ajal järjest murelikumalt seda, et internetielu ise ei ole tingimata keskkonnasõbralik. Serverid huugavad ja võtavad energiat ning covidiga paisunud netielu tähendas, et serverid hakkasid kõvemini huugama - "internet usage increased by up to 40% worldwide following the issuance of stay-at-home orders from January through March 2020 as the virus spread. According to the study, this spike in online activity triggered a demand for up to 42.6 million megawatt-hours of additional electricity to support data transmission and to power data centers — the buildings that house the hardware and data of computer networks, cloud services, and digital applications."

    Siit artiklist lugesin, et "digital technologies account for around 4% of global carbon emissions, which sounds relatively small but is actually similar to the aviation industry’s contribution".

    Ning ma loodan, et nakkusehirm ei pane ühistranspordile liiga suurt põntsu ega aja liiga suurt osa bussi- ja rongisõitjaist autot kasutama. Positiivne stsenaarium oleks see, et rohkem hakatakse hoopis rattaga sõitma.

    Wiki-artiklis on reas nii positiivne kui negatiivne keskkonnamõju. Ühel pool väiksem tossutamine - teisel pool uut tüüpi prügi (ühekordne med-varustus, ühekordsete nõude kasutamise massiivne kasv) ja illegaalne vihmametsa langetamine ajal, mil kontrollida on keerulisem.

    Tõenäoliselt on selle pandeemia keskkonnatibusid veel vara lugeda, vbla 5 aasta pärast on selgem pilt.

    VastaKustuta
  4. Naljakas lugeda, kuidas inimene, kes ise selgelt sinna 1) alla kuulub, kirjutab rõõmsalt, et "no riigile oleks ju kasulik, kui minusugused eest ära sureksid". :D

    Praegusel hetkel ma ei ole enam kindel, kas ikka oleks kasulik, sest esiteks kulutatakse otseselt pandeemia haldamisele nii palju raha ja teiseks veel kaasnev majanduslangus jne.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. No 5 aasta pikkuses perspektiivis on vast nii ja naa, aga kui võtta ideeliselt ja palju pikemas vaates - nii tore ju!

      Aga et ma elu küljes väga ei ripu, on vist ilmseks saanud. Iseasi, mu keha kipub jõle vastupidav olema.

      Kustuta
    2. mulle käib jälle majandusekesksus, kust tulevad järeldused, et sinusugused inimesed surgu parem ära, põhimõtteliselt närvidele.

      Kusjuures huvitav, et minu mäletamist mööda oled sa ise selliste hoiakute peale haiget saanud. A vbla just sellepärast, et sa vaikselt mõtled ka ise, et maailmal oleks sinuta parem.

      Mina ei mõtle ja siis protestingi üldises mõttes selle vastu.

      Kustuta
    3. selle rahakeskse väärtustamisviisi loogiline järeldus oleks tglt solidaarne tervishoid üleüldse ära kaotada - kes elab, see elab, las nõrgad ja vaesed surevad.

      Kustuta
    4. ma sain ilmselt haiget selle peale, et "palgatööd ei tee, kasutu" vms, sest
      a) ma ei teinud isegi tervena palgatööd eriti, sest keegi ei võtnud mind tööle. Ja ei, asi EI olnud selles, et ma ei otsinud
      b) mul on ilmselt sarnane päästik, mis sul on "tulu ja kulu" ideega, "kasu" idee koha peal. Ehk. See, et inimene RAHA ei tekita, vaid kulutab, ei tähenda ometi, et temast KASU ei ole ja laiemalt vaadates nt paljud temata õnnetumad oleksid. Ehk siis kui iga naeratus rahaks arvutada, saaks vbla tulemuse, et keegi raha mittetegev inimene ongi sitaks kasulik, sest paneb teised elust rohkem rõõmu tundma. Või krt, isegi kui ta sattub kokku inimestega, kes EI naerata naljalt ja virisevad palju, ei ole häda mitte tema panuses, vaid neis teistes inimestes.
      Kasu võib tuua väga mitmel moel ja raha teenimine on nende seas oluliselt väike mõõt.
      Ehk: kes teab toredaid inimesi, kes ei teeni või ei teeni kuigi palju? Nii, ja kes teab rikkaid mölakaid?
      Ja kes neist maailma rohkem rõõmu toob?
      Bingo.

      Aga solidaarsesse tervishoiusüsteemi usun ma mitte seepärast, et see "nõrgad surevad, tugevad elavad" oleks tingimata paha idee, vaid seepärast, et panna inimese elule ja tervisele rahaline hind ja kui ta seda maksta ei suuda, las kannatab või sureb ära, on võigas.
      Elik mulle ei käi pinda mitte idee, et ellujäämisel on oluliseks kriteeriumiks nõrgad vs tugevad, vaid et selleks kriteeriumiks saab vaesed vs rahakad.

      Kustuta
    5. nojah, aga sotsiaalsüsteemi koormus taandub samuti rahale, põhimõttel "need-ja-need kulutavad sotsiaalsüsteemi raha, aga maksavad sinna vähe sisse".

      Kustuta
    6. Mul oleks see rahaasi ilmselt rohkem pohh, kui kogu aeg tervishoiutöötajatele ja hooldajatele palkadeks jube vähe poleks. Inimesed tõmbavad end POOLEKS, osadel (mitte kõigil, aga ma olen näinud tõesti toredaid palju) jagub hoolimist, armastustki - ja et nad selle eest nii palju raha saaksid, et ei peaks end pooleteise või kahe koha peal uimaseks nühkima ja kodus vahepeal magamas käima, ei, nii ei saa, sest HAIGEKASSAL EI OLE RAHA.
      Et noh. muidugi minu mõistes ei ole vähemalt õdede palgad väikesed, aga krt, minu mõistes väike palk on nii väike, et lihtsalt ei tasu või tasub vaevu töölkäimist ära - kulud tulevad suuremad kui tulud või söövad enam-vähem kogu palga ära.

      Ja noh. Kui patsiente, kes vajavad pidevat hoolt, on vähem, tuleb vähem tööd teha ja vbla saab töötunni kohta rohkem raha ka.

      Kustuta
    7. Igatahes hetkel, pandeemia ajal tõmbavad õed ja hooldajad end just nimelt pooleks, rohkem veel kui muidu.

      Kustuta
    8. Oi, kas tõesti =D

      Ma tean. No ... kehv lugu, aga paratamatu. Aga vähemalt tulevikus on parem, noh. Olukord on sitt jne.
      Aga väetis!

      Kustuta
    9. üks nüanss on siin see, et ka õdede ja hooldajate hulgas on seda va "tarbetute vanade" gruppi. Meil on ju nii meditsiinis kui hariduses suur osa töötajaid kas pensionieelikud või pensionieas, sest nooremate hulgast ei leia nii palju neid, kes tahaks seda tööd.

      Kustuta
    10. see on asi, millest ma lugesin juba enne pandeemiat - et need süsteemid sõltuvad liiga palju vanadest töötajatest ja kui need eest ära surevad või pinsile jäävad, on hambad.

      Kustuta
    11. kui edasi spekuleerida, siis ühiskonna noorenemise üks kõrvalmõju on ajaloos tavaliselt olnud suurem vägivaldsus, nii et kui see noorenemisefekt peaks tõepoolest toimima, siis võivad vanade-nõrkade hooldamisest vabanenud medtöötajad minna rakkesse sõjahaavade remontimisel. Ma armastan üldiselt Euroopa Liitu kui projekti, aga selles pole ma kindel, kas tema arvele ikka saab panna seda, et selle aladel pärast selle loomist enam sõditud ei ole - äkki on asi olnud lihtsalt selles, et nende riikide keskmine vanus on tõusnud.

      Kustuta
    12. Mul mingit statistikat pole (vaatasin korra guuglisse, kohe ette ei löönud, las jääda), lihtsalt minu kogemus on, et ei.
      Need on nii rasked tööd, et vanu inimesi jääb nende peale vähe. Kogemus = keda ma haiglates nägin, ükskõik, kas olin seal praktikalt või viibisin patsiendina.

      Kustuta
    13. ma leidsin 2020. a andmed, arstide keskmine vanus oli 51 (perearstidel 55,5 ja tõusmas) ja õdede keskmine vanus (2018. a andmetel) 45. Sul on õigus selle koha pealt, et vananemisprobleem oli arstidel, mitte õdedel. Eriti perearstidel - "Juba 23 protsenti perearstidest olid 65-aastased või vanemad".

      Sa räägid "vanadest inimestest", aga riskigrupp on alates 60. eluaastast. Neid ei taju tänapäeval tegelikult vanana, nad on tavaliselt nii aktiivsed.

      Kustuta
    14. no ja siis on minusugused - osutusin endalegi ootamatult riskigrupiks, sest astma. Meditsiinisüsteemi olen muidu koormanud suhteliselt vähe, aga koroonahooajal olen laristanud medsüsteemi raha juba kolme koroonaproovi peale.

      Kustuta
    15. Ma tean.
      Mul oli seesama "oh, vau, mu ema-isa-ema mees ka ju?! Ei peagi hirmus vana olema?!" aasta tagasi ära.
      Fb meenutas mõned päevad tagasi =)
      Ma ei ole selles paadis, et ürgvanad ja nagunii enam midagi ei tee ja las surevad. Ma olen rohkem selles "nad on juba nii palju teinud, elu huvitavusi kogenud, ei ole nii kurb, kui nad hukka saavad"-paadis.
      Kuigi ma tegelt olen ka mõelnud ja läbi tunnetanud, kuidas kõik elavad igaviku, on selleks siis 105 aastat või 105 päeva. Aga noh - kõrvaltvaataja tunnetus on ikka, et 105 päeva on vähem kui ka 65 aastat =)

      Kustuta
    16. Ma vist olen ka riskigrupp - uurinud pole, aga helistati koju ja homseks on mul vaktsineerimisaeg =P

      Kustuta
    17. Aga jälle - mu point pole individuaalsetes juhtumites. Ma räägin üldistest tendentsidest.
      (Ja nendega arvestades ei ole ka kasvanud mullikilejäätmed tegelt võrreldavad naftahulgaga, mis reisides kulutamata jääb.)

      Kustuta
    18. Leidsin nüüd sellise statistika:
      https://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2016/04/tervishoiu_uuringu_terviktekst.pdf

      Arstidest on selle järgi järgi üle 30% üle 60-aastased, hooldajatest 30%. Õdedega on lugu natuke parem ("23,5% õdedest on vanemad kui 60 eluaastat"). Aga kuna ma lugesin ühest teisest dokumendist, et Eestis õdedena registreeritute hulgas on välismaal töötavaid õdesid rohkem just noorte hulgas, siis ma pole päris kindel, ega siin reaalselt halvem seis ei ole.

      Kustuta
    19. nojah, ma olen siinkohal vähem optimistlik - nagu ma ütlesin, et ootame ja vaatame, kuidas keskkonnamõju bilanss ütleme viie aasta pärast on.

      On sul praeguste pakendijäätmete ja reisimise keskkonnakulu kohta mingit võrdlevat infot? Ma ise ei pidanud silmas ainult netiostlemise mullikilesid, vaid ka seda, et söögikohad ei paku praegu süüa päris nõudega, vaid millegi ühekordsega ja see ühekordne kraam sisaldab reeglina plasti, eriti halval juhul vahtplasti, mis on praktiliselt ümbertöötlematu, kõlbab ainult soojusjaamades põletamiseks.

      (ma ise sain netiostlemise pakendikulust šoki, kui ma ostsin paar klaasist lõikelauda, mis olid väga õhukesed, aga pakendatud olid suuuurtesse kastidesse - ma lasin kättesaamispunktis need kohe lahti pakkida, sest muidu poleks suutnud neid kojugi viia).

      Kustuta
    20. "Ma ei ole selles paadis, et ürgvanad ja nagunii enam midagi ei tee ja las surevad. Ma olen rohkem selles "nad on juba nii palju teinud, elu huvitavusi kogenud, ei ole nii kurb, kui nad hukka saavad"-paadis. "

      see kõlab paremini, kui su algse postituse "surevad need kelle eksistents oleks teistele majanduslik koorem, mitte ei tooks tulu"

      Kustuta
    21. selle peale oli mul ikka paras wtf, et sina - ja arvestad inimeste mahakantavust rahatulu- ja kulu järgi?

      Kustuta
    22. mõtlesin nüüd veel ja ma ei saa ikka aru, kuidas see haigus peaks demograafiale nii mõjuma, et meditsiinisüsteemi elu kergemaks teeks.

      variant a: pandeemia jääb püsima, medpersonal jääbki end ribadeks tõmbama või variseb medsüsteem lihtsalt kokku, ravi puudumisel hakkavad surema ka igasuguste muude ohtlike haigustega inimesed, igas vanuses.

      variant b: pandeemia saab läbi, demograafiline jõnks, mida vanemate inimeste suurem suremus korraks põhjustab, jääb jõnksuks, mis pikas perspektiivis ei mõjuta suurt midagi.

      Haigus, mis sellega päriselt hakkama saaks, oleks selline haigus, mis ei põhjusta pikka põdemist, vaid nokib naksti eutanaatiliselt kõik, kes on väga põduraks jäänud, kiiresti ära. Aga sellist ei ole.

      Kustuta
    23. Aga ühiskonna toimivuse seisukohalt mõtlesin ikka ka =) Mitte küll võtmes "tulu ei too", aga mõttes "palju kulu võtab ja jääbki võtma ja elaks nad selle kõige toel 40 aastat õnnelikku elu veel? Tutkit!"

      Kustuta
    24. Selgelt ma ei oska või ei suuda või ei taha kõigele vastata (phmt taandub tundele "'ijaksa"), aga pakendijäätmete ja kütuse kohta ei ole mul mingeid andmeid, mul on lihtsalt lugu.
      Et käisin oma tütre onuga koos poes, Ruudu Rahumaru, kes kunagi must fotosid tegi, oli ka. Ja ta (Tütarlapse onu) ostis ka kilekoti, kuhu kaup pakkida, ning ma ei mäleta, kumb meist, naistest, oli: "Nonoh, kes siis kilekotti ostab!"
      Ja mees seletas, et ta on elukutselt ju laevamehhaanik ja kui ta ka kogu elu iga päev kilekoti ostaks, ta ei suudaks ära kulutada nii palju naftat, kui tema töökoht-tanker MINUTIS. Et ta kasutab neid kilekotte prügikottidena nagunii ja muutused tuleb teha hoopis teisel skaalal, mitte süüdistada üksisikut valesti elamises. See viimane ei ole lihtsalt produktiivne.

      Oli aasta 2016.
      Ma olen sellele PALJU mõelnud.
      (Muuseas sest Tütre onu ei ole jobu, kes nagunii millestki aru ei saa, vaid suht helge pea ja südametunnistus on tal ka.)

      Kustuta
    25. Üksikisiku süüdistamine valesti elamises ongi mõttetu (tema valikuvõimalused endale vajaliku saamisel on reeglina üsna piiratud), aga see ei tähenda, et üksikisikute tarbimine summaarselt mõju ei avaldaks.

      Ka praegune reisi-kütusekulu vähenemine tuleb ju üksikisikute elu tabanud muutuseset, mistõttu nad teevad oma üksikisiku-valikuid teisiti.

      Kustuta
    26. täpselt nagu Eesti üksikisikute elektritarbimise summa tekitab jõledat keskkonnakoormust, kuna meie kollektiivne põlevkivielektritootmine on kohutavalt reostav. Üksikisikutel endal on aga selle vastu otse võimatu midagi ette võtta, saab ainult otsustajast institutsioonide ajudel trampida, et see üldine elektripoliitika muutuks.

      Kustuta
    27. Pole mingit garantiid, et surevad just need inimesed, kes on Majandusele koormaks. Kuidas praegune surnute demograafia jaotub? Planeedile endale on muidugi inimkonna kahanemine kasulik ükskõi mis otsast.
      Ja ikkagi tahaks et just minu lapsed ellu jääksid.

      Kustuta
    28. Ahjaa, haigus, mis tõhusalt ja valutult inimkonna arvukust vähendaks aga genofondi mitmekesisust siiski säilitaks, oleks selline, mis suudaks eristada kaks last saanud naised ja muudaks need naksti viljatuks. Naised sellepärast, et meeste kehas ei saagi tekkida mingeid bioloogilisi markereid laste saamise kohta.

      Kustuta
    29. Morgie, ma mõtlesin_täpselt_ sama, aga ei julgenud välja öelda =) - "haigus, mis suudaks eristada kaks last saanud naised ja muudaks need naksti viljatuks."

      Kustuta
  5. Ma olin just eile seltskonnas (jah,_seltskonnas_, päris inimesed internetiväliselt koos aega veetmas, kujutge ette :) kus tuli jutuks üks Viiruse keskkonnakahjulikkuse aspektidest, koondnimetusega Amazonians Anonymous, nagu nad end ise kutsuvad (vs Alcoholics Anonymous, AA). Inimesed, kes tarbivad rohkem kui enne, sest poodi pääsemine on raskendatud, internetiostlemine aga lihtne. Lisaks lohutustpakkuv, mistap ostad kokku asju, mida sul üldse vajagi pole, nii lihtne ju, klikk ja valmis. Aga mida see uus trend keskkonnale tähendab – pakendid jne, tilluke asi pakitakse mullikilesse ja seejärel suurde karpi. Ühinen Notsuga, praegu on veel väga vara hõisata, et covid mõjub keskkonnale hästi.

    Ja laste pärst on mul ka mure – OK, nõustun, klassikaline “kool” kui niisugune on mitmest aspektist saatanast, aga distantsõppel on jällegi omad vead ja parandamatud järelmõjud, ja jällegi liig vara järelduste tegemiseks,_millised_ need mõjud olema saavad.

    Ma ei tea, kuidagi tõsine sai see kommentaar… kaks sõna sokkidest kah siis – ma ostan samuti alati suure paki täpselt ühesuguseid, siis pole muret, kui mõni katki/kaduma juhtub =)

    VastaKustuta
  6. ... … ja uue elukorraldusega, näost näkku suhtlemise ja teenuste kadumisega kaasnevad ka uued saastajad, e-prügi näiteks:
    "The increase in consumption of electronics has two major adverse ecological effects. First, it significantly increases mining and procurement for the materials needed for production of gadgets. And second, discarded devices produce large quantities of electronic waste. That waste could be reduced through reuse, repair, or resale. Whether it ever will be is an open question."
    https://www.cnbc.com/2020/12/26/tech-companies-arent-doing-enough-to-fix-the-e-waste-problem.html

    VastaKustuta
  7. Ma nüüd kooliõpilaste kohta ei tea midagi ütelda, aga ma olen nüüd veebruarist onlainis loenguid andnud. Ma varem iseenesest ei ole loenguid kui selliseid andnud, aga praktikume küll ja ettekandeid, ja mulle on üldiselt üteldud, et ma olen selles hea.


    Minu mulje sellega, mis tunne on rääkida tühjale klassile loengut, kui laekaamera filmib - kehv on. Ma mäletan mingit lugu, kuidas Ian McKellen puhkes "Kääbiku"-filmi võtete ajal nutma, sest ta pidi kogu aeg mängima greenscreeni ees tühja õhuga, kuhu hiljem siis päkapikud sisse monteeritakse - et ta ei hakanud sellepärast näitlejaks. Mul on midagi sarnast. Mu jaoks ei ole õpetamine see, et teed põmst väga hea Wikipedia lehekülje helilise variandi ja siis kes soovib, võib lugeda/vaadata. Mu jaoks on õpetamine ikkagi suhtlusakt. (üks häid nõuandeid, mida ma kunagi ettekannete tegemiseks sain, oli: vali välja keegi publikust, vaata talle silma ja esita see ettekanne talle. see mõjub peale tema kogu ülejäänud publikule ka, tekitab kontakti kogu publikuga. nisuke maagia) Ja ma näen, et sa kirjutad vahetust suhtlusest ka, et las siis on need, kes suhtlevad klassiga ja puha, ma pole kindel, kas sa mõtled selle all näost-näkku suhtlust või läbi veebikaamera, aga praegu näitab praktika, et vähemalt minul läbi interneti suhtlust ei toimu. Ma puhtfüüsiliselt ei näe tudengite kaamerapilte, kui ma tahvli ees olen, isegi kui nad on loengu ajal kohal ja kui nad oma kaamerad sisse lülitavad (mis on juba iseenesest harv juht) - neljasentimeetrist pilti pole kahe meetri pealt lihtsalt näha. Jah, võib-olla on mingi hea online-õpetamise variant võimalik, see, mida ma praegu kogen, igatahes seda ei ole.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. ma mõtlesin reaalsest näost-näkku elulist osa selle klassiga suhtlemise juures jah.
      Et ... oot, formuleerin ... et ma ikkagi usun, et pidev online-õpe on mööduv ja kord tuleb taas võimalus päris inimestega kohtuda. Aga online-kogemused kuhjuvad kuhja ja siis edaspidi ka need, kes loengut ei suuda anda või annavad jube kehvasti (ja no - ok, see on ka online-pealt kogemus, aga ma poja tunde ju kuulen-näen ositi ja osad õpetajad on nii kehvad seal, et ma ei imesta, et ta midagi aru ei saa. Ma ka ei saaks. Õnneks tal on teatav taustatugi, mina jagan osasid asju ja K. teisi ja vene keel ... noh, seda ei oska keegi, sitt lugu) saaksid kasutada nt teiste peetud videoloenguid nt.
      Ei pea enam endale täiesti uusi asju tegema, on juba online-õppe jaoks leiutatud, kuidas saab teistmoodi.
      Ja igas tunnis kohal käima vast ei pea ka tulevikus enam =)

      Kustuta
    2. Jah, mis teema siin riigis selle vene keele õppega on? Õpetada ei oska seda keegi, õpikud on imekspandavalt kehvad.. minu põlvkond on sel alal kõvasti koolitust saanud, aga ma pole ainus, kes ikkagi seda keelt ei oska. Täiesti blääh.
      Mis puutub õpetaja ja õpilase suhtlemises, siis see on teema, mis ajab mind kurjaks. 30pealises klassis suhtleb õpetaja klassiga, mitte õpilastega, aga tuletame palun meelde, et selle klassi hulgas on väga palju neid, kes vajaksid normkeskmisest erinevat lähenemist. Suhtlemine on kahepoolne akt, kuidas saab kahepoolselt suhelda 30pealise kambaga ja ise uskuda, et igal peal on võrdne võimalus vastata?

      Kustuta
  8. Tean, tean, astun järgnevaga libedale jääle =), aga teemal “planeedi jaoks inimesi on liiga palju”: jah, on tõesti. Kuid arvu vähendamiseks üksnes vanemast otsast ei piisa planeedi heaoluks, kardetavasti ei piisa isegi selleks, et noorus_kõigil_ilus aeg oleks. Planeedi ja noorrahva heaoluks tuleks… wait for it… vähendada ka juurdesündivate inimeste arvu.

    VastaKustuta
  9. Noh, oleks mina noorena kuldkalakeselt soovinud, ma oleks üldse läinud 90% viljatuks teed =)
    Praegune on väga leebe ja sõbralik =)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. (Inimkonna väljasuremine ei teinud mulle juba siis muret. Et ... mul ei ole midagi selle vastu, et inimesed olemas on.
      Aga mul ei ole ka midagi selle poolt.)

      Kustuta
    2. Mulle tegelikult kah ei tee muret - ja ükskord me välja sureme nagunii =)
      Ma pigem viitasin sellele, et maailma paremaks muutmise tööriistana on koroonal mõningad üsna olulised puudused.

      Kustuta
    3. See on siuke leebe meetod, noh =) Jube inimsõbralik, ma kujutan täpselt ette inimest, kes mõtleb keskaja katkude peale, surnud lastele või vanemateta jäänud ja surnuksnälgivatele lastele ja EI.
      Aga krt ... MIDAGI saab ikkagi teha!

      Kustuta
  10. Kummaline, et keegi ei märka jämedat loogikaapsu. Inimkonna arvukuse vähendamiseks on koroona äärmiselt ebaefektiivne vahend, ta ju tapab täpselt valest otsast, enamasti neid kes niikuinii arvukust enam ei suurenda. Malaaria ja igasugu lastehaigused on näiteks palju tõhusamad.

    Ma nüüd lihtsalt oponeerimise lõbust targutaks natuke ;)

    Su esimene punkt tundub sisult õige totalitaarne - sarnaneb natsi-saksa ja stalini-venemaa suhtumisele sotsiaalselt ebasoovitavasse elementi.

    Teist punkti kogesime omal nahal nõuka ajal kui väljamaareisimine sisuliselt võimatu oli.

    Kolmas punkt on edukalt lahendatud Põhja-Koreas, kus kõik käivad ühte moodi riides ja kui üldse kasutavad kosmeetikat siis ilmselt kiviaja tasemel - ei mingit raiskamist.

    Hariduse ja töö mõttes olen samas paadis, vaid selle erinevusega, et ideaalselt oleks igaühel võimalik valida talle sobivaim meetod (kohal käimine või distantstegevus).

    Pangandus, raamatud, muusika on pikka aega olnud netipõhiselt kätte saadavad, nüüd lihtsalt peavad ka need seda teed minema, kes vahetut suhtlust eelistanuks - valikuvabadust pole.

    Eestis on tõepolest hästi, väidetavalt olla säästmine kasvanud koroona-aastaga lausa 17%, ehk siis inimestel on hakanud hullult raha üle jääma kuna seda ei saa kulutada reisimisele, kontserditele, restos käimisele, ... jne ... "mõttetutele" tegevustele. https://arileht.delfi.ee/artikkel/93177647/eestlased-on-uhed-maailma-esisaastjad-pandeemia-algusest-on-maailmas-saastetud-pea-5-triljonit-eurot :D

    VastaKustuta
    Vastused
    1. TT, ma ülalpool väljendasin sama mõtet. Et planeedi säästmiseks/päästmiseks tuleb_sündide_arvu vähendada, üksnes vanade suremisest ei piisa – aga sinu väljendusviis on tükk maad parem ja täpsem kui minu oma: viirus tapab valest otsast.

      Kustuta
    2. Tõsi, mainisid jah. Nii palju kommentaare, et libistasin kiirelt pilgu üle, see koht jäi enne kahe silma vahele. Tüüpiline: kõik leiavad, et lapsed ju nii nunnud, neid küll ei tohi puutuda inimkonna arvukuse vähendamisel. Well, that beats the whole point :P Ja palun saada aru, et vihjan siin inimeste ebaloogilisusele mitte ei propageeri laste tapmist.

      Kustuta
    3. Ma ei saa õldse aru, millest te räägita. Eriti Tom. Nagu - mis krdi totalitaarsed režiimid?!
      Alates pealkirjast ma ju sellest räägingi, et see on hästi läbimõeldud soov, selline leebe ja inimarmastajalik, mitte "kõik eesmärgi nimel". Soovijaks võiks olla päriselt ka inimesi armastav isik, kel lisaks pehme süda ja usk, et kui inimkond tervikuna vähem kannatab, on see hea asi =)

      Kustuta
    4. a no siis võiks ju soovida surijatele kergemat ja kiiremat surma, kui see päevadepikkumine lämbumine, mis koroonaga on.

      Kustuta
  11. Kui järele mõelda, siis seda ma eraldi ei nimetanud, et soovi kuldkalakesele esitas leebe inimarmastajast isik, kes tahab parimat ja et kellelegi ei tehtaks liiga.
    Vähemalt mitte rohkem, kui hädasti vaja.

    VastaKustuta
  12. Kodukontorist - vaatasin just Indigoaalase kommentaariumist, et mõni ülemus nõuab kodukontoris tagumikutunde veel hullemini kui päriskontoris. Õigemini - päriskontoris vähemalt keegi ei nõua, et sa kogu tööaeg talle otsa vahiks.

    https://indigoaalane.blogspot.com/2021/04/postapokaluptiline-uus-normaalsus.html?showComment=1618987522223#c6676539373523930364

    See tuli selle peale, kui Kaur imestas, miks ta endale kohvikust süüa ei telli ja selgus, et ta ei saa, sest söögi tellimiseks peaks seal maakohas kodust välja minema, aga ülemus ei luba.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kas küsimus on tagumikutundides või selles, et inimene peab olema tööajal kättesaadav? Mu teada töötab Indigoaalane kah mingit sorti tootmisettevõttes, nagu minagi. Ja kättesaadavuse all ma mõtlen momentaalset kättesaadavust, mitte seda, et meilile tuleb millalgi võibolla vastus. Mina näiteks kodukontoris samamoodi ei saa arvuti tagant kuhugi lahkuda, veel vähem kodust välja minna.

      Kustuta
    2. Mul jäi sellest, et "Kuidagi on nii, et kui keegi kontoris on ja päev rahulik, siis on ok logeleda, aga kodus pead töötama nii et ninast veri väljas" mulje, et kodukontoris ei tohi arvuti taga isegi kõrvaliste asjadega tegeleda, kui parajasti midagi sisulist teha ei ole. Aga eks peaks kommentaatorilt endalt üle küsima.

      Kustuta
    3. nii või teisiti, minu arust ei ole töökorraldus, kus 6 tundi peab järjest arvuti taga istuma, ikkagi normaalne. Ma saan aru, et niiviisi töötatakse, aga see on ju tervisele jube.

      Ma hakkasin ka mõtlema, et mismoodi sellise korralduse juures, kus nonstop valves peab olema, vetsus saab käia?

      Kustuta
  13. Vetsus käid ju kahe minutiga ära. Muid asju kahe minutiga ei tee. Minu töös hetkel tähendab see küll seda, et need kaks minutit tuleb valida sellise koosoleku ajal, millest need kaks minutit ohverdada saab. Ja milline tööpäev kestab 6 tundi? Tahaks ka sellist :D

    VastaKustuta
    Vastused
    1. 6 tundi ei ole tööpäeva kogupikkus, vaid see maksimaalne aeg, mille järel peab töölepingu seaduse järgi vähemalt 30 min vaheaja andma, "välja arvatud juhul, kui töö iseloomu tõttu ei ole võimalik vaheaega anda ning tööandja loob töötajale võimaluse puhata ja einestada tööajal." -

      sisuliselt seadusega ette nähtud lõuna-aeg. Sellest söömiseteemast vestlus lahti läkski, et kas töötaja tohib kodukontorist lõunapausile minna (mitte et poolest tunnist kohas, kus söögi hankimise kohad pole lähedal, eriti kasu oleks).

      kuigi sama paragrahvi viimane lõige jätab selle praktiliselt tööandja suvaks - "Tööandja võib tööaja korraldust ühepoolselt muuta, kui muudatused tulenevad tööandja ettevõtte vajadustest ja on mõlemapoolseid huve arvestades mõistlikud." - tõlkes - "kui tööandja on sitapea, siis ei anna ta mingit pausi".

      minu arust on ebanormaalne nõuda ilma söömata töötamist.

      Kustuta
    2. sätte sõnastus (ilma nende reservatsioonideta, mis ma üles lugesin): "Kokkulepe, mille kohaselt pikema kui 6-tunnise töötamise kohta ei ole ette nähtud vähemalt 30-minutilist tööpäevasisest vaheaega, on tühine."

      Kustuta
  14. Aa, sa räägid lõunapausist? See on see aeg päevast, kus tehase sööklas saab arutada operatiivseid teemasid nende inimestega, kellega sa ühes toas ei istu. Näiteks. Ja üleüldse ma ei tea ühtegi inimest, kes töölepingu seaduse järgi tööd teeks :D

    VastaKustuta
    Vastused
    1. sa pead silmas, et töölepinguga inimest või seda, et on leping, aga tööandja paneb näkku?

      (ma käisin viimati töölkäimise tööl kooli ajal, suvel, kuu aega mingi puhkuseasendajana. Ma isegi ei mäleta, kas mul oli siis tööleping, see võis olla nõukogude aeg. Täiskasvanueas olen kogu aeg niisama tükitööd teinud ja tööpäev tavaliselt üle 4 tunni ei ole.)

      Kustuta
    2. Kui ma abiõena töötasin, oli küll kõik kuld.
      Lõunapausi ajal (ühest kaheni) pandi perearstikeskuse välisuks lukku ja sõime tund aega oma sõbraliku kollektiiviga puhketoas.

      Kustuta
    3. Minu probleem muidugi on see, et mu töökogemus piirdub rahvusvaheliste suurettevõtetega. Ma ei tea, kuidas väiksemates ettevõtetes töötatakse. Võimalik, et rahulikumalt :) (Suessi kanali kriis näiteks ei puuduta ja... kuigi hommikul kuulsin, et see olla Inglismaal tekitanud aiapäkapikkude defitsiidi.)

      Kustuta
    4. Mis tekitab mulje, et võõramaalastest juhtkonna jaoks on kõik need eri maades töötajad "ah, ühed aborigeenid kõik, küll nad kuuletuvad" ja pole vaja nendega inimene olla, seadus seaduseks =(

      Kustuta
    5. Ei no päris nii ei ole, sest kui meil kunagi üks hiinlasest osakonnajuht tööle võeti ja ta esialgu arvas, et inimesed töötavad liinidel 24/7 ilma ühegi puhkepäevata, siis toodi ta päris kiiresti maa peale, et Eestis ikka asjad nii ei käi. Ta küll leidis, et see on väga rumal mõte, aga mis tal üle jäi, tuli leppida.

      Kusjuures ma olen nüüd tänase päevaga aru saanud, et tootmisettevõttes tasub igal juhul olla tootmistöötaja, sest nende osas on seadus ja reeglid väga rangelt paigas ja suur ettevõte ei saa endale lubada ühtegi seadusest üleastumist. Seadus muidugi on väga rangelt paigas ka arvutite taga istujatele, aga suhtumine töösse on teine. Sest sa tead, et asjadel on tagajärjed, ja kohati on need väga ebamugavad. Liini taga töötajat need ei puudutagi, sest need kriisid lahendatakse "ülemisel korrusel" ära. Ma kahjuks ei tea, miks need kriisid nii igapäevased peavad olema ja mis tunne oleks töötada ilma igapäevaste tulekahjudeta (ülekantud mõttes).

      Kustuta
    6. Viimane paneb mõtlema, et Hiinas oleks päris halb töömesilane olla.
      Meenub kirjeldus Norra vabrikutööliste elust, iga tund on ette nähtud 10 min paus ja loomulikult lõuna, esimene pooltund tööl elatakse sisse ja viimane pool tundi tööpäevast on asjade korda sättimiseks. Ja näe! Teenivad ikka kasumit.

      Kustuta
    7. Ja Prantsusmaa juurutas 35-tunnise töönädala (erandiks on väikeettevõtjad, kel on alla 20 töötaja, neid koheldakse paindlikumalt).

      Kustuta
  15. Jah, Hiinas ongi sellepärast aastas kaks nädalat, kus kogu elu seisab (uue aasta nädal ja sügisene Golden Week), sest ülejäänud osa aastast neil pole kohustust inimestele vabu päevi anda. Or something. Sõltub kindlasti ettevõttest, aga seadus vist otseselt ei määra, et töötajale puhkepäevi oleks vaja.

    Meil on olnud ka tegevdirektor, kes enne meile tulekut aastaid Hiinas tehaseid juhtis ja no ütleme nii, et tema ootused olid ka eestlastele üsna vastuvõetamatud kohati. Sama peab ütlema tegevdirektorite kohta, kes on USAs tehaseid juhtinud. Ootused on samad, nimelt.

    PS Eestis on loomulikult samamoodi nagu Norras, kuigi ma pean ütlema, et mitte keegi ei kontrolli, kas töötaja ikka võtab välja oma ettenähtud pausid. Summa summarum on kõik tasakaalus, sest niikuinii on piisavalt ka selliseid vendasid, kellel tunnis neli suitsupausi on.

    VastaKustuta
  16. Paistab, et India tüvi nopib just nooremaid:
    https://www.theguardian.com/world/2021/apr/21/system-has-collapsed-india-descent-into-covid-hell

    Nt Delhis (kus on nakatunud tervelt 30% elanikke) on haiglasse sattunuist 65% alla 40.

    "Thadhani said this time round the virus was “much more aggressive and much more infectious” and was now predominately affecting young people. “Now it is people in their 20s and 30s who are coming in with very severe symptoms and there is a lot of mortality among young people,” he said."

    Meil siin on paljud asjad väga hästi, aga vaestes maades, kus pole tsentraalset-solidaarset tervishoiusüsteemi, satuvad paljud ka haigestumise tõttu võlgadesse (st kui nad ravi tahavad saada). Mullu olevat absoluutses vaesuses inimeste määr seetõttu suurenenud.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ülerahvastuse perspektiivist kalgilt võttes vähendab noorte suremus iivet muidugi tõhusamalt.

      Ainult et keskkonna jaoks ei ole tegelikult niivõrd oluline iive ise, vaid tarbimise kasv. Naiivne jäme lahendus oleks pigem see, kui maailma kõrg- ja keskklassi riikides, sh siin elanikud ära pühikida, ainult et seegi ei muudaks suures perspektiivis eriti midagi, kuna vaesemate riikide elanikud tahavad ise sama elulaadi, kui ainult võimalik on.

      Kustuta
    2. Naah, see ei ole selle inimese plaanis, kes osa vanadest ja haigetest ära koristada soovis ju, et noored hoopis - aga on võimalus, et kludkalasoovist sündinud viirus hakkas elama oma elu ja areneb =)

      Kustuta
  17. Lugesin (ilmselt sama, mis notsu andmete taga on) Sirbi artiklit, kuidas internet koormab keskkonda.
    Aga kuna seal ei olnud võrdlust (transport siia ja sinna koormas-koormab ikka nii palju [sest ega ma loll ole, kaubad transporteeruvad nüüd ju rohkem ja see võtab omajagu] liidame selle + interneti kokku, liidame vana transpordi ja interneti kokku, nii, vahe tuleb selline ja selline), ei teinud see mind üldse targemaks.
    Puhas loogika ütleb, et kui inimesed on paigal ja serverid on KA paigal ju, kulub neil vähem energiat kui liikudes. Kas see energia sobib mõõtmiseks vattides või kilokalorites, on pisiasjad, loogika on ikka sama.
    Mis liigub, võtab rohkem, kui sama asi paigal olles.
    Jah, andmed liiguvad. Aga ma kuidagi oletaks, et kilobait andmeid ja kilogramm füüsilist midagi ei anna päris ... sama tulemit.

    Ehk: andke mulle korralikud andmed ja siis räägime, enne olen loogika peal.
    Kaldun lähtuma tervest talupojamõistusest =P

    VastaKustuta

Ma loen su sõnu, kui nad välja kirjutad ning avaldad!
Noh, paari erandiga.