esmaspäev, 22. november 2010

Parimad asjad elus

Mul on natuke paha tuju (see on sedasi väga pehmelt väljendatud), aga ma saan mõistusega aru, et see on nädalalsest unevõlast, külmetamise tagajärjel tugevnenud haigusest ja trennipuudusest ning pole mõtet kedagi ega midagi süüdistada.

Niisiis otsustasin enda rõõmustamiseks teha lihtsalt väikese nimekirja hästi lahedatest asjadest maailmas, ilma isegi sinna juurde hädaldamata, mis neil tegelikult ka viga on või miks/kuidas/mismoodi mina neid endale (lubada) ei saa.

* Maisimanna. Erinevalt paljudest inimestest mulle mannapuder maitseb, aga kuna ma tean, et see ei ole toit (värk, mis sisaldab palju erinevaid kasulikke toitaineid, vitamiine ja mineraale) vaid äärmisel juhul söök (värk, mis kõlbab suhu panna ning alla neelata, ilma et kohe haigeks jääksid või öökima hakkaksid), siis ma seda ei osta ja kodus ei valmista.
Aga! Olemas on maisimanna, mis sisaldab veidi ka kasulikke asju, on lisaks ilus ja kollane imeliku valkja asemel ning isegi ei maksa väga palju selle kõige juures.

* Noorte meeste lõhn. Kuigi tänapäeval mingil arusaamatul põhjusel peetakse meeste puhul heaks tooniks lõhnata nagu nuluõli ja muskuse ristsugutis, meeldib mulle väga, kui noor mees lõhnab nagu noor mees. Mustad sokid on saatanast, aga parasjagu värske (mitte üle paari päeva seisnud) higi paneb mu õndsalt ohkama ja tahtma noorel mehel mööda ruumi sabas käia, kui ta ka on selgelt kellegi teise noor mees ja minul temaga mingit asja pole.
Kui niimoodi lõhnab noor mees, kes parasjagu kulutab aega minu kallistamisele, on efekt muidugi mitmekordne.

* Vallalisus. Ma võin mõttes viia õhtul voodisse kaasa ükskõik millise noore või mitte nii noore mehe, kes mulle aga silma hakkab, tundmata end seejuures grammi võrragi valeliku või ebamoraalsena. Ja mõtteline voodiselts on üldiselt kuulekas ning kaunis ja samas nauditav ju ometi.
Tõtt-öelda kipun vahel kahtlustama, et ma olengi nii vallaline tegelikult sellepärast, et ei raatsi oma voodiiseseisvusest loobuda.

* Piibe maantee. On ilus iga ilmaga. Vaadete paraad.

* Kohv. Kas seda on üldse vaja lahti seletada? KOHV!

* Et minu Väikelinnas on eraldi olemas nii Lihapood kui Juustupood kui Leivakoda. Ja ma saan käia järjest neis kõigis, väsimata vahepeal ära ega igatsemata suurpoodi, sest nad asuvad kõik üksteisest ja minu kodust alla kilomeetri eemal.
Ning vähemalt lihapoes nad juba tunnevad mind ja küsivas asju nagu "Ja mida siis täna läheks?"

* Suvised ja sügisesed turulkäigud. Kõik on nii hea ja nii odav ja nii hea ja nii ilus ja seda on nii palju ja tänapäeval on turumüüja ju alati päikesekiir, kes naeratab ja tundub igasse klienti isikliku sümpaatiga suhtuvat!
(Me ignoreerime siinkohal Tallinna Keskturgu, mis ei ole üldse mingi rõõmus koht ega isegi päris turg minu mõõdupuu järgi ja seal tahaks alati NUTTA.)

* Jooksmine, kui tee ei ole libe ja lögane ja varbad on kuivad. Mis siis, et minust ei saa iialgi jooksjat selles mõttes, et ma oleksin selles keskmiseltki hea. Mis siis, et mul hakkab poole tunniga igav ja isegi ringe pikendades jooksen ma need ikkagi ära poole tunniga, sest ma ei viitsi kauem joosta ja pingutan selle asemel tempoga.
Mulle ikkagi nii väga meeldib see tunne, mis tekib jalgade rütmilisel tümpsumisel ja iga oma hingetõmmet kontrollides ja mõõtes!

* Lapsed. Jah, ma kirun neid kogu aeg. Ja pool rasedust oli öökimine ja teine pool tatsamine. Ja toad on ikka segamini, nüüd juba ligi poolteist nädalat järjest. Aga - nendega on mingi VÄRK. Mingi selline magusus, mida ei saa maitsmisnäsade abil tunda.

Lisaks võiks alapunktina eraldi kirja panna tited. Seda tunnet, mis valdas mind omaenda alla 3-aastast last vaadates, tunnet, mis tuli sünnituse järel ja siis voogas nagu hiidlaine, seda ei oska ma üldse kirjeldadagi mitte.
Vahepeal juba peaaegu mõtlesin, et pole ka katki midagi, kui ma rohkem lapsi ei saagi.
Siis nägin üks öö unes, et olin rase ja sünnitasin seejärel beebi. (Unenäos ei ole nimetet sündmuste järjekord üldse vältimatu.) Poissbeebi, muuseas. Ja siis tarisin teda igal pool kaasas ja seletasin Poeglapsele, et näe, sinu väike vend, jms.
See tunne unenäos, see oli just samasugune kui päriselus.
Nüüd ma tahan jälle veel lapsi saada kunagi.

* Roosa ja rohelise kombinatsioon. Roosat peab olema vähem ja rohelist palju(m). Mõjub peaagu orgastiliselt. Mulle s.t.

* Mesi.

* Musi.

* Uni. Nüüd ma olen jälle kasvatanud oma unevõlga ja viimased paar punkti oma meeletult vaimukate lahtikirjutustega näitavad, et kasvatanud selgelt ülemäära.
Viimasel nädalal olen vaimsete võimete taandarengut seoses unepuudusega enda puhul väga ja väga täheldanud. Nii et jätan loetelu pooleli ja kobin magama ära. Aga seda rõõmuga, sest uni on nii mõnus ja hea soe ja vahel on hommikul lihtsalt nii uskumatult hea olla, et ei raatsi voodist välja minnagi - mis siis, et mõistus teab: liigne magamine-vedelemine ei too kaasa mitte rohkem head vaid hoopis peavalu.
Aga uni tegi enesetunde ikkagi nii imeliselt mõnusaks, et sellest tundest lahti lasta on kohutavalt raske. =)

Head und kõigile!

3 kommentaari:

notsu ütles ...

Erutun söögiteemast, nagu ikka: mis andmed sul on, et nisumanna maisimannast kehvem on? ei-ei, maitse asja ma ei küsi, nad on täiesti erineva maitsega ja sobivad maitse poolest eri toiduainetega, aga toitainete poolest? ma sain ühest tõlketööst tänavu teada, et maisist ei saa tema algsel ja naturaasel kujul omastada niatsiini, mis on teistes teraviljades kättesaadav, ja seepärast peab maisi leelises leotama, et niatsiin välja ilmuks; teiseks puudub seal kaks vajalikku aminohapet, mistõttu on sinna juurde kasulik liha või ube süüa. Tänapäeva peenemad (vist GMO, muidu seda lüsiini sinna sisse hästi ei saa) maisisordid on tervislikumad, aga mine sa tea, mis mais parjasti paki sees on.

Tõsi, teisest küljest on gluteenitalumatuse puhul mais muidugi söödav ja nisu mitte.

Muidu vaatasin siit tabelist, et nisu sisaldab peaaegu kõiki toitaineid (eriti valku, rasva, vitamiine ja mikroelemente) tublisti rohkem kui mais. Kuigi need andmed olid veesisalduse järgi otsustades küll värskete teraviljade kohta, kuivatatud peast võib pilt veidi teine olla. Ja nojah, osa nisu suurest valgusisaldusest moodustab toosama gluteen, mida kõik ei kannata.

väga väga naine ütles ...

Minu teadmine on pärit umbes sellest, et igasugu tervisliku toitumise jüngritest imetamisnõustajad ütlevad kui ühest suust: valge jahu on PAHA. SEalt on kõik kasulik välja puhastatud ja ta tekitab pärmseent.
Manna on põhimõtteliselt sama, mis valge jahu, ja PAHA.
Aga kui tahate mannat süüa, siis maisimanna on palju parem valik.
Ja üldse, kui kuivaine on valget värvi, siis ta ongi pea alati PAHA. Sest sellest ongi kohe näha, et kõik kasulik on välja puhastatud.

JA maisimanna on ometi KOLLANE.

notsu ütles ...

Vähem valges jahus ja mannas (mingi täisteranisumanna on olemas) on tõesti kiudaineid ja vist ka b-vitamiini rohkem, aga valgusisaldus peaks ka valgel mannal päris vinge olema. Kui rafineeritud see maisimanna on, mis müüakse, ei kujuta ette, kollane on mais ju nii või teisiti.

Mulle lihtsalt vahel tundub, et nisul on teenimatult halb reputatsioon, okei, osa inimesi tõesti gluteeni ei talu ja neile on ta mürk, täpselt nagu piim laktoositalumatule, aga kui seda talumatuse häda ei ole, on ta ikka päris vinge teravili, eks sellel olnud ikka mingi point ka, miks teda nii palju kasvatatud on.