esmaspäev, 7. detsember 2015

Inimesed on erinevad

Pahh!
Nagu ... see on hea haigla. Personal rõõmustab end ribadeks, kui keegi paraneb silmnähtavalt, ja nad teevad sadat pisikest asja, mis on patsientidele kasulikud, ilma neile üldse tähelepanu pööramata, automaatselt.

Kuidas siis on võimalik, et nad väsitavad mu protseduuridega nii ära, et tuigun, et panen lausa silma kinni paremini nägemiseks (mida enne poole aasta jooksul tegin näiteks kolm korda) mitu korda päevas, et mu pea valutab väsimusest poolteist päeva järjest ning alles nüüd tunnen end taas inimesena?
Kuigi tegelikult ei ole peavalu ikka veel läinud, vaid taandunud poolläbipaistvaks tuikeks, mida saab ajuti unustada.

Ja homme on jälle viis protseduuri (siinsed protseduurid pole midagi, mida patsiendiga tehakse, massaaž ehk välja arvatud, need on midagi, mida patsient teeb koos spetsialistiga).

Sealjuures see, et olen surmväsinud, üldse ei tähenda, et magada saaksin. Ma võin olla katkisuseni väsinud, nii valus kui valus, aga kui üritan minna magama kell 20.30 kuni 23.30, ma lihtsalt ei jää.
Lõunaunne küll, varem võib magama minna, jaa, ning näiteks kell kuus õhtul ma jäängi. Lihtsalt tõusen paari tunni pärast üles.
Aga ööunne - ha! Faking HA!

Miks on mingi seaduspära ning võetakse tõsiselt juhtnööre, kuidas lapsi tuleb kasvatada, kuigi on selge, et mõned neist on introverdid ja mõned ekstraverdid, mõned öökullid ja mõned lõokesed, ja see on kaasasündinud, mitte õpitud?
Mina olin mingi imelik, et mu lapsed passisid koos minuga keskööni üleval ja magasid kaua, mingit "õäää, laps ajas üles!" asja mul näiteks ei olnud kunagi, aga ma olin imelik. Lapsed korralikes kodudes peaks ikka varem magama minema kui täiskasvanud, mõnel pool juba kell kaheksa!

Miks on siin haiglas kindlaks määratud patsientide uneaeg 22.00 - 07.00, kusjuures seda võib hommiku poolt lühendada? (Ma oigan sisemiselt, kui õde hakkab kell 06.32 käima mööda palateid ringi vererõhku mõõtva aparaadiga, mis teeb pidevalt "piiks", siis ma magaks üleni!)
Mina ei suuda magama jääda nii vara, mu rütmid on teistsugused! Vedelen voodis ja ootan ja ootan ja tunni aja pärast tõusen uuesti üles, sest kaua võib?

Inimesed on erinevad.
Emake maa, milline üllatus.

Tegelikult ma saan aru, et asutuse reeglid tehakse siiski enamiku vajadusi silmas pidades ja see, et ma olen valge vares, on minu eralõbu. Aga kui eesmärgiks on samas iga patsiendi eest individuaalselt hoolt kanda, siis sellised reeglid ju takistavad, mitte pole abiks!

1 kommentaar:

notsu ütles ...

Iseasi, kas "enamiku vajadused" päriselt on ikka enamiku vajadused. Vastav vikiartikkel väitis, et ühes uuringus uuritud 400 täiskasvanust oli 15% hommikuinimesi, 25% õhtuinimesi ja ülejäänud olid vahepealsed, ja esimese guugelduse järgi olevat ainult 10 % selge kronotüübiga, ülejäänud kõik kuskil vahepeal. Ma ise olen hüpoteerinud, et oleneb ka laiuskraadist, sest kuna öökulli-lõokese põhierinevus on valgustundlikkus (ehk kas pimedas tuleb uni ja valges läheb ära), siis oleks ootuspärane, et ekvaatoril, kus päev on kogu aeg ühepikkune, alluvad inimeste rütmid päikesele paremini, samas kui poolustele ligemal oleks õudselt ebapraktiline päevavalguse tundide järgi magada, teispool polaarjoont elavatest inimestest rääkimata.
No ja ealised iseärasused on ka.