teisipäev, 22. detsember 2015

Sarnaselt erinevad

Ma tean, mida kirjutada tahan. See on selline tõsine jutt statistilistest keskmistest ning konkreetsetetest isikutest, aga unesoojus on keres, jube aktiivne päev selja taga (mis mõttes vastuolu?!) ning polegi kindel, kas viitsin.
Ma pole isegi kindel, kas täna jooksma minna viitsin, mis on juba üleni veider. Aga samas esitasin täna VÕTA-taotluse ära, ostsin õele eesti disaineritelt jõulukingi, tõin ära oma järjekordset üllitist sisaldavad raamatud jõulukinkideks ning mulle tulevad kohe külalised.

Või noh, mul käisid külalised =) Terv, rattus ja Hanna!

Krt, aga tegelikult ... sellist kehalist väsimust pole, et jooksma ei tahaks minna. Ainult vaimne. Ja Murca ka postitas, päev kohe mitte ainult tõhus, vaid ka ilus.
No hea KÜLL, ma siis lähen ja jooksen =)

See Murca postitus on muide mind innustava mõjuga, sest introvertsusest ja ekstravertsusest rääkides tulebki see keskmise ning üksiku erinevus kohe välja.

Vaata, varem ma vaatasin end nagu ühte paljudest, eksole. Rääkisin siin kõvasti sellest, kuidas ma olen selline ja selline lollakas, igaüks on omamoodi lollakas, me oleme tegelt nii sarnased.
Sellisena ma küll muigasin seepeale, et püütakse endale mingit fiktiivset karja luua, inimesed on kas kalad või kaksikud või kaalud, tibid või poisitarid, emad, isad, kassi-või koerainimesed, aga samas see oli arusaadav. Me oleme nii sarnased, otsime gruppe, kus sees oleme veel sarnasemad.

Aga nüüd ma olen nii väga eriline lilleke, et ma ei viitsi enam teste teha, sest nagunii nad ei saa hinnatud seda, kui imelik ma olen, kui eriline, kui omamoodi. Sest ma kaldun kõigist normidest nii palju väljaspoole, mõned asjad on ajukahjustuse mõjul sellised ja sellised nõrgad, mõned teised seal kõrval rämedalt head, ning kui see kõik kokku liita ja ära jagada, tuleb normaalsus, mida tegelt ei ole kuskilt otsast.

Tegelikult teadsin juba ennegi, et asju, inimesi ning muid olevusi kuskilt keskmistamise mätta otsast vaadates näeb neid halvemini, kui individuaalselt igaüht eraldi võttes. Mu mõlemad sünnitused olid keskmistel alustel liiga pikad, kui sellest lähtuda, oleks tulnud lapsed välja lõigata, aga kuna ma ise ei arvanud, et oleks lõikamist vaja ning ei läinud ka haiglasse enne 24 tundi üldse, pandi nad lihtsalt paberitesse hiljem kirja kui 24 tunni sisse mahtunud.
Ma tunnen oma kassi paremini kui ükski loomaarst, kuitahes palju nad ka kasse näinud on, sest mina näen seda konkreetset kassi tunduvalt tihemini.
Tean, et mulle ei mõju kohv magamist takistavalt, mis siis, et maailmas on palju neid, kellele mõjub. Saan energiat üksiolemisest, aga üldse ei pelga tähelepanu, vastupidi, kui mind ei märgata, on nõme.
Ma olen mina, mitte mingi keskmine, sa oled sina, mitte mingi keskmine. Ja seda ei saa ükski test ega muu seesugune tehnika märgata, sest nende eesmärk ongi lahterdada, teha keskmiste arvude järgi keskmisteks nähtusi, mis tegelikult ei ole keskmised.

Seda pean silmas, kui ütlen, et me oleme, mis me oleme. 

Selles osas oleme täiega sarnased =)

Aga tegin fb-testi, milline punkbänd ma olen, sest seal millelegi tõsisele nagunii ei üritata pihta saada, ning sain ansambli, millest ma elu sees kuulnud polnud.
Päris hea muusika neil!


3 kommentaari:

Madu ütles ...

Kuidas Sinuga kontakti saaks?

väga väga naine ütles ...

Näiteks kirjutades aadressil murumuna ät gmail punkt com =)

väga väga naine ütles ...

muud moodi saab ka, nt mu skaibinimi on kriimuline, aga peamiselt kirjutasin selle kommentaari seepärast, et kustutasin Mao topeltküsimuse, siis lisasin oma vastuse ning alles hiljem taipasin, et mina vaatan küll, kas on mu kommentaarile vastatud, kommentaaride üldarvu järgi =P