Kolmapäev, 17. september 2008

Otsused ja nende tegematajätmine



Siia alapunkti polegi eriti palju kirjutada.


Igasugune otsus on parem, kui otsustamatajätmine ja ettenägematute positiivsete asjaolude peale lootmine. See ei tähenda, et otsust ei võiks vajaduse tekkides ümber vaadata, aga otsus (ja plaan selle täidesaatmiseks) peaks alati ning igas olukorras olemas olema.
Lipendada ja tolgendada on emotsionaalselt hirmus raske, suisa piinav. Vähe on ängistavamaid asju, kui päevade, veel hullem, nädalate kaupa põdeda selle üle, MIS siis ikkagi juhtuma hakkab ja mida ma peaksin küll tegema kõigis 71-s võimalikus tekkivas olukorras.

Tee oma otsus.

Hangi endale sellega hingepide.

Ja lenda päiksetõusu poole.

Kui mina ei suuda kättesaadava info põhjal ühtegi head otsust teha, laon ma kaarte selle peale, milliste asjaoludega tasuks arvestada või mis otsus teha. Parem kaardiladumisel põhinev otsus kui üldse mitte midagi. Kontrollitud fakt. Toimib.

Ma oleks muuseas eelistanud pildile mõnd mehelikku tagumikku, aga eh - see on minu meelt lahutav lõbublog ja ma ei kavatse kulutada tunde oma kallist eluajast siia piisavalt kauni ja mehise kaardiladumispildi otsimisele.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Ma loen su sõnu, kui nad välja kirjutad ning avaldad!
Noh, paari erandiga.