Kolmapäev, 1. juuli 2009

PostBeleriand I: nägusad noored mehed ja mõned järeldused

Mul on nüüd hästi palju öelda.
Mul on vähemalt 3 posti jagu vaja öelda.

/haigutades

1. Meie grupisulatus võiks ka luigelt, haugilt ja vähilt meeskonnakoolitust osta. Oli 3 gemmi, kes andsid oma parima. Oli veel 1 gemm, kes tegi, kui talle öelda. Oli 2 gemmi, kes tegid jumal teab mida. Ja oli 2 gemmi, kes olid lihtsalt puudu. See ei ole kollektiiv. See on ikaldus.
Järeldus => tõsine grupisulatus ja motivatsioonitreening järgmiseks korraks hädavajalik. Et kõik annaks oma parima.

2. Murtud jalaga ei saa teha mitte midagi. Ma mõtlesin, et must on kasu vähemalt lossis, aga kuna ma ei olnud käinud köögis, mis asus kuskil keldris, ei saanud ma toitlustusega nõu anda, ega teadnud, kus asus vahtkonnaruum ega saanud midagi operatiivselt orgunnida, sest see nõudnuks trepist üles-alla liikumist. Ja ma ei saanud jälgida ühegi liini arengut, sest keegi ei arendanud oma asju paiga peal maas istudes. Nii et ma ei näinud mängu praktiliselt ÜLDSE ja ma ei tea siiamaani, mis seal juhtus.

3. Hoida samu akusid 2 a tegutsemata ja tühjalt raadiosaatjate sees on väga halb mõte. Loota, et sa laed nad pärast seda täis ja kõik toimib eelnevalt katsetamatagi, on veel halvem mõte.

4. Ilusad suured silmad ja naisolevus olemine on kasulik vähemalt ses osas, et mõnel meesmängijal hakkab sust kahju ja ta klatib su asju puhtast empaatiast.

5. Kips on veel enam kasuks, aga see pole enam korralduslik, see on juba "nägusad noored mehed" teema. Nad küsisid mult oma 20 korda, et mis juhtus siis, ja naeratasid, ja pakkusid tuge ja seisid mu ümber troppis ja vestlesid (ja kõik ei olnud ilusad ja noored, mõned olid niisama lahedad) ja üldiselt, kips on oivaline viis skoorida, kui ma selle peal väljas oleks olnud.

6. Ball meeldib praktiliselt kõigile, keda õnnestub sinna jääma veenda. Inimeste tõrge idee "mingi lollakas ball" suhtes on väga tugev (ma peaaegu unustasin juba, et esimese balli eel ma ka mõtlesin, et pöh ja päh, milleks see jama, ja alles kogemus muutis mu meelt), aga kes jäid, need ikka tantsisid ja nautisid ka. Ja ma usun, et kõigile neile, kes ballil käisid, jättis mäng parema mulje, kui neile, kes ei käinud.

7. Sisuettevalmistuses ma vist ei oleks enam osanud paremini teha palju, aga kohapealne gemmitegevus oli traagika ja komöödia segu :D

8. Sitta kõigest sellest, kui ma sõitsin maale ja mind viidi lahkete inimeste vannituppa pessu (kohapeal oli pesemisvõimalus ja ma ka kasutasin seda, aga seks ajaks oli mu viimasest dushikohtumisest möödas 17 tundi ja väga uut vaja), ma tundsin välja tulles, kuidas nahk on rõõmus ja kuidas ei ole ei palav ega külm, ja mulle anti värskelt ahjust tulnud lambaliharibakesi ja karulauku ja head juustu (hästi vähe, sest mu isu oli neil päevil sobilik keskmise modelli toiuratsioonide tarbimiseks). Olgugi ma kahel järjestikkusel ööl maganud 3 tundi ja kõik ei olnud mängul ideaalne, oli mul ikkagi kuklas nurrumas 10 nägusa noore mehe tähelepanu, mõned head kallistused ja nii hea oli olla. Õhk lõhnas ebajasmiini järgi, puhtad riided olid vastu nahka pehmed, päike loojus nagu tulekahju, heinamaadel õitsesid kurekellad ja ma olin 40 minutit täiuslikult õnnelik.

Kui ma ka midagi muud head sest mängust ei saa lõpuks, need 40 minutit olid vaeva väärt.

Mina oma elu mõõdan ideaalsete momentide järgi. Et kui palju neid mingil eluperioodil on.
See oli sihuke.
Mitte midagi polnud puudu. Mitte midagi polnud üle. Mitte midagi ei olnud soovida. Kõik oli perfektne.

Eelnevast elust on mul selliseid hetki kogunenud päris kena hulk. Mõned eredamad, mõned sellised, mis meenuvad, kui mõtlema hakata, mõned sulavad üksteiseks (kui on sama inimene ja sama voodi, eks ole, tee siis hiljem vahet..!), kõik on kuidagi... igavikuliselt jäävad.
Aga seni ma arvasin, et õnn kukub ise su õuele, et sa ei saa pingutada, loomaks ideaalset hetke, see peab ise tulema. Krt - seekord ma tõsti pingutasin 8 kuud jutti ja näe, resultaat oli. Ma saingi ise oma elu kontrollida!
Väga mõjuv.

Väga huvitav avastus.Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus.
Ja tulebki!
Ossa raks, kui äge!
(Esimesel pildil on eriti ilusad noored mehed, mis siis et nende taga on auto. Ma ei saanud neid imetlemiseks välja panemata jätta. Teistel piltidel on veel ilusaid... asju. Ja klikkides lähevad nad suuremaks nagu ikka kõik paremad pildid.
Esimesed kolm fotot tegi Olev Luik, neljanda Idril, kes vahel siin ka kommenteerimas ja lugemas käib.)

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Ma loen su sõnu, kui nad välja kirjutad ning avaldad!
Noh, paari erandiga.