Lippamisest

Ma olen tahtnud sellest kirjutada juba umbes 16 korda, aga iga kord ära unustanud:

Suvel on aedlinnas jooksmine tore. Talvel on aedlinnas jooksmine põrgu, üks vänge tossupilv ajab teist taga ja kogu aeg on tunne, et nina nülitakse seestpoolt mingi mitte väga terava esemega.
Minu Väikelinnas on isegi üks spetsiaalne maja, mille olen mõttes ristinud Haisvaks Majaks. Ma ei tea, millega nad oma keskküttekatelt kütavad, võib-olla märgade mähkmete, kile ja plastiga? Hais on igatahes kohutav. Ühe korra olen sealt mööda jooksnud ka nii, et haisu pole. Aga ainult korra.

Neil on aias kaks koera. V-o peaks loomakaitset informeerima.

Igatahes, talvel soovitan tungivalt joosta kas suurte majade vahel või kuskil lumest hästi puhtaks lükatud radadega pargis või (kõige lihtsam) mõlemas. Pigem mitu väikest ringi kui üks suur, aga tossune.