Pühapäev, 10. oktoober 2010

Nõks naisjooksjale

Kuna ma olen siiski märgataval määral naissoost, ei saa ma hästi joosta ilma korraliku sportrinnahoidjata.
Korralik sportrinnahoidja moodustub venivast, enamjaolt sünteetilisest (mõnel on mingi 10% naturaalset materjali ka sees, enamjaolt mitte) riidematerjalist, mis tihedalt-tihedalt ihu ümber liibub.
Mul on selliseid korralike sportrinnahoidjaid parasjagu 2 tükki kodus. Rohkem pole nagu raha osta ka.

Kui inimene jookseb, ta üldjuhul ka higistab üsna ohtralt. Korralik sportrinnahoidja tema keha ümber puutub eritatava higiga tihedalt kokku, nii et on iga kord seljast võttes kaunikesti niiske ja mõte selle rõivatüki eelneva pesemiseta uuesti selga tõmbamisest tundub võrdlemisi öka.
Samas on mul neid sportrinnahoidjaid ainult kaks ja ma iga päev pesu ei pese. See on mu korduvalt viinud süngesse olukorda, kus ma tahan joosta, aga mõlemad korralikud sportrinnahoidjad on pesus või veel hullem, pesumasinas.

Ühel õhtul tuli mul idee.
Selle asemel, et panna puhas rinnahoidja selga T-särgi alla, tõmbasin ma ta selga särgi peale. (Põhiliselt seepärast, et ma ei viitsinud parasjagu särki seljast võtta.)
Imelik nägi välja, aga nagunii läksid sinna otsa veel pikkade varrukatega asi ning tuultpidav vest, nii et mu veider rõivastusstiil jäi välisvaatleja jaoks täiesti nähatamatuks.

Pärast jooksimist ei pidanudki ma rinnahoidjat kohe pessu panema. Pluss - puuvill vastu nahka on mõnusam kui sünteetika, kuigi see sportpesu tegemiseks kasutatav kraam on sünteetika kohta tõesti pehme ja meeldiv materjal tegelikult.


Mõtlesin, et äkki kellelgi on sellest avastusest veel kasu.

7 kommentaari:

  1. heh, ma kui pesumasinatu ja periooditi vähemalt kord päevas spordirinnahoidjat vajav isik, lihtsalt loputan selle veega läbi peale kasutamist. võibolla on hea materjal ka, et rõvedaks ei lähe. shock absorber, mu elupäästja:) kallis muidugi kah ja üle ühe mul neid ei ole:P

    VastaKustuta
  2. aa ja absoluutselt mittevenivast materjalist on tehtud. kriteeriumid on vist teised.

    VastaKustuta
  3. Mul on üks neid mittevenivaid ka olnud kunagi.
    A need on umbes poole kallimad veel mu meelest kui need, mis mul on - ja minu rind nii suur ei ole, et teda lihtsalt veniva värgiga kinni ei hoiaks, nii et lepin odavama versiooniga.

    VastaKustuta
  4. Ah, ja ma mõtlesin kusjuures kirjutades, et virgema loomuga isik peseks lihtsalt käsitsi üle iga kord.

    Mina olen lihtsalt liiga laisk.

    VastaKustuta
  5. Hmm, minu kogemus ja haistmismeel ütleb, et tunni-paarise sportimisega tekkinud higi on küll rohke, aga lahja, võrreldes arvutitöö vms argiasjadest tulnud higiga, mis tähendab, et spordiasjad läbivad sageli pärast ärakuivamist nuusutamistesti edukalt (a kuidas muidu üldse kindlaks teha, kas pesu on must, kui mitte nina järgi?). Paistab, et suure rabelemisega tuleb kehast ainult puhast soolvett välja. Aga vbla teistel on teisiti.

    VastaKustuta
  6. Ma olen ka laisk ja ei viitsi käsitsi pesta. Mõnikord tõesti aitab väljas kuivatamine/tuulutamine, särgi peal kandmist pole proovinud :) Aga jagan ka oma kogemusi: odav asendusnipp sportrinnahoidjale on Linette või Lauma toetavad rinnahoidjad (need ebaseksikad laiade õlapaeltega "vanaemakad"). Väga hästi toetavad (vähemalt korvini C) ja hind outletis oli aasta tagasi 100 krooni kandis.

    VastaKustuta
  7. ma pole mingi sportija enam ammu
    aga olen kasutanud ka seda nippi, et rinnahoidja särgi peale
    kannan puuvillast pikka särki riiete all, ma pole t-särgi inimene
    kui veel lastega liikumistunde tegin, siis vahel panin end ka t-särki
    aga nüüd selliseid trenne ei harrasta ja t-särgid on kõik laiali jagatud
    mul ka juhtus, et panin särgi enne, korseti peale ja siis avastasin et rinnahoidjat ka nagu vaja;)
    see oli hea variant
    sünteetiline nöörija jättis mu ihu seekord nöörimata;)
    üldse oln mõelnud, et võiks õmmelda endale vaaremade kombel linase või puuvillase pihiku, millel pole sünteetilisi paelu, kummi, kapron servi jne
    mu tsaariaegne vanaema ei kandnud äripäeval neid moodsaid
    rinnahoidjaid
    vaid arstile minekuks oli tal riidekirstus üks poe rinnahoidja, et arst ei vaataks, et ta mingi imelik on;)
    muidu nööpis end hommikul pihikusse ja siis hakkas alles pealmisi riideid selga panema
    pihikud olid tal endal õmmeldud, pehmest riidest, suvel õhemast talvel paksemast
    voldikesed oli kenasti nii õmmeldud, et rinnad olid paigas ka liikuvaid töid tehes
    kahjuks ei ole neid pihikuid enam alles , et šnitti võtta
    peab vist muuseumi külastama;))

    VastaKustuta

Ma loen su sõnu, kui nad välja kirjutad ning avaldad!
Noh, paari erandiga.