teisipäev, 28. aprill 2020

Imetlus on tore asi

Aga kui ma tahan mitte kellegagi suhelda, ma ju võin?
Seleks karantiin loodud ju ongi!
Nii tore.

Kuigi mu taotlus sotseluruumi saamiseks suve lõpus (hei, ei saa ju lootma jääda, et ehk teenin midagi ja/või ehk teil on palju raha üle, ehk saan laenusissemakse summa kokku. Ma ikka esitasin avalduse odava üüripinna saamiseks samuti) tõi kaasa, et neljapäeval lähen sündsat kahemeetrist vahet hoides kohtuma Keila linna ametnikuga.
Kui on vaja, on vaja, teen ära.
Aga see pole üldse mõnus, viu-viu-viu ... Ei meeldi.

Täna esimest korda hakkas häirima, et pole ühtegi edeva riietumisega üritust ees ootamas, mille jaoks "mis ma selga panen" mõtiskleda. Ilmselt seepärast, et käega katsudes tunnen: mu "söön veits vähem" programm on vaikselt saavutanud, et siin ja seal on rasva vähem.
Oh, ma olen nii kaunis, tahaks seda näidata!
Aga pole, kus, ja kedagi nagunii ei huvita ka.
Näh.
Võin näidata Keila linna ametnikule ülehomme. Ta kindlasti on vaimustusest oimetu.

K.d ka ei huvita, oh kus ma jään ...?!
Aga! Ma võin minna veel kõhnemaks! Nii, et keegi peale mu enda vbla ka märkaks! Ja SIIS on vast juba pidudehooaeg ka lubatud? Krt ... krt, ma läheks burleski vaatama! Sära ja kunstripsmed!
Ma täpselt ei tea, miks mulle meeldib inimestele ilusana meelde jääda. Ilmselt mul on tunne, et siis toon maailmale rohkem kasu? Noh, et kui teen vaatajatele rõõmu, on maailm parem?
Ei ole tark tunne, ei ole. Aga samas: lihtne rõõm? On. Võtan rõõmu, kust saan? Hea plaan, nii teen.

Täna on selline hall malbe ja helge päev. Pojal ka kella peale ühtegi kooliasja pole, nii et ta läks kell kuus hommikul pesema ja magama. Mina ärkasin see-eest samal ajal päriselt üles, sest kui tema parajasti pesema läks, oleksin ise kempsu tahtnud, ent meil on ju wc ja pesula ühes ruumis.
Ergo ootasin ja kannatasin, kuni ta ära pesi, ja selle ajaga kadus uni täielikult.

Mängin civilit ja ÜLDSE ei ole tubli.
Noh, välja arvatud koeraga õueskäik, välja viidud prügi, hommikusöögi tegemine ja mõtlus, kas jälle on aeg esikut pühkida. See ei oleks ju mulle vastumeelne tegevus? Ok, lähen pühkima.
Tehtud.
Ma olen ikka nii vapper, onju?
Teen hommikusöögiks pannkooke nagu emme arhetüüp ja puha! Imetlege mind sellegi eest, kui muud ei saa!

3 kommentaari:

  1. Kas sa võrdsustad kõhnema ja ilusama üleüldse?

    VastaKustuta
  2. Ei =) Ma isegi ütleks, et väga ei.
    Aga ma enda puhul näen, kuidas muhkliku rasvkoe asemele tuleb siledam pind ja siis joonistuvad lausa lihased välja mujalgi kui õlavartel ja säärtel ja no ... mulle ikka meeldib nii.

    VastaKustuta
  3. mul tuleb ka endal ette, et ma meeldin endale siis, kui rasvkoemügarikke (näiteks rindu) ei ole liiga palju näha. Siis mõtlen, kas asi on selles, et ma olen nii paduhetero, et meeldin ka iseendale kõige rohkem siis, kui peeglist nähtav on võimalikult mehekeha moodi.

    teisest küljest, teiste naiste välimuse meeldimine ei sõltu mul üldse sellest.

    VastaKustuta

Ma loen su sõnu, kui nad välja kirjutad ning avaldad!
Noh, paari erandiga.