Teisipäev, 22. september 2020

Kõigil on õigus

Olen vaikselt selgeks saanud, miks surm on paljude meelest kurb - ja minu meelest tore nähtus.
Suhe elusse on teine. 
On maailmapalju inimesi, kelle meelest elu on äge ja saab ägedusi kogeda. Ja minu meelest on elu kannatus ja vahepeal sisse sattuvad rõõmud teevad selle pideva vaeva natuke talutavamaks.
Ehk siis ka "ägeduse" mõiste on täiesti teistsugune, kuna meie taustsüsteem on teine.
Sära ja glitter versus "nii tore on vahel kõht ka täis saada!"

Seal tulebki lõtk, kus nimesed lihtsalt ei saa must aru ja mina jälle ei saa aru, kuidas saab mitte aru saada.
Vaade elule on nii erinev.
Tema: Nii sitt on, aeh!
Mina: Nojah, tavalisel määral sitt, mis virised?! Elu ongi sitt, dohh.

Siis inimesed vihastuvad. Sest ükskõik kui väikeselt või suurelt võtta, alustades USA rassistirahvast lõpetades Rentsiga, kes kaitseb Ritsikut: kindel viis viha pälvida on kellegi "aah, mul on raske!" peale öelda "häh, mul on raskem, mis virised!"

Ma üldiselt artikleid ei jaga, aga see "Kuidas ameeriklased aru kaotasid" Trumpi (esimese?) valmisvõidu peale, läks mulle hinge. Ma lugesin ja lugesin ja korraga nägin "ah, mölakate" asemel taas inimesi. 
Jah, kui sul on sitt ja su kaebuste peale öeldakse: "Häh, see pole midagi, proovi värvilisena getos elada!", enamik inimesi ärrituks. Värvist ja elupaigast hoolimata.
Ei tule mitte: "Jaa, ilmselt temasugustel on tõesti sitem!" vaid "Esiteks ta ei mõista mind ja teiseks ei ole tal midagi sitem, ta on lihtsalt mölakas!"
Kannatusi ei saavat võrrelda. Üks elab käteta rõõmsa elu, teine piinleb oma kaotatud sõrme pärast aastaid jne - aga ikka võrdlen.
Teised ka, ma kardan.
Võrdleme.
Ja see "kuidas ta aru ei saa, et mul on raske?!" on hirmus tüüpiline inimreaktsioon.
"MUL on raske, mida ta tuleb oma väikese mure kui hirmsa kannatusega hüppama?!"
"MUL on raske, ma ütlen ja nutan ja halan ja ikka ta ei mõista! MÖLAKAS!"

Sama emotsioon.
Kellelegi ei meeldi teistepoolne oma kannatuste rõhutamine, kui endal halb on.

Nii, ja selle pealt korraga saan nii Trumpi kui EKRE valijatest aru. 
Väga kaua ei saanud. Mul tuli öök peale: "Mis mõttes alati on vaja kedagi süüdistada, ükskõik, kui vähe neil asjaga pistmist on?! Mis teil VIGA on?! Kuidas te ei näe, et homod, pagulased, moslemid, feministid ja nii edasi pole üldse seotud sellega, et teil halb on????" 
Aga kui võtta nii: "Mul on halb ..." 
"Häh, ole naine, veel enam, homoseksuaalne naine, ja vaata, kui halb siis oleks! Üldse, ise oled süüdi, tee rohkem töö, targemaid valikuid, käi koolis vms"  ehk "mis need sinu kannatused ka on!?!?!" on nendepoolne vihkamine päris kuradi arusaadav.
Paljudel inimestel, mehed või naised, maapiirkondades on tõesti raske.
"Nad põlgavad meid! Ma põlgan neid vastu!!! Kuradi tülgastavad tüübid!"

Jaaah ...
Ma kuidagi teadsin seda enne samuti. Aga nüüd tunnen
Hea artikkel on. 

56 kommentaari:

  1. Hmm. Lugesin viidatud artiklit. Trumpi toetajate õigustuseks öeldakse seal: „The rural folk with the Trump signs in their yards say their way of life is dying”. Jah, nende elustiil ongi välja suremas. Ei tohi ju enam naist peksta, homosid vihata, mustanahalisi trucki taga surnuks lohistada, metsa lageraiuda, salaküttida, kodus relvaladu omada, ja nii edasi. Mis elu see on, eks. Elementaarsed inimõigused on kuradima liberaalide poolt ohtu seatud.

    Mina muide elan maal, kohas, mida artikkel nimetab “rural America”. Ja ma näen siin neid Trumpi-toetajaid küll ja veel. Ei, nad ei ole nn. ilmajäetud. Enamikul neist on kõik olemas ja rohkemgi, mis mugavaks eluks tarvis. Küsimus ei ole ilma- või kõrvalejäetuses. Nad (või vähemasti lõviosa neist) toetavad Trumpi, sest Trumpi toetamine annab loa VIHATA. Homosid, immigrante, naisõiguslasi, looduskaitsjaid, just name it. Trumpi valimisplatvorm on ehitatud inimloomuse negatiivsetele külgedele. Mul isiklikult on raske kaaskodanikke vihkavate ja seda vihkamist häälekalt väljendavate inimeste suhtes mõistev olla.

    Peale selle ei asetaks ma linnaelanikke eelistatud positsioonile, nagu seda artiklis tehakse. Urbaniseerunud aladel on elu tihtipeale nadim kui maakohtades. Kallid hinnad, kuritegevus jne. SEE on muidugi tõsi, et kui Trump peaks valimised kaotama, ei kaota see tema toetajaid maamuna pealt. Ning meil kõigil tuleb jätkuvalt koos elada. Aga küllap sellega kah kuidagi hakkama saab, saadi ju enne Trumpigi.

    VastaKustuta
  2. .... või noh, pardon, ma vist kommenteerisin postituse TEEMAST kui niisugusest mööda, aga sa ometi ju ei oodanud, et ma Trumpi mainimise peale änksi täis ei lähe :)

    VastaKustuta
  3. Mulle see töötab. Jah, kahtlemata on Trumpi toetajatel kama, mis ta teeb, peamine on fuck the liberals - selle kohta ma ei lugenud artiklit, vaid nuppu, aga tundub üdini tõene - ent see "fuck the liberals"-viha, see, et phmt ongi see ainus, mis loeb, peab ju kuskilt alguse saanud olema. Ja ma tajun väga, et see on täpselt see "mul on raske." - "Su oma süü, mis sa siis oled siuke! Vat neil sinust erinevatel on TÕESTI raske!"

    Võtame lihtsalt. Hästi lihtsalt, pealtnäha ühele poolele kogu süüd ja teisele puhast valget puutumatust jättes.
    Mees peksab naist.
    Nii. Aga point on, et sel mehel on enamasti ka sitt. Teame ju: ülemus nähvab mehele, mees naisele, naine lapsele, laps koerale. Ta elab välja seda, et tal on sitt ja et teisel on sitem, ei muuda, et tal on sitt. Ja siis tulevad liberaalid ja ütlevad: "Oma süü! Sa oledki rõve mees, peksad naist, jäledus!" Huvitav, kas mehel on seepeale ürgviha liberastide suunal, kes mitte millestki aru ei saa või jaa?

    VastaKustuta
  4. Kohalikke olusid kirjeldades - liberaali- ja homo- ja naisteviha EI SAA algust sellest, et mehel on sitt. Seda ma ju räägin, tal EI OLE sitt. Tal on mitu trucki ja maja ja püssid ja hiiglasuur telekas ja muud kellad ja viled. Aga sellegipoolest on VIHKAMINE ta loomuses, ja Trump annab võimaluse ja õigustuse seda vihkamist häälekalt väljendada. Kust see vihkamine alguse on saanud, ma ei tea. Igatahes mitte kehvast elust-olust.
    Statistika ütleb, et keskmine Trumpi toetaja on vanem valgenahaline vähese haridusega meesterahvas. Mõttekoht. Kas siit võib järeldada, et vajakajäämine hariduses soodustab vihkamist?

    VastaKustuta
  5. Ok. Sa mõistad. Mina ka mõistan.
    Aga mida me edasi teeme? Moodustame suure lasteaia nagu Põhja-Koreas vm et kõik oleks hoitud ja kaitstud?

    see pole mõeldud rönnakuna, aga kõikide psüholoogiteemadega tekib mul täpselt sama küsimus. Mis mõte on empaatial, kui sellele ei järgne lahendust.
    Ma nõustun Epuga, et maailmas on meeletult lihstalt vihkamist. Ja minu arvamus on see, et inimesed on ilma jäetud armastusest, kuuluvus- ja tähtsusetundest. Kui vaadata (uuringute järgi) kõige õnnelikumaid riike, siis võti on ikkagi eglitaarne haridudüdteem ja tolerantsuse kasvatamine juba varases eas.
    Või varant B, haridusest ilmajätmine ja " see on sinu koht" kultuuriruum.

    VastaKustuta
  6. Vabandan tehtud kirjavigade pärast, aga väike nõuanne:

    Mine vasakule menüüsse
    Vali seaded
    Kommentaari asukoht-Manustatud/ Embedded


    see peaks andma võimaluse vastata konkreetsele kommentaarile.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Oo, nüüd saabki vastused õigesse kohta!!!
      Sa oled tarkusejagamises kõva käsi! Teed maailma paremaks ja nii!

      Kustuta
  7. Mul ei ole seda üldse - seda kommentaari asukoha varianti.
    Oot, või nüüd, kõigi nende uuendustega?
    Ise ka imestasin vanasti, otsisin ja otsisin, aga mitte midagi.
    *
    Aga empaatia? Mis teha? Tead, polegi midagi TEHA. Lihtsalt ma nürilt ei jälesta, ei arva oma peas inimeste hulgast välja, vaid MÕISTAN. Ja ma arvan, et see ongi ainus, mida on vaja, et vihkamise ring katki teha.

    Sest minu jaoks on absoluutne tõde, et me ei vihka, mida meile tehtud on, me vihkame, kuidas meid nähtud on. Ja kui mind nähakse vastiku iseka halisejana, kes tunneb kaasa vaid iseendale ja ei saa üldse aru, kui kohutav mölakas ta on, päris ma ei mõtle: "KUIDAS sa ise nii loll saad olla ja veel arvata, et sul on õigus ka?! Issandjeesus, kui jäle!" Ja pidada viha AASTAID ja kasutada inimese nime halbade inimomaduste kirjeldamiseks.
    Aga kui ma saan aru, kui ma ei jälesta, vaid mõistan, ma arvan, et tema mind ka. Ei jälesta, vaid mõistabn.
    Kui on aru saanud, et ma ei põlga teda, vaid hoolin.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Muide, loogiline, et mul ei õnnestunud kommentaare "vasta" nupule reageerima panna. Sest mina üritasin kommentaaride käitumist määrata "comments" rubriigi alt ja seal ei saanud mitte midagi teha.

      Kustuta
  8. Tere! Jätsin teate FB sõnumitesse. Loodan, et jõuab Sinuni!

    VastaKustuta
  9. Teade käes.

    Ja veel põhiteemal: kui ma ei vihka ega põlga, mul ei tule ka: "Temaga pole mõtet rääkida, tema on täielik idioot!" Räägin nagu inimesega.
    Ehk vaadates teiselt poolt: mul ei ole midagi selle vastu, et minuga ollakse eriarvamusel. See ei ole häiriv, kui inimene räägib mulle oma väga erinevat vaatenurka lahti austavalt ja mõistvalt, vahele kinnitades, et ma olen ju hea inimene, ma saan ju aru. On isegi võimalik, et ta veenab mu ümber, kui tema jutul ka muidu saba ja sarved on - lisaks sõbralikule toonile.
    Aga niipea, kui tullakse: "Ja sa julged veel arvata, et oled hea ema!? KUIDAS nii juhm saab olla?!", ma lähen lukku ja mul on phmt kaks reaktsiooni:

    a) kas "A mine ise persse!" ja mind ei huvita, mis ta arvab
    või
    b) mul on hea meel, et ta must halvasti mõtleb, sest kui nii nõme inimene must halvasti mõtleb, olen ilmselt midagi hästi ja õigesti teinud ja jee

    Ja noh. Kui ma nüüd ei lähene nt EKREsõbralikule inimesele kui "tema on vastik JA idioot" vaid "ta on solvunud ja vihane, aga tegelt võib siiski mõelda, kui selle funktsiooni sisse suudab lülitada", ma räägin teismoodi.
    Ja tema ka tunneb seda.
    Sest inimesed on sellised =)

    VastaKustuta
  10. "Statistika ütleb, et keskmine Trumpi toetaja on vanem valgenahaline vähese haridusega meesterahvas. Mõttekoht. Kas siit võib järeldada, et vajakajäämine hariduses soodustab vihkamist?"

    Samamoodi on Eestis EKRE tüüpvalija vähese haridusega vanem mees maalt.

    Humanist minus noogutab siin koha peal: jah, rohkem kõigile kättesaadavat haridust.

    Pessimist minus mõtleb: aga kui nad on lihtsalt rumalad, et haridust saada, või isegi kui haridussüsteem nad endast läbi lükkaks, oleks see neile nagu hane selga vesi? See oleks tõsiselt wicked problem. Sel juhul ei saaks seda päris moraaliküsimuseks taandada (nende moraali mõttes), sest kuidas mõista inimest hukka vähese võimekuse pärast.

    Ma olen kuulnud bussis üht noormeest telefoniga EKRE-asju ajamas, kusjuures tundus, et tal ongi vaimne mahajäämus.

    Teisalt on muidugi vaimse puudega inimesi, kes on toredad ja lahked ega vihka. Vbla on kõige riskantsem see olek, kus inimese vaimsed võimed on kesised, kusjuures ta ise saab sellest aru, aga ei taha tunnistada. Inimesed, kes võtavad kõike, millest nad aru ei saa, rünnakuna, "ah te peate ennast minust targemaks, jah".

    (viitega Pärnu linnavolikogu "kunstiteadlasele".)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Mina muidugi jälestan haridust =)
      Minu arust on haridussüsteem nagu tippsportlaste tootmine: et võtame hästi laia põhja, õpetame paljudele algtõed igas asjas selgeks ja saame lõpuks mõnest tippkergejõustiklase või teadlase - aga selle asemel, et ülejäänutel oleks liikumisrõõm või asised teadmised asistest asjadest, on neil halb, halb ja veelkord halb, treenerid-õpetajad muudkui sunnivad: "PEAB trenni tulema ka siis, kui hästi ei jaksa või on kole ilm, ega me mingid harrastajad ole, me teeme sporti", koolis pead käima ja käima ja käima, kusjuures teadmisi jääb käputäis, enamasti lihtsalt käid, sest PEAB, õpid asjad lühimälusse, sest PEAB ja ei naudi midagi ...
      ja asja kolmas külg on, et khm, kes siin vihkab?
      Hetkel tundub, et epp on sel alal kõva, Trumpi-valija tasemel vägev.
      "In the small towns, this often gets expressed as "They don't share our values!" and my progressive friends love to scoff at that. "What, like illiteracy and homophobia?!?!"" on artiklis kirjas - ja siis teeb epp TÄPSELT sedasama, mis need progressiivsed sõbrad.

      =P

      Kustuta
    2. ma mõtlen just sisulist haridust. Et inimesed oskaks selle järel keerulisematest asjadest mõelda, mitte ei oleks sunnitud piirduma nn terve talupojamõistusega, mis on suurelt jaolt akumuleerunud eelarvamused.

      Kustuta
    3. no ja meie siin ei suuda vist päris ettegi kujutada, mis harimatustasemel USA harimatud on.

      Mingitest artiklitest sain kunagi teada näiteks seda, et USA piiblivööndis on massiliselt inimesi, kelle rassism põhineb ettekujutusel, et must nahavärv on karistus pattude eest.

      Kustuta
    4. ... sest nad pole kunagi loodusteadusi nuusutanudki mitte.

      See on tugev argument isegi sellise liiga formaalse hariduse kasuks, mis meil on, kõigist selle puudustest hoolimata - et lastel oleks võimalus oma vanemate obskurantluse lõksust pääseda.

      Kustuta
    5. Vbla päästab süsteem tegelt sellest?
      Sest minu pilgu läbi algab ja lõppeb kõik koduga, raamatutega ja vestlustega kodudest tulevad teismoodi mõtlevad inimesed, kui ainult teleka ja kroonika peal kasvanutest.
      Aga kui kooli ka ei oleks, oleks lõhe kohutav, praegu lihtsalt tohutu.

      Mhmh, minu lastel on hea taust, nii veidralt haritud, kui ma ka olen, sest noh - mulle meeldib mõelda. Aga vbla on see nutikate piinamine kuidagi mõttekas nende vähemnutikate (loe: sitematest kodudest pärit laste) maailmavaate lahtisemaks tegemiseks?
      Hmmm ... ma mõtlen selle üle nüüd sügavalt.

      Kustuta
    6. (Jah, ma tean, sa seda ütlesidki, aga mul läks aega, et ka sama mõtet sisse võtta.)

      Kustuta
    7. Jah, nii ongi. Üldhariduse mõte on siiski kõigile tutvustada neid võimalusi, mis olemas on, sest lapsed on erinevatest perekondadest, erineva taustaga. See, et võibolla mõni õpetaja suudab ainet huvitavaks teha kõigile ja mõi mõtte, on iseasi.
      Meie haridussüsteemil on igasuguseid puudusi kindlasti, aga laiahaardelisus on siiski minu jaoks pigem boonus.
      Ma hiljuti suhtlesin ühe prantsuse tütarlapsega, kes ei olnud oma koolisüsteemiga rahul. Neil tuleb enne gümnaasiumi valida juba suunad ja ained, mida nad õppida tahavad, näiteks bioloogia ja keemia enam selles kooliastmes kohustuslik polnud. Pärast oli ta hädas, sest avastas ülikoolis, et tema valitud eriala pole üldse tema jaoks, aga uut eriala ei saa koduriigis õppida, sest tal puudusid vajalikud läbitud kursused gümnaasiumis. Lõpuks tuligi Eestisse. Meil jääb erialavalik ikka pigem tehtud eksamite taha ja neid on oluliselt kergem järele teha/korra õpitut meelde tuletada. Olgem ausad, see 14/15-aastane üldjuhul ei saa olla päris kindel selles, mis ta tulevikusoov olla võiks.
      Trennidega on ka nii, et jah, meil on mõningaid trenne/klubisid, kus tõepoolest tahetakse kõigist lastest tippsportlasi saada. Eks seal saab ikka valida ka. Samas olen arvamusel, et kui laps omale trenni valib, siis võiks ikka järjepidevalt käima, mitte, et ah, lähen ainult siis, kui tuju on. Kui tegemist pole haiestumise või ülimalt väsitava päevaga, siis ma oma lastelt nõuan, et vähemalt ühes trennis, kaks korda nädalas kolmest, nad olgu kohal.

      Kustuta
    8. Ma olen teiste lääneriikide kohta sama kuulnud: et noor jätab keskkoolis suured aineblokid täiesti ära. Nii et ta ei õpi näiteks füüsikat-keemiat oma elus ÜLDSE. Mis on siiralt totter, sest need ained loovad maailmapildi (ühe mitmest võimalikust). Ja lisaks paneb ka edasised valikud kinni.

      Samas, need on ajalooliselt klassiühiskonnad. Oled põllumehe poeg, siis oled ka ise põllumees, elu ju käibki nii.

      Trennid. Mul on kolm last, kõik käivad ja on käinud igasugu trennidest. Ma olen kõikidega trennide-treeneritega olnud rahul ja mõnega ülimalt rahul. Mitte üheski pole lastest vägisi tippsportlasi vormitud. Pigem on kõigi ees olnud inimesed, kellele meeldib lastega tegeleda ja nad liikuma panna ja neile oma spordiala tutvustada. Nõuka-aegsest tippspordi-ihalusest on laste trennid minu arust täiega üle saanud. No eks on võistluslikumaid alasid ka, aga üldiselt domineerib väga leebe suhtumine.

      Kustuta
    9. Mhmh, laias laastus on trennidega suht nii - ma olin rohkem ideed kirjeldamas kui tegelikke trenne - kuigi Poeglapse jalkatrenn (noh, õues, ilm on seepärast oluline) oli see, kust näite võtsin.
      Et ilma pärast tulemata jätta ei tohi.

      Aga ideeliselt tahtsin just sellele tähelepanu tuua, et on loogiline, et tippude tootmiseks peab taustsüsteem olema "kasvatame hästi paljusid nii, et neist tipp saada võiks, mis siis, et tegelt teame juba ette, et peaaegu kellestki ei saa!" - aga need lapsed, peaaegu kõik! kes ei saa tippteadlaseks ega tippsuusatajaks või midagi, kannatavad asjatult.
      Ja kas see on ikka rentaabel.

      Maailmapildi ühtlustamise üle ei ole veel päriselt järele mõelnud.

      Kustuta
    10. No trennidega veel, ma ise olen ikka väga vilets olnud kehalises kasvatuses ja ega see nüüdki parem pole. Füüsilist tööd on seevastu eluaeg tehtud. Samas oma lapsi ma sunnin käima vähemalt ühes trennis, valik on nende enda teha. Ma ju näen, kuidas seetõttu on tütar füüsiliselt oluliselt rohkem arenenud, kui mina omal ajal (stardiplatvorm oli suhteliselt sarnane meil), lisaks see, et vaimsele tervisele paistab see trenn ka mõjuvat. Mis puutub jalgpalli, siis seal on suhteliselt loogiline see ilmateema, ega mängegi ju ilma tõttu ära ei jäeta, seega peab harjuma. Lisaks on veel asjaolu, et Eesti kliimas võiks ilma tõttu pooltest trennidest koju jääda. Teisalt ma ei saadaks loomulikult trennidese lapsi, kellel oleks füüsiliselt mingid vastunäidustused, aga muidu võiks iga laps kuskil käia, vastavalt enda eelistustele.

      Kustuta
    11. Khm, "ega mängegi ära jäeta", khm.
      Aga mul kui vanemal on võistlused jumala kama, ma tahan lihtsalt, et mu laps tegeleks liikumisalaga, mis talle lahe ka on. Kuna ta on olnud "taome sõpradega 5 tundi vutti, nii lahe, kuigi jalalihased on nii valusad!" tundus jalkatrenn teema, aga mind TÕESTI ei huvita, kuidas neil võistlustel läheb . Ma leian, et kui laps tahab, läheb, kui ei taha, ei lähe ja point on, et enamasti ta tahab!
      Ja see peakski olema trennides ja koolis ju eesmärgiks? Et laps TAHAB sinna minna, mitte et "peab", kuna ... maitea, kellelegi tehakse laia põhja?

      Kustuta
    12. Vvn, kas sa oled nõus, et mingi sund on laste puhul ikkagi vajalik? Et muidu nad upuks ära... arvutimängudesse või kuhuiganes. Või ei ole nõus?

      Sest "kui laps ei taha" viib imekärmelt sinna, et laps ei taha trenni, ei taha kooli, ei üldse mitte midagi. See ei ole ka jätkusuutlik.

      Iga ilmaga trenn on minu arust leebe sunni täiesti okei variant. Mulle kui lapsevanemale see mõte igatahes väga meeldib. See õpetab toimetulemist ja keskkonnast üleolemist. Elemendid, hähh! Sadage või puhuge, mind te ei sega! Sellist ilma, mis päriselt õues olemist segab, on Eestis umbes mõnel päeval aastas (kiilasjää talvel või lauspalavus suvel).

      Et see ei jääks teooriaks "lapsevanem paneb lapse tegema asju, mida ta ise iial ei viitsiks". Ma olen ise täiesti täiskasvanuna käinud mitmes trennis (ronimine ja suusatamine), mis toimusid samuti iga ilmaga. Kõigile väga meeldis. Ilmast üleolemine õpetas, et inimene on väga vastupidav ja paindlik elukas. Lisaks tekkis teatud kogukonn-tunne, tugevam, kui lihtsalt päikselise ilmaga ronimise puhul.

      Kaur

      Kustuta
    13. No mina jälle arvan, et laste sundimine ONGI põhjuseks, miks nad ei taha. Kui sundi pole, nad tahavad igasugu asju, aga kui nad PEAVAD, tuleb tahtmine mitte midagi teha - või ainult selliseid asju, et paneb unustama, et on see muu, peab-maailm. Nt arvutimängudesse saab ära minna maailma eest, kui maailm jäle on.

      Ja see on tore, et igast trennid toimuvad iga ilmaga, aga kui inimene ei taha (minu poja puhul: Trenn on ok, aga see sinnasõit tõuksiga läbi vihma ja loikudes libisemine ja pritsmetest ligemärjad püksid on jäle!"), ma ei näe, miks ta peab.
      Mina tahan, et tal
      a) oleks tore liikuda
      b) hakkaks liikumine veel rohkem meeldima, sest milles iganes areng toimub ja paremaks saadakse, meeldib veel rohkem.
      Ma ei näe, kuidas trennisõit teda õnnelikumaks teeks, aint endale võimalust "oh, ma ei saa oma poega vihmakindlatesse riietsse topitud, ma olen nii sitt ema!" õnnetu olla.
      (Ei, ta ei taha kummikuid nt, ta väidab, et need on nii ebamugavad kolakad, et ta ei tunne nendega tõuksiga sõites end üldse hästi nt.)

      Kustuta
    14. Trenni tingimused on ju lihtsalt kokkulepe. Kui hooaja alguses lepiti kokku, et purjetama / jalgpalli mängima minnakse iga ilmaga, siis nii on. Kui see ei sobi, siis ei ole mõtet sinna trenni minna. Aga see ei peaks selguma esimese vihmase ilmaga, vaid kohe kokkulepete tegemise või mitte-tegemise ajal.

      Sama on pmst iga ühise tegevusega. Trenn lihtsalt õpetab lastele elu ja vastutust.

      Kaur

      Kustuta
    15. Mõtlesin, et mis ma ikka vastan, igaüks elab oma elu nagu oskab, nii hästi, kui vähegi oskab ... aga siis sõnastasin ära ja mõtsin, et vbla saab keegi endale mõttelise abivahendi selle "kõik tunnustavad nii mõtlemist, ju see on ikka hea - näe, vvn ka midagi ütelda ei osanud" vastu.

      Mul on lihtsalt isiklik kogemus sellega, kuidas mind treeniti (ja ma ise olen samuti sellise loomuga, et minu peal kandis see VÄGA vilja) "teisi mitte alt vedama". Mille tagajärjena ronisin rattamatkale, kui mul samal hommikul odraiva välja lõi, migreenidega larpama, jalaluumurruga loengut andma, juneimit. Kui "ei tohi teisi alt vedada" on tugevam kui "mul on halb seda teha, ei tee" ei ole see tegelt kellelegi kasuks. Kas sa arvad, et inimesed oli tänulikud, kui ma haigena seda ja teist ja kolmandat tegin, sest teisi ei või ju alt vedada? EI, nad olid: "Issand, miks sa ometi teed? Sa peaks kodus puhkama ju!"
      Et haigus ja sitt ilm ei ole võrdsed asjad? Aga ON ju? Ma ei taha seda teha = sest mul on kehaliselt raske, vaimselt raske, mul on halvem seda tehes, kui tegemata jättes. Ja vahet pole, MIKS mul on halvem teha kui mitte teha, kas kehaline haigus või vaimne vastumeelsus. Oluline on tajuda ära, kas ma tahan asja teha või ei taha.
      Miks, ei ole oluline.

      Kustuta
    16. (väikesi haigusi, 37.3 ja sitt enesetunne, ei hakanud üldse mainima, neist vaatasin üle ja läbi juba 12-aastasena.)

      Kustuta
    17. Läksin kohe päris tigedaks. Mitte Kauri, vaid üleüldise mentaliteedi peale. Jah, jube maru oluline on õpetada teistega arvestama ja teistele meeldima ja teiste meelest õigesti tegema - aga kes, kurat, õpetab ennast kuulama, ennast uskuma ja usaldama?! SEE peaks nagu kõigil automaatselt tulema?!
      Ei. Tule!

      Kustuta
  11. ... sest vaimne võimekus on ju kontiinuum, mitte binaarne süsteem, kus ühel pool on puudega inimesed ja teisel pool kõik ühevõimekad puudeta inimesed.

    VastaKustuta
  12. a muidu lugesin millalgi analoogilisi artikleid, mis üritasid brexiteeride hingeellu tungida. Üks usutav asi, mis kõlama jäi, oli chavide viha sellepärast, kui neil ei ole varianti väärikalt elada, ja töölisklassis on väärikus kahjuks tugevalt tööga seotud. Et mingis kadunud tööstusega provintsilinnas ei piisaks inimeste õnnestamiseks kodanikupalgast, sest siis nad tunneks, et neile antakse armuande. Tahavad illusiooni, et nad ei sõltu kellestki (sest loomulikult on see illusioon ka siis, kui inimesel on töö jne).

    pmst positiivse identiteedi puudus, ja siis hakatakse otsima negatiivset identiteeti ("vähemalt pole ma see-ja-see").

    VastaKustuta
    Vastused
    1. ... mis viib omakorda mu tavalisele mõttele, et kohe häda, et viimase paarisaja aasta kultuuris on positiivne identiteet nii kõvasti tööga seotud. "tavaliselel mõttele" selles mõttes, et ma ajan ju juba aastaid seda joru, et üldiselt tehakse liiga palju tööd.

      Kustuta
  13. tulin siia jagama kogu oma tarkust, mis olen viimastel aastal mitmest raamatust kokku kogunud Brexiti ja Trumpi toetajate kohta, aga nagu ikka, on Notsu ette jõudnud ja kõik kiirelt kokku võtnud. väärikus ja identiteet, just nimelt.

    panen siis lihtsalt igaks juhuks paar läbiproovitud raamatusoovitust siia juurde, äkki nt Epp tahab ja viitsib lugeda, minu jaoks olid päris silmiavavad ja andsid just seda... teist vaatenurka, mille avastamisest vvn oma originaalpostituses ju räägibki.

    https://www.goodreads.com/book/show/30089642-the-new-minority - väga huvitav antropoloogiline uurimus, mis võrdleb USA ja UK valget töölisklassi ja nende suhtumisi. see ei olnud ülemäära lihtsalt loetav, aga juba kasvõi intervjuukatked konkreetsete inimestega andsid nii hea sissevaate.

    https://www.goodreads.com/book/show/27161156-hillbilly-elegy - USA-keskne, Trumpi-eelne ja seega -vaba, aga jällegi mõtlemapanev perekonnalugu, mille on kirja pannud üks konservatiivsete vaadetega haritud hillbilly-päritoluga Ohio mees. kus on minu meelest päris palju just seda sõnumit, et: vaadake, kui raske meil on olnud, aga hakkama saame - või kui ei saa, kannatame ära! saage/kannatage teie ka, ärge oodake mingeid armuande ja hellitamist.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. mul on iseenesest päris palju selle "vaadake kui raske, aga hakkama saime, või kannatame ära" mentaliteedi vastu. Sest esiteks on sellel "hakkama saime"-teadmisel tugev ellujääja-kalle (survivor bias) - hukkunud ja põhjakäinud ei jaga mälestusi, see, et üks sai hakkama, ei tähenda, et olukord ise ei oleks destruktiivne. ja teiseks käib ärakannatamise heroiseerimine mulle vastukarva. halvad asjad on halvad; neist väljarabelemine on hea, aga heaks teeb selle ikkagi hea lõpptulemus, muidu oleks ainult halbtus.

      aga mõnes mõttes on see muidugi arusaadav hoiak. niiviisi ütleja kinnitab endale "mul oli õige, mõttekas elu".

      Kustuta
    2. sa ikka niiiiii arukas ja hea!!!

      Mhmh, kõik on õige - ja samas on läbini arusaadav ka hoiak "elage samamoodi, tehke kõik ise, ärge lootke kellegi peale jne", sest just - alternatiivile "ma olin sitaks vapper ja mul vedas ka" on raske tulla, kui oled kogu aeg harjunud mõtlema endast kui läbi häda ellujääjast, ja siis ongi ees variandid: "elage nii, selline on hea elu" ja "ärge elage nii, minu elu on mõttetu olnud, punnitasin ja punnitasin ja ikka armastust ei tulnud, fakk mi!"

      Kustuta
    3. igaks juhuks - ma kah ei ole nende chavide ja hillbillydega nõus selle osas, et "kannatage te ka". samuti nagu ma ei salli seda töörügamise heroiseerimist :) kuskil seal oli veel see ka, kus rassism tuli sisse selle koha peal, et "tulevad sealt nigeeriast igasugused, panevad oma kiriku meie tänavale püsti, ise väidavad, et on kristlased, aga ma olen sealt mööda läinud küll ja ma tean, nad LAULAVAD ja PLAKSUTAVAD seal ja on RÕÕMSAD, mis kristlus see on, Kristus kannatas ja suri! mingu tagasi aafrikasse, kui nad sellised on!" ühesõnaga, jah, mina ei ole nõus.

      aga samas jällegi, mu enda vanaema oli täpselt selline inimene. ega ma vanaema ka ei armastanud ja temaga nõustunud. aga vähemalt ma suudan luua seose, et kuidas - näiteks - kristlane saab olla nii sallimatu. et see ei ole puhas õelus ja tigedus ja sallimatus sallimatuse pärast, vaid tal on seal mingid omaenda väärtuskonfliktid taga. ja, just, omaenda (ja oma esivanemate) elu mõttekuse/mõttetuse küsimus. mu vanaema nt tundis, et kui naised nõuavad võrdsust meestega ja et nad ei peaks kõiki majapidamistöid ise ära tegema, siis on sellega reedetud tema ema, kes tegi üksi ära KÕIK talutööd...

      Kustuta
    4. See "ma eluaig rasket tüüd tennü" jah eestlaste hulgas kah väga levinud mõtteviis. Kellel on raske olnud, see on "õige" inimene. Kangelane. Etalon. Kergema elu peal olnud või kergema elu tahtjad on nõrgad, luuserid.

      Kustuta
    5. ... ja ameeriklased kui immigratsioonirahvas ei tohiks üleüldse suud lahti teha teemal "tulevad sealt kusagilt X riigist". Vaadaku ütlejad parem, kust nad ise tulnud on, või nende paar eelmist sugupõlve. Uhh, ma lähen väga vehkarisse sel teemal :)

      Kustuta
    6. Kitty, ma sinust ei kahtlustanudki seda mentaliteeti, mul tuli puhtalt iseenda seest tung selle vastu sõna võtta.

      Kustuta
  14. Kitty, tänud raamatusoovituste eest, ma usaldan su maitset ja mõtteviisi, ja vaatan järele.

    Aga. Mis nüüd sellesse “teise vaatenurka” puutub, siis… üks asi on teooria, teine asi aga praktika. Kui tüübil lehvib Konföderatsiooni lipp truckil, kombineerituna Trump 2020 ja Oregunian (versus Oregonian) jne bumperstickeritega, ja ta parkimisplatsil truckist välja astudes sulle vaat et näkku köhib, sest Suur Juht ütles, et covid on väljamõeldis, siis on suht raske seda “teist vaatenurka” säilitada. Vähemasti minul küll on raske. Ilmselt ma pole nii suure südamega, et eranditult KÕIKI inimesi mõista ja armastada :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. No see on arusaadav ju =)
      Vahetu kokkupuude on täpselt niisugune, nagu ta tundub olevat ja tunded on alati õiged.
      Lihtsalt mul oli juba idee juures "ta on Ekre/Trumpi valija" sama hooga peas ka "nii et mitte päris inimene, oeh, kuigi me jagame liiki, OEH" - ja see läks nüüd ära. Toredam tunne taas inimkonnale mõelda =)

      Kustuta
  15. Haridus. Ma ühelt poolt mõtlen nagu vvn, et palju pahna ja Prokrustese säng ja mis veel. Aga teiselt poolt. Hariduse efekt (mitte eesmärk, kuid efekt) on see, et kõik lapsed pannakse suhtlema esiteks omavahel ja teiseks paljude erinevat ja eri viisil tarkade täiskasvanud inimestega suhtlema. See kahtlemata ja paramatult muudab ja avardab maailma. Kui haridus EI oleks, siis mis? Lapsed lähevad kohe... kuhu? Ülikooli? Tööle? Mehele?

    Haridus kui süsteem on kindlasti parem kui ükskõik mis, mis selle asemel muidu oleks.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Just, absoluutselt. Ja nii tulevadki need, kes ei mõtle ja usuvad kõike, mida piisavalt hea veenmisoskusega inimesed suudavad levitada.
      Ja kui me hakkaks tegema haridust vabatahtlikuks või vastavalt mingisugustele isiksusomadustele, siis kust me tõmbame piiri? Vanemate valikud, lapse valikud? Aga kui vanemal pole erilist haritust ja ta ei mõista hariduse vajalikkust? Võibolla vajab ta hoopis tasuta tööjõudu koju? Või kui laps lihtsalt ei viitsi õppida, aga kui teda veidi innustada ja utsitada, saaks tast edukas inimene? Ma näiteks tean ühte inimest, kes väga ei viitsinud koolis käia, ja läks hoopis tööle, et pere toetada. Praegu on tegemist ennast ülestöötanud inimesega, aga siiski on potentsiaal palju suurem, lihtsalt mingid uksed jäävad suletuks, kuna haridust pole piisavalt, võimeid ja mõistust ja töötahet oleks rohkem, kui küll.
      Ja siiski, meil on võimalused ka koduõppeks, kui vanem tõesti ei taha oma last kooli saata ja on arvamusel, et ta suudab oma last õpetada ning talle hariduse kindlustama heal tasemel.
      Sellega seoses küsimus VVN-le (puhtalt uudishimust) - ma olen aru saanud, et sa polnud koolieluga rahul ja üldse haridusega. Aga mis su meelest oleks olnud näiteks su puhul alternatiiv, kui tagantjärele mõtled? Ja kas kõik oli täiesti kasutu su jaoks? Või ikka näiteks eesti keel/kirjandus on midagi andnud?

      Kustuta
    2. Krt, kirjutasin pika vastuse, vale nupp ja kõik kadus.
      Kordan umbes:
      Mina käisin koolis mõõtmas seda, mida väljaspool kooli omandanud olid.
      Ma lugesin hästi palju, kui uusi raamatuid ei tahtnud võtta (Tammsaare kogutud tepste rivi ei meelitanud), vanu üle ja üle ja üle. Keel ja kirjandus, palun.
      Asju, millega mul väljaspool kooli asja polnud, õppisin lühimällu, tegin 3 või 4 peale kontrolltöö ära ja unustasin kohe ja efektiivselt. Kusjuures kui ma seostada suutsin (keemia nt istus mulle, sest seostasin seda "miks elu toimib nagu toimib" teemaga ja läks"), sain hakkama, aga kui olid mulle täiesti kasutud teadmised nagu vene keele käänded või siinus-koosinus-tangens, ma ei saanud neist ka midagi koolis teada.
      Lihtsalt et on mingid sellenimelised asjad, aga MIS need on, ma siiamaani ei tea.

      Ma teeks ses mõttes KOGU süsteemi pmber, et ma õpetaks lapsi stiilis meistrid-sellid. Õpetaks läbi kasutamise.
      Aga jah. Ma samas ka adun, et see oleks jube kulukas ja eeldaks, et kõik meistrid on toredad inimesed ja armastaks lapsi jne.

      Kustuta
  16. Oo, täiesti teemasse, mu lemmik (poliitilisest) blogist, värske postitus. Käib küll konkreetselt poliitikute kohta, aga laieneb kõigile trumpistidele ja ekrelastele. Ja kordab sedasama, mis minagi ütlesin – nad ONGI sellised. Põhjuseks pole raske elu või kuri naine vms. Nad ONGI seest mädad. ja Trump ja EKRE on andnud võimaluse oma mädasust avalikult demonstreerida.

    Tsiteerin blogijat: “I used to think that all these Republicans (jutt käib vabariiklaste partei poliitikutest) just followed the vile and immoral Donald Trump because they were afraid of him. They were scared of being the butt of a mean Tweet. I used to think they were just cowards. I had a talk last night with a really intuitive and smart person I know and I have decided I was wrong about that.
    They are Trump. Trump has given them permission to be who they are and then to hide behind their fear of him. They prefer to be seen as cowards than who they really are. They truly like what they are doing. They are enjoying themselves. It is better to be seen as a coward than the rotting carcasses of men they are.”
    https://juanitajean.com/and-this-is-why-we-didnt-ever-elect-him-president/

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Psühhopaadid on muidugi olemas (mis jätab küll jälle huvitava eetilise küsimuse, kas saab üldse hukka mõista millegi eest, mis on kaasasündinud omadus). Võimurite hulgas pidavat neid ka rohkem olema kui populatsioonis keskmiselt (teine selline rühm on vangid, mis pmst näitab, et rumalast psühhopaadist saab reeglina lihtkurjategija, kes jääb kergesti vahele, aga targad jõuavad poliitika- või ärieliiti).

      Aga tundub natuke raske uskuda, et KÕIK Trumpi valijad oleks psühhopaadid.

      Brexiteeride hulgas oli nt üks rühm see, kes tegelikult ei tahtnud Brexitit ennast, vaid üksnes võimul olevatele poliitikutele kätte maksta, saagu või endal sitem. Paljud ju ei uskunud, et referendum sellise tulemusega lõpeb, nii et osa võttis seda lihtsalt protestihääletusena ega arvanud, et nende hääl loeb.

      Kustuta
    2. vvn sissekandes jagatud kirjatükk täpselt sellest ju räägibki.

      Kustuta
    3. Psühhopaate pole just eriti palju, aga autoritaarsete isikuomadustega inimesi väidetavalt jälle leiduvat märksa rohkem. Kuigi ma just vaatasin järele, et seegi on kahtluse alla seatud, et kas me saame 'autoritaarsest isiksusest' kui sellisest rääkida. Samas, mul on sellega selline kus-suitsu-seal-tuld tunne, et ilmselt on tegu mingite reaalselt eksisteerivate psühholoogiliste omadustega, iseasi, kui püsivad nad on ja kas mõõtmistulemused olid asjalikud.

      Kustuta
  17. Vaatasin just lühikest dokfilmi Kreenholmist ja sellest, kuidas sinna "Kremli ööbikute" projekt jõudis.

    Ühel pool noor linnaarhitekt, kes tahab tühjalt seisvale kinnisvarale elu sisse puhuda, teha Narvast laheda koha, mis ei oleks surev linn, kust noored tahavad põgeneda. Tahab pmst linnale head.

    Teisel pool endised Kreenholmi töötajad, kes ei ole veel ikka vabriku sulgemise traumast üle saanud. Kes olid oma töö üle uhked ja kelle väärikus sai hoobi, kui neile 2010 öeldi, et neid pole vaja.

    Filmis oli õnneks näha edulugu: kui kreenholmased olid algul ürituse vastu, sest see oli nende jaoks nagu haual tantsimine (ja üleüldse solvunud, et mismõttes on sellest saanud nüüd muuseum, kuhu pääsemise eest ma pean raha maksma, kuigi olen siin 20 aastat töötanud), siis arhitekt suhtles nendega, kuulas nad ära, rääkis, kuidas ta tahaks, et seal uuesti elu sisse tuleks. Ja lubas, et kreenholmlased pääsevad etendusele tasuta (ma usun, et rahast endast oli olulisem žest, et teid ei peeta suvaliseks publikuks, teie olete siin majas tähtsamad).

    Tulid kohale, vaatasid, ei solvunud, lõpp oli õnnelik.

    *

    Ma korjan aeg-ajalt järjehoidjatesse neid edulugusid, kus keegi otsustab agressiivse trolli või tropiga suhelda ja tolle tagasi inimeseks pöörab. Nt ajakirjanik, kes trolli ignoreerimise asemel kirjutas talle avaliku kirja, mille tulemusel troll kahetses ja andis talle lõpuks inteka, kus selgitas, mis tal trollimise ajal viga oli ja mismoodi nüüd on teisiti. Või kuidas Mary Beard otsustas ühe oma trollijaga suhelda, avastas, et too on hädas tervishoiusüsteemiga, ja aitas teda. Või kuidas bluusiartist Daryl Davis, ise must mees, on suutnud 200 Klu Klux Klanlast sealt välja pöörata.

    Mis on ilus, sest näitab, et lootust on ka kõige tropimatega. Aga loomulikult ei saa seda kelleltki nõuda. Mul on endal trollidega paar väikest edulugu, aga just sellepärast ma ka tean, kui kurnav see on.

    VastaKustuta
  18. Nüüd meenus selline Fowlesi novell nagu "Õnnetu Koko". Mõnes mõttes samal teemal.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. pagan, "Armetu Koko" on eesti keeles ikka (ing k "Poor Koko").

      Kustuta
  19. Tavaliselt on kõigil oma õigus ja iga üks kuulutab seda. Arutada kõiki suhtelisi asju nagu tarkus või lollus on ainult põnev ajaviide.

    VastaKustuta
  20. Mõtisklen selle EKRE-lembuse üle. Olen üldiselt nõus, et igasugune mõtlemis- ning analüüsivõime ja EKRE maailmavaade ei peaks kokku sobima. Aga päris laia lauaga see ju ka ei ole löödav, et harimatus=EKRE lembus. Tean mitmeid kõrgelt haritud ning muidu täitsa normaalse avara silmavaatega inimesi, kes on E poole kaldu. Teatud küsimustes siiski lööb neil välja mingi sallimatus või hirm, mis blokeerib kõik muu. Ja see on minu meelest veel hirmutavam...

    VastaKustuta
  21. Kusjuures, statistiliselt rääkides, vähese sissetuleku ja kehva haridusega inimesed tüüpiliselt ei hääletanud Trumpi poolt. Tüüpiliselt langesid nemad suurimasse hääletusgruppi, milleks on üleüldse hääletamata jätmine - tunne on, et ega keegi niikuinii suurt midagi ei paku, hääletamine on tehtud keeruliseks, mis hea pärast ma oma isegi vähest vaba aega peaks hääletamise peale raiskama.

    VastaKustuta
  22. Mingil määral teemasse artikkel, Kaur jagas Rentsi juures - Saartsi oma, haritlasdemokraatiast

    VastaKustuta

Ma loen su sõnu, kui nad välja kirjutad ning avaldad!
Noh, paari erandiga.