Neljapäev, 10. september 2020

Külm ja märg

Ei saa ju öelda, et keegi ei aita.
Kuram, kogu aeg aidatakse! Aga keegi ei ela minu eest mu elu ära, nii et ma ainult lõbusate asjade peal (nagu näiteks magamine, söögitegu, koerajalutus, trenn ja kirjutamine) tuterdades hakkama saaksin. Igast päevast suurema osa võtavad enda alla mingid tobedused.
Need pole isegi vastikud (pärast avastust "tee vähe, aga tee midagi"), aga neid on lihtsalt nii kuradi palju!

Pealegi on söögitegemine samuti seiklus. (Ja ei, seiklused pole alati head, sest uudsus väsitab!)
Sest ma järgin retsepte mõõdukalt ja mugavust arvestades ja olen nüüdseks tuvastanud, et mu poja lemmik-õunakoogi tainast tuleb kas väga täpselt retsepti järgi teha (mis pole mul KUNAGI õnnestunud) või modifitseerida. Nii kaugele, et osta poest valmis soolane muretainas, ma veel laskunud ei ole, aga muna lisamine on vist vältimatu.
Muidu see kook.
Ilma rosinateta, neid Poeglaps ei söö.
Täidis on oivaline ja tainas sobib sellega hästi, aga teha see tainas niimoodi, et ta koos püsiks ja samas rullida ka kannataks, on mulle muna lisamata liiga raske ülesanne.
Mu tädi, see vanem, tegi vanasti üsna sellist kooki (ilma rosinate või pähkliteta), aga tal püsis tainas vähemalt peale küpsetamist koos. Mul kipub tulema kas "väga hea magustoit, söödav lusikaga" või ei lase tainas end eriti rullida, läheb pannile mõõdukate aukudega, täidis jookseb sealt läbi ja peale küpsetamist on karamell.
Palju karamelli.
Matsev, aga mitte kook, mis peaks tulema.

Elada munata nagu Epp on liiga keeruline, kui just ei pea eks ole.
Ma ei pea.

Käisin täna apteegis ja poes talvemantli (mitte selle päris külma ilma omaga, aga siiski) ja talvesaabastega. Ei olnud palav, aga jalad said IKKA märjaks.
Nüüd on meriinovillased sokid JA talvesussid JA kampsun, aga ikka on külm ja halb ja mis ma pean täna veeeeeel õue minema ja asju tegema või???
Elage keegi minu eest, ah?

Olgu, ma värvin ainult natukene seina. Natukene.
Sest väga varsti on kolimine ja päris läbusse ju ka minna ei taha.
Kui seina ära olen värvinud (akna kõrvalt lapp valget, sealt oli osa värvi ja pahtlit lahti tulnud jka ma pahteldasin ja lihvisin uuesti, aga hallikalaiguline), vaatan kokkupanemist ootavaid mööbliesemeid pikema pilguga ja vbla uurin isegi õpetust - mul vähemalt ühe asja kohta on paberil õpetus ka.
Sellest peab piisama.
Krdi külm, märg ja rõõmutu on!

10 kommentaari:

  1. Suht sarnane kook, mida ma teen, on selline: https://toidutegu.wordpress.com/2008/09/10/moldrikook/ Selle tainas on rullitav ja püsib koos ka. Krt, peakski tegema millalgi.

    VastaKustuta
  2. Frieda jõudis ette :)
    Ma õpetan sulle rullitava lollikindla muretaigna,
    Sulata või ära ja siis sega asjad sisse.
    Pane külmikusse ja on nii rullitav kui vaja :)

    VastaKustuta
  3. Kas see sulatatud võiga tuleb ka mure?

    VastaKustuta
  4. Ma arvan, mulle piisavalt mure igatahes.
    Tegelt ma pole iial aru saanud, miks see toasoe või või külm või taignas üldse teemad on, aga õppisin enam-vähem neid kasutama.
    Lihtsalt maitse ja konsistentsi vahe on nii väike, et ma ei näe põhjust selle nimel tõmmelda. (S.t. olen teinud igat moodi, nii kergemalt kui raskemalt, aga taigna koospüsimise probleemi olen alati lahendanud "pane rohkem muna" meetodil =P)

    VastaKustuta
  5. No ma ise olen üldse nii laisk, et teen haruharva midagi, mis nõuab rullimist (see eeldaks ju köögi koristamist), muretaina variandid on tüübiliselt a) mätsin vormi/panni põhjale või b) teen puru, siis on valikuvõimalus, kas panna seda täidise peale, alla või mõlemale poole, nii et ma isegi ei tea, milline peaks tulema rullitav tainas. st konsistentsi mõttes.

    VastaKustuta
  6. Ega minagi naljalt midagi peale piparkoogitaigna ei rulli =)
    Seda enam häirib, kui ma üritan ja ei saa ometi paremat tulemust sedasi =P

    VastaKustuta
  7. ok.

    mind vist ei häiriks, sest ma eeldan juba niigi, et rullimine on mingi imeasi, järelikult see saabki õnnestuda ainult soodsa tähtede seisu, tuulte suuna ja kuufaasi ajal, ja võimalik, et tuleks ka alasti kolm korda ümber suure tamme joosta.

    eriti muretaina rullimine, see tainas on ju olemuselt habras. pärmitainaga on natuke lihtsam, seda sõtkutakse, gluteen tuleb jahu seest välja ja hoiab kõike koos, aga muretainaga ju sellist gluteenikonsistentsi (vintsket, sitket) ei tahaks.

    VastaKustuta
  8. mu eeldus on pmst, et küllap muretaina rullimine nii kümnendal katsel õnnestuks, mis tingib selle, et esimest katsetust ei viitsi hästi ette võtta.

    VastaKustuta
  9. Hiljuti meenus, et mu ema tegi sellist pirukalaadset õunakooki hapukooremuretainast (võimalik, et saiade-pirukate-kookide rmt retsepti järgi).

    VastaKustuta

Ma loen su sõnu, kui nad välja kirjutad ning avaldad!
Noh, paari erandiga.