Paastpaastpaast /ja kirjutamine, aga sellest ma ei räägi =)

Postimees kirjutab pisut paastu reeglitest.

Eelmisel korral ma üritasin korrektselt pidada. Tõsi, ma pole kindel, et mu allikas oli 100% tõene, minu teada võis nt kala süüa õigeusu paastu reeglite järgi 2x.
2x 40-päevase paastu jooksul.
Ma sõin vist umbes 4x.
Ei pidanud vastu.
Ja taimeõli ning pähliktega ma patustasin ka. Neil nädalatel, mil nad tegelikult keelatud olid.
Ma elasin selle paastu sel moel enam-vähem üle (paar korda külas olles sõin küpsiseid, kus sees oli kohe kindlasti muna ja võid, ning korra libastusin keeltpidi lausa lihaga pajaroa sisse).

Nüüd?

Ma lubasin endale nii muna, kala kui piimatooteid alla 5% rasvasisaldusega?
Teate, see pole paast ega asi.
Ma ei pea midagi leiutama.
Ma ei pea peaaegu millestki loobuma, mis mulle kallis on (ok, koorekastmega veiseliha ning kummikommid (zhelatiin!) tõesti ei ole lubatud, aga ma võin selle asemel majoneesiga forelli ja beseeküpsiseid mugida seni, kuni rahakotil põhi kätte tuleb).
See on nõme!
Mis mõte on paastuda, kui tegu pole isegi märgatava eluviisimuutusega? Noh, jah, võid enam leivale ei määri, aga kuna ma luban endale muna, siis majoneesi küll. Taevas ja emake maa, ma võin PIIMA JUUA IGA JUMALA PÄEV! Jogurt! Keefir! KODUJUUST!

Mul ei ole absoluutselt tunnetki, et ma millestki loobuma olen pidanud. Kui lapsed söövad kuumi võileibu singi ja juustuga, teen mina endale heeringa ja sibulaga, joon piima kõrvale ja olen täiesti õnnelik.
Ei nälga, ei isusid.

Askeet ja masohhist minus on sügavalt pettunud.
Niisiis tõmban reegleid koomale.
Ma võin süüa KAS kala, muna või piimatooteid iga päev. Mitte kõiki kolme korraga.
Alustades homsest, sest täna ma sõin loomseid koostisaineid sisaldavatest toitudest majoneesi /muna!/ ja pähklitega forelli, sardiiniga leibu, mille kõrvale jõin piima, ning võtsin ka suutäie mingit tobedat odavat margariiniga küpsist (kuigi juba reegleid tehes otsustasin ma, et shokolaad ja küpsis ei kuulu minu paastu, isegi kui nad sinna formaalselt sobivad. See küpsisesuutäis oli hajameelsushoos juhtunud õnnetus lihtsalt).
Ja mul on kõht täis ja ma ei tunne mitte millegi järele isu.

Mis on - noh - mõnes mõttes muidugi väga hea, aga ka väga tavaline tunne.
Kui ma oleksin tahtnud süüa nagu alati, ma poleks selle paastuga üldse jamama hakanudki.

Kollektiivide loodusseadused ja nendega kohanemine

Vahel inimesed lihtsalt ei ole samal lainel.
Võib-olla oleks targem neil päevadel mitte koos töötada.

Kui vaid oleks mingi sünnis viis, kuidas seda väljendada. Noh et "Täna meil ei klapi, proovime kolme päeva pärast uuesti", nii et keegi ei haavuks ja järgmine kord veel hullem poleks ning tähtaeg ei hakkaks karjuma. Ja ülemus ka mitte.

Oleks elu palju lihtsam.

Suur Paast

Niisiis, seoses Suure Paastu ametliku algusega kahekümne minuti pärast otsustasin minagi sel aastal paastumise ette võtta.
Ühe korra ma juba tegin seda, tütarlaps oli siis umbes sama vana kui poeglaps praegu, ning see oli valgustav, huvitav ja hariv kogemus.
Ja vabastas mu kuskil 3-4 kilost. Muidugi ajutiselt, nagu mõõdulindi pealt praegu näha, aga olgem ausad - kõik meie figuurid on ajutised. Kunagi kaalusime me kõik nii umbes 3 kilo ja tuleb aeg, kui kõik, mis meist alles on, kaalub jälle umbes sama palju.
Ja siis veel vähem.
Aga mitte selles pole asja iva.

Paastuda on huvitav. Inimesed ütlevad "oh, mina küll ilma lihata elada ei suudaks" ega proovigi, mismoodi see tegelikult on. Liidame juurde piimatooted ja munad ja kala - ja enamik inimesi pööritavad silmi ja oigavad.
Aga võiks ju ometi proovida. Ma mäletan eelmiselt korrast, et kõigi suurem jama oli munadega - muidu saab kõike asendada, aga sa ilma munata ikka pannkooki ei tee, sojapiim või mitte sojapiim. Noh, ma muidugi üritasin, aga tulemus oli üsna kole.
Ja kuigi ma käitusin väga loovalt kõiksuguste uudsete retseptidega, soja, erinevate pähklite, mandlite, seemnete, suhkru, kaunviljade ja erinevate nuudlitega, tekkisid ikka VÄGA meeletud neelud loomse valgu järgi.
Niisiis luban endale sedakorda muna, kala ja piimatooteid rasvasisaldusega alla 5%. Sest noh, päris enesepiinamine ka teema ei ole.

See saab huvitav olema.
Kui kedagi huvitab, võin paastu kulust ka nii umbes iga nädal teada anda. Aga kindlasti annan teada paastu lõpetamisest ja järeldustest.

IIK

Iga kuramuse /köhh-köhh/ kord, kui mul on juba parem, ja hakkaks nagu /köhh/ tervemaks saama /ohjeldamatu köhahoog/ ja ma lähen korraks POODI, /köhh-köhh-köhh/ et meil midagi SÜÜA oleks, tabab mind mingi järgmine haiguseilming.
Krt, mul pole juba NELI päeva köha /köh-köh-KÖHH/ olnud ja ma ju ei saa ilma söögita ja ma ju ei läinud KAUGELE poodi ja ... /vajub ohjeldamatult köhides kahekorra/

Muidugi, kõrvad kuulevad enam-vähem ja põsekoobastes toimuv on vist kontrolli all ja /siin peaks olema äärmiselt naturalistlik kirjeldus, kuid mul hakkas teist kahju/ tatt mind ka enam kõrist ja ninast nii hullusti ei ummista, aga kurat!

Ja mul on homme pulmapidu ees.
Ma kavatsen minna ka, et teaksite. Ma pole pulmas käinud sestsaati, kui mu ema mehele läks.

Haige olen olnud peaaegu 2 nädalat. Pole sellega seoses ka trenni teinud peaaegu 2 nädalat. Täna hommikul üritasin, aga peale 8-minutilist tantsimist (mitte sellist metsikut hüplemist-tantsimist vaid mingit valsi ja kadrilli vahepealset tütarlapsega paaris tantsimist ja tema keerutamist) olin ma higine nagu kalts ja pea käis ringi.
Lükkasin kehalised harjutused jälle edasi.