Kui mõtlesin, et teeks homme-ülehomme viimase üleskutse Stalkeri valimistel minu poolt hääletada, avastasin, et oi. Hääletus lõppes 18 tunni eest.
Nojah siis.
Ega elu ei olegi täiuslik.
Lükkan postitamise siis veel edasi, pole millegi nimel kiirustada.
Saate nüüd =)
Ehk ka: üleloomulik hea lõppes. Nüüd on lihtsalt hea. Hästi on. Tegelt.
Aga.
Pea hakkas valutama. Sest emotsionaalne pinge.
Olen IKKA VEEL kurb Norra kaotuse üle jalgpallis. See kurbus mitte ei leevenenud, vaid süvenes, kui kuulsin teooriat, et FIFA organiseeris meelega nii, et kohtunikud vilistaks lõppvoorudesse FIFA skoori järgi neli hetkel tugevaimat koondist.
Muidu kehitaks õlgu ja mõtleks, et hullud oma vandenõuteooriatega on alati olemas old, aga reaalselt oli ju see Folarin Baloguni punase kaardi mängukeelu "oh, me lükkame selle edasi"-värk. Nii et sel taustal näivad kõik "no mõnikord juhtub, õnn on ka tähtis, vahel veab, vahel ei"-asjad kui "aga ÄKKI see oli meelega?!" ja minul ei tee see meelt kergemaks, vaid raskemaks. Inimesed MEELEGA teevad teistele halba? Päriselt? Mingi nõmeda raha pärast???? Saaks aga rohkem reklaami müüa?!
Kuigi ma õigupoolest ei usu, et kohtunikud meelega valesti vilistavad. Risk, et mõni, keda üritatakse saada erapoolikult vilistama, räägib välja, on liiga suur, et sedasi süstemaatiliselt sobi teha proovidagi.
Lissalt juba mõte sellele, et VÕIBOLLA, on masendav.
Õige, seepärast ma jätsingi jalgpalli vaatamise maha vahepeal. Et kui ma päriselt hakkan kaasa elama, tagasilöögid on hirmsad. Valusad emotsioonid vajutavad ligi maad.
Aga rõõmud on samas ka plahvatuslikult eredad ...
Nojah, niisiis peavalu. Pool triptaanitabletti iga päev jälle. Veidi parakat. Magama lähen valuvabalt või väikese valuga, magan normaalselt, aga hommikul ajab peavalu üles.
See võtab kohe maha võimaluse rõõmu ja rahuga päeva alustada.
Räägitakse, et on inimesi, kes tervitavad iga päeva rõõmsalt, sest nad polegi ära surnud, jai.
Nad ilmselt ei ärka peavalu peale.
Kui on juba valus - isegi mitte väga valus, vaid sihuke väike valu, mille osas on lootus, et ehk läheb ära ise või vähemalt tavavaluvaigisti peale - tundub kõik muu kohe kümnepallisüsteemis kaks palli kehvem. Toob kaasa ka selle, et muidu viie-peal-neutraalne sündmus muutub kolmepalliseks selgelt negatiivseks. Ei, praegu ei ole õnneks halbu asju, vaid just sellised "tegelt ei tasuks hinge võtta, aga millegipärast morjendab".
Loodan mõnele suurele õnnele (nt et keegi ikkagi arvustaks "Teistmoodi tavalist" veel pikalt ja hingega), pelgan veidi Estconi ja Stalkeri-teatamisi - päris nõme oleks mitte ühtegi saada - ja noooh ... ilm on ikka soe, nii et küllap lähen ujuma.
Looduslikus veekogus ujumine muudab elu jälle kaks kraadi kaunimaks mõneks tunniks =)
***
Te ikka teate, et mürki mürgiga ravida on parim viis?
Ehk et parandada oma sitta meeleolu, mis pärit kurvas suunas kulgenud jalgpallimängust, vaatan nüüd poolfinaali.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Ma loen su sõnu, kui nad välja kirjutad ning avaldad!
Noh, paari erandiga.