esmaspäev, 13. oktoober 2008

Appi!



Ma vajan armastust!

Noh, tegelikult piisab patsutusest ja emotsionaalsest toetusest ka.

Et äng ei saaks pead tõsta, tasub teha oma ülesanded ära enne viimase tähtaja esimest serva.

Antud juhul ei ole ma omaenda soovitust järginud ja paanika mähib mind tasapisi oma hõlma.
Aga noh - tähtajani on siiski veel tubli 45 tundi, nii et...

/pöördub ohates tagasi oma bürokraatia ja blablablabla juurde.

Igatahes lähen ma homme jooksma. Mis siis, et kõik ülejäänud aja ma räägin telefoniga (mulle ikka veel ei meeldi telefoniga rääkida, aga kuna argus on vaenlane nr 2, siis ma räägin vajadusel ikka) ja kirjutan ja kirjutan ja kirjutan - täielikku jama sealjuures.

Kõige ebaentusiaslikuma ilme ja häälega: "Projektikirjutamiskogemus. Jee."

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Ma loen su sõnu, kui nad välja kirjutad ning avaldad!
Noh, paari erandiga.