Esmaspäev, 31. detsember 2018

Kurat, ja ma lihtsalt unustasin ära!

Vahelduse mõttes on hea olla. Tasakaal, tunne, et teised on teised ja nende otsused (kuitahes mindpuudutavad) ei ole minu mõjutada, on tagasi.
Nad teevad, nagu NEMAD on, mitte midagi minu teemal. Mina olen ainult virvendav varjukuju, keda nähakse uduselt ja vilksamisi, toredad inimesed on mu vastu toredad, sest NEMAD on toredad - ja külmad ja kalgid on mu vastu kalgid, kuitahes hea ja lahke mina ka oleksin.

Ei ole minu asi mõjutada.
Pole minu teha.

Ja koos tundega, et see ei ole minu asi, maailma ümber kujundada ei OLE minu asi, on rahu ja rõõm.
Ja mis siis, kui mul ei tule rohkem lapsi? Maailm saab hakkama. Ei lähe hukka. Kas mul on praegu halb elada v?
Ei ole vaja maailma ümber teha ja siis ahastada, et ei suuda. Maailm saab hakkama. Mina ... teen oma asju, oma võimuses olevaid. Hoolitsen enda eest.

Et toredad inimesed peaksid ka tahtma minuga toredad olla? Hei, ma olen ise nii tore loomulikul moel, et ei pea selleks midagi EKSTRA tegema.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Ma loen su sõnu, kui nad välja kirjutad ning avaldad!
Noh, paari erandiga.