Teisipäev, 25. detsember 2018

Väga teistsugused jõulud

Olen diskreetne ja üldse ei räägi teile, kuidas ma eile arutasin kätepesu tähtsust peale kempsuskäimist (ma pean seda äärmiselt oluliseks ainult haigla- ja perearstikeskkonnas, kui ma õena tööl olen, muidu loputan üle, vahel kasutan seepi ka, aga kaugeltki mitte alati) ning mu üldist räpakust.
Aga see oli huvitav.

Täna on mul esimesed jõulud peale varast lapsepõlve, kus ma midagi ei pea, ei ürita, ei sebi ja kõigile teistele rõõmu ei ürita teha.
Ei, möödunud lähiaastatel piirasin end ka, aga no kingid ikka ja piparkoogid ikka ja kuskile reisida ja midagi teha - ja brrr.
Ja nüüd lihtsalt olen. Kingitused pakkisin hommikul, hea küll, ja andsin lastega kaasa, aga kella poole üheteistkümnest saati on olnud rahu ja rõõm. Ainult koer seltsiks, kes on ka eilsest väsinud. Nagu ... oot, SEE ongi "jõulurahu" või? Et oledki täiesti rahulik ja miski ei kraabi, ei väsita, mängid Civi ja jood kohvi, sööd mandariine, piparkooke ja vahepeal mõne lõhevõileiva?
Izzzzand, ja nii palju aastaid on minu jaoks jõul võrdunud sebimisega!
Oo, kui kummaline on viimaks RAHULIK olla!

Olen täiesti hämmingus. Aga noh - see oli ka paaril viimasel aastal, kui taipasin, et minu ideaalne jaanipäev on üksinda veedetud.
Mitte ei pea end kogu aeg energiliselt kokku võtma ja inimestega suhtlema, vaid võib täitsa rahulikult omaette olla ja keegi ei sure sellest.

Hämmastav.

Et mul peaks kurb olema, jõululaupäeva õhtul üksi?

Täiesti hämmastavalt normaalne on. Kui turi hakkab pikast arvuti taga istumisest tuikama, teen käteringe, seljalihastele harjutusi ja mängin koeraga - ja mul on nii tore.
Või noh - mitte eriliselt tore, eks ole. Aga ei ole vaeva, ei ole hullunud "proovin paremini, veel paremini, veel paremini - olgu, rohkem ei suuda"-värki ÜLDSE.

Tegelikult saan sellest maailma paiglatlükkamise tunde väärtusest ka aru. Ikka veel ja täiesti. Kui õnnestub - oo, see on imeline tunne! (Kuigi enamasti ei õnnestu.) Aga ma lükkan nagunii alailma, vahel (näiteks täna) võib puhata samuti.
Ei ole nii, et just jõulude ajal peab lükkama ja üritama ja püüdlema.

Kuigi mul ON jõulukaunistus! Tilda saatis mulle jõulude puhul küünla, mis on päev otsa põlenud.

2 kommentaari:

Ma loen su sõnu, kui nad välja kirjutad ning avaldad!
Noh, paari erandiga.