kolmapäev, 8. mai 2019

Proosalaulik ja tibinlusus ja tähtis asi

Esmalt: sain oma raamatu autorieksemplarid kätte!
Nii ilusad! Nii .... aeh, pärised! Niii .....

"Kuigi sa proovid olla hea" on pealkirjaks (kordan veel, sest krt teid teab, vbla mõned teist ei loe järjepidevalt, vaid kuidas juhtub.)

Kas te tahaks? Endale?

Nagu ... reklaamina või nii loosin ühe välja. Kommetaar siia ja ma nt 5 päeva pärast loosin.
Ma isegi postikulu maksan loosi võitjale ise, sest mis krdi reklaam see muidu oleks =P

Teised teadku, et otse Varrakust osta on kõvasti odavam kui raamatupoest. Kohevarsti on raamat ostetav, aga arvestades, et eile tuli trükikojast, pole nad vast veel jõudnud teda müügilolevaks teha.

***

Muidu - hakkasin mõtlema, et
et
Kas ma tahaksin olla
pärast fertiilusperioodi lõppu selline?
et
et
on jumala ohtralt naisi, nagu päris tarku ja toredaid ja minu arust mõtlemisvõimelisi naisi, kes täiesti tõsimeeli arvavad, et kortsud on probleem ja vähem kortse on parem.

Ning mina ei saa ÜLDSE aru.
Või selline?
Nagu ÜLDSE.

Kuskil raamatus või ajakirjas (olen noorest peast igasuguseid iluteemalisi raamatuid lugenud. Ja naisteajakirju, sealjuures pea religioosse innuga, mul oli neid kodus kuskil 20 tükki ja ma lugesin üle ja üle - ning kuna mul tegelikult ei olnud kunagi raha, sain enamiku neist otse poes mõne korraga läbi loetud. Siis koju ei toonud, aga vahel oli masendus nii suur, et tuli "ah, pohh, ma TAHAN NII VÄGA!" ja siis oli mul üks ajakiri raamaturiiuli alumisel korrusel rohkem) oli päikese kahjulikkusest rääkides näide, et kas nahk su käsivarrel ja tagumikul on siis ühesugune v?
Ja isegi tollal, isegi tollal mõtlesin: mis küsimus! Ei ole! Käsivarre oma on PALJU ilusam!

Elik milline tahaksin vanemana olla?
Ausalt, ma ei kujuta ette, kui palju peaks mulle peale maksma, et oleksin valmis välja nägema nagu naine ülemisel pildil.
ERITI kui on variant välja näha nagu naine alumisel pildil.
Nagu ... alumisel on elurõõm ja sära ja nauding. Ülemisel on kramplik naeratus, huulepulk, sitaks kosmeetikat ja ikka ei näe ta välja nagu 30.
Nagu ...
Miks?! MIKS?!
Kui küsimus on, kas tahan välja näha nagu mu kannikas või nagu mu käsi, valin igal juhul käe.
IGAL juhul.

Kas teised siis ei tunnegi nii? Et roosakasvalge ebamäärane pale ongi nende (teie?) arust parem kui krimpsus, pruun ja kortsuline?
Et välja näha nagu isiksus just praegu on kuidagi KEHVEM, kui näha välja nagu vilets "tahaks olla, kuigi pole" pilt oma noorusajast? Päriselt?

Kui fertiilne iga on läinud, on see läinud. Ükski kortsusilumine ei too seda tagasi.
Kui tittesid rohkem ei taha (lepin, et ei saa vbla, aga natuke tahaksin ikka), mis kurat seal kaevata?
Ma ei saa aru.
Aga vbla on see sama teema, et ma ei saa varjamisest ega valetamisest aru? Et ma lihtsalt ei mõista soovi keegi teine, kui ollakse, paista.

***

Millega seoses (varjamine, häbi - need on siduvad teemad): ma enamasti artikleid ei jaga. Vahel mõni link teksti sees, aga mitte artikleid eraldi.
Aga täna: kes ei ole lugenud, lugegu.
Nii valus.
Nii päris.
Nii hirmus ja samas me peame teadma.
Erik Moora soovis, et loeksime, nutaksime ja jagaksime. Ma olen kõike seda juba teinud, aga jagan siin samuti.
Artikkel vägivallast.
Ma ei anna eredamat kirjeldust, sest see tekst räägib ise enda eest.

Püüan küll mitte maailma südamesse võtta, ent ... kui miski on väga valesti, ma ei saa jahedalt mööda minna.

***

Aga loosimiseks jätke kommentaar, eks? Mu raamatus on ka natuke peresisese vägivalla teemat puudutatud, muide.

58 kommentaari:

  1. No ma ka mõneti tibi, aga jah, milleks pingutada, kui sa ei peta sellega ikkagi mitte kedagi ära, et sa 30 oled. Vat kui oleks võimalus, et tõesti petaks, siis ma ehk isegi kaaluks. No umbes nii, et vampiir hammustab ja oledki igaveseks noor (mõnede miinustega) - see oli mul teismelisena üks fantaasiamänge :)
    Raamatuloosis osaleks hea meelega.

    VastaKustuta
  2. Pole kunagi kommenteerinud, kuid loen Sind juba ammu. Nüüd lihtsalt pean klaviatuuril klõbistama ja loosiõnne endale soovima.

    VastaKustuta
  3. Ma käisin täna spetsiaalselt Prima Vista raamatulaadal vaatamas, kas pole juba raamatut. Aga ei olnud veel... või ma ei näinud (*läheb homme uuesti vaatama).

    VastaKustuta
  4. Kas sa ise saad läbimüügi pealt ka midagi, või oleks juhul, kui tahta, et sul sinu raamatu lugemisest materiaalset kasu oleks, kavalam raamatukogust laenata (sest laenutushüvitis)?

    VastaKustuta
  5. Ma saan e-raamatute müügi pealt 15% =P
    Tavaraamatute osas aint kui uus trükk teha, tuleb uus honorar =)

    VastaKustuta
  6. Raamatuloosis osaleks küll.

    VastaKustuta
  7. Vabandused,miks ma ühtegi su raamatut lugenud pole puuduvad.Täitsa oskan muidu veerida ja blogi käin ka neelamas,aga no raamatupood on 120 km eemal.Raamatukogu küll tsipake lähemal,aga no olen süüdi.Palun leebemat raamatut,eeeemmmm ....karistust.

    VastaKustuta
  8. Mulle on kõik su sulest ilmunu väga meeldinud, nii et kindlasti on ka see vägahea. Loosiga raamat võita oleks eriti vahva. :)

    VastaKustuta
  9. a mis välimusepiltidesse puutub: alumise pildi naine on küllalt vana, et olla pensionil. Tähendab, ülemise pildi naisel võib ennemini olla reaalne probleem, et jääb ütleme 5 aastat enne pensioni töötuks ja ühtegi muud tööotsa ei saa. Ja see pidi paraku teema olema - et töötaja teeb hästi tööd ja tahaks seda edasi teha, aga antakse vanuse pärast kinga. Sellisel juhul võib küll olla oluline võimalikult noor välja näha.

    teine asi on see, et kepi-isu ei kao alati tingimata koos fertiilsusega ära.


    VastaKustuta
  10. või isegi kui kepi-isu kaob, siis armutakse ikka edasi. või kiindutakse. no ja siis on mõnel nähtavasti hirm, et mees läheb nooremat nähes lolliks ja jätab maha.

    VastaKustuta
  11. a muidu valmistun ka mina vahvasti selleks, et minust saaks lahe vanamutt. Mul on ka lihtne, ma ei käigi tööl, keegi ei saa kinga anda. ja need, kelle käest tööotsad tulevad, ei näegi reeglina, kuidas ma välja näen.

    Kodus töötamise eelised. Täna käisin nt pool päeva vanast voodilinast selga mähitud "kleidis", sest sellega oli kõige lihtsam õlad paljaks jätta, kui palav hakkas.

    VastaKustuta
  12. No ma usun naiivselt, et ma ei hakka asju ajama mehega, kes nii mageda maitsega on, et seda ülemist naist eelistada =P
    Aga töökoha teema on vbla tõesti teema.
    Krt seda teab ... ma ka ju normaalne tööinimene pole =P

    VastaKustuta
  13. ja siis on veel olemas subkultuur, kelle jaoks selline välimus on enese eest hoolitsemise tunnus. umbes nagu meie jaoks pesemine vms.

    VastaKustuta
  14. st see minimaalne välimuse eest hoolitsemine, et ei oleks päris asotsiaal. See piir jookseb eri subkultuuride jaoks jube erinevas kohas.

    Vt ka mu kunagist keha-, õigemini kehaminetamispostitust. St mõnes mõttes võib sellist lakeerimist võtta kui keha mittekehaliseks muutmise tehnikat.

    VastaKustuta
  15. Minu meelest need fotod pole võrreldavad. Nagu Notsugi ütles, ülemine on alumisest paarkümmend aastat noorem, seega fertiilsusea lõpuks alumise kortse nii ehk naa ei saa :D

    Teiseks, ülemine on paraadfoto, kuhugi ülespanemiseks, tehtud ja sätitud. Vaat oleks mõnel veiniõhtul tehtud, siis oleks samaväärne.

    Minu meelest mõnel tulevad ilusad kortsud ja mõni läheb lihtsalt koledaks. Oleneb näokujust vist ja ma ei tea millest veel. Minul tulevad näiteks buldogipõsed ja lottlõug ja mingit ilu ma selles näha ei oska :D (vasakule ära ja lava tagant kostub peegli purukslöömise klirinat).

    VastaKustuta
  16. Nõus Notsuga ja nõus Eirysega. Pluss kortsud muudavad kuidagi mina-tunnetust. Kui mu kulmude vahel ilutseb kurjusekorts ja silmalaud on nagu bernhardiinil, siis see muudab ilme kurjaks ja kurvaks, kuigi ma ise end sellisena ei tunne. Ja see on loll jutt, et ole sõbralik ja rõõmus, siis tulevad "rõõmsad" kortsud. Buldogipõsed ja rippuvad laud nt ei sõltu emotsioonidest kuidagi.
    Raamatuloosis osalen jaa!

    VastaKustuta
  17. Mina osaleks ka raamatuloosis.

    VastaKustuta
  18. No ma ei tea - see kortsueemaldamispildi enne ja pärast on selgelt üheealine ja lottis põsed ja mis kõik veel on vähemaks võetud, aga mina ütleksin, et kõik sõltub väljakandmisest. Ma võin olla poole ilusam nende eemaldamata kortusdega ja sama näoga, vaja ainult hoiak võtta, et olen oivaline.

    Hoiak on 90%. Päris hiidpaksust beibe ei saa isegi hoiaku ja meigiga, aga 100-kilosest veel küll.

    VastaKustuta
  19. Kortsude kohta ei oskagi seisukohta võtta. Mul vist ükskõik, kumb ma välja hakkan nägema. Samas mingit erilist hoolt ma oma näonaha eest ei kanna, küllap ma rohkem seda alumist pilti hakkan meenutama. Aga mõlemad on mulle ok. Raamatuloosis osalen ka.

    VastaKustuta
  20. Kortsueemalduspildid on nii poolikud, et nende järgi ma ei saa isegi aru, kuidas see üldmulje on, ma seda üldse ei kommenteeri. Samas, hoiak ja enesetunne on muidugi põhiline, aga kui selle jaoks ongi vaja mingid enda jaoks häirivad asjad paremaks saada, et oleks võimalik see hoiak võtta?

    VastaKustuta
  21. Häirivate asjade parandamisega on nii ja naa.

    Mingi uurimus oli, et rinnaimplantaadi saanud naiste hulgas on enesetappude tase suurem kui naiste hulgas keskmiselt. See ei pruugi muidugi olla "pärast seda, järelikult sellepärast", samahästi võivad rinnaimplantaati tahta just need naised, kes on nagunii suitsidaalsemad. aga vähemalt näitab see, et sellisest protseduurist pole suurt abi.
    https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/17606650

    Sel juhul võiks kosmeetilise operatsiooni asemel rohkem kasu olla teraapiast või antidepressantidest vms.

    See uuring käis muidugi selliste rinnaoperatsioonide kohta, mida tehakse puhtalt ilu pärast, ilma et midagi tervise mõttes füüsilselt viga oleks (vrd näiteks sellega, kui pärast rinnavähki taastatakse rind).

    VastaKustuta
  22. Just. Hoiak ja suhtumine pole välimuses, see on seespool. Kui minna välimuse kallale, on alati veel natuke veel midagi jne.
    Hoiak on SEES.

    VastaKustuta
  23. Kunagi vaatasin ma Gok Wani saadet "Kuidas alasti hea välja näha" (selline enesekindluse tõstmise ja stiilimuutuse saade, kus inimesega tegeldakse tükk aega, kuni ta ei pea ennast enam hirmus koledaks) ja üks huvitav juhtum oli seal noormehega, kellele oli tehtud operatsioon, mis oli päriselt meditsiiniliselt vajalik, aga ühtlasi parandas välimust.Tal oli olnud raske skolioos, nii et ta oli olnud päris küürus.

    Huvitav oli seal see, et küüruga oli ta olnud hiigla hea suhtleja, seltskonna hing ja nalja ja naeru keskpunkt; aga pärast operatsiooni hakkas miskipärast oma välimuse kallal urgitsema. Ta ise kirjeldas seda umbes nii, et ootas operatsioonist ei tea mida - umbes et kogu elu muutub miljon korda paremaks ja välimus täiuslikuks. Aga juhtus hoopis see, et nüüd, kus ta nägi tavalise inimese moodi välja, hakkas ta nägema neid pisikesi iluvigu, mis kõigil on. Ei julgenud enam väljas käia jne.

    no ja siis saate tegemise aja jooksul jõuti talle kohale toimetada see sõnum, et ta on ikka seesama tore poiss, kes oli varem oma seltskonna kese, ja et ühtlasi näeb ta tglt täitsa hea välja.

    VastaKustuta
  24. Mida vanemaks ma saan, seda tibimaks ma läinud olen. Olid ajad, kus ma oma välimusega absoluutselt ei leppinud, veits peletis olen niikunii eluaeg olnud. Varem vältisin meiki, ja "nähtavaid riideid", sest ehk siis keegi ei vaata, nüüd on kerge krohv asjakohane, mis siis, et keegi ei vasta. Hoiak on teine. Jah, ma vananen, aga kellele ikka kaevata?
    Kuigi kui mul oleks raha kõige jaoks ja siis jääks veel isegi üle, siis laseksin ennast poleerida, lõigata, täis toppida ja tühjaks imeda. Mingi täitumatu lootus elada üks noorus veel, kiirluubis ja kirega. Tedremängud ja flirt ei oleks põhjuste seas kindlasti viimased.

    VastaKustuta
  25. Kaamosest inspireerituna - äkki seal on mingi seos, mu vanaema pidas end nooremana ilusaks, vanana oli selle tõttu väga stressis, ei julgenud enam väljas käia, sest "inimesed vaatavad, kui kole ma olen!" Kui oled noorena harjunud, et su välimust hinnatakse, siis elad kõvemini üle selle kadumist (ja võimalusel püüad end endiseks tuunida). Ilusateks mitte tembeldatutel on rohkem vabadust.
    Igavesti noor olla (aga elukogemusega) tahaks ilmselt enamik, aga ennast nooreks lõigata ei laseks ma ennast ka suure raha korral lihtsalt selle tõttu, et ma pole veel näinud ühtki piisavalt õnnestunud lõikust, mis tõesti kellegi ära petaks.

    VastaKustuta
  26. Nojah, ma pole tõenäoliselt oma tuttavate peal ilulõikusi näinud ja võõraid ma selle pilguga ei vaata. Netivideod on lihtsalt videod, need ka ei tekita mingeid erilisi mõtteid.
    Seega elan ma vales.
    Mõttetu vale tegelikult, olukord, kus "raha on kõige jaoks ja jääb veel ülegi" pole selles elus iial võimalik.
    Soovida ikka võib. Neljakümneselt olid teised täitumatud soovid, iga järgmine aastakümme liigutab kabenupud teisele sooviruudule.

    VastaKustuta
  27. Nojah, aga ... kui ma ka päris laps veel olin, ei olnud minu siht kunagi ILUS olla. Minu siht oli cool olla, lihtsalt noorte naiste juures kalduvad need asjad kattuma. Et kõhn ja näljane tundub coolim kui pehme pontšik, lihased on coolimad kui pekk jne.
    Et juuksed võiksin olla pigem lühikesed (ma meeste jaoks ikka kasvatasin pikaks, Poeglapse isa taas köita püüdes eriti kaua ja eriti pikaks nt), silmameik pigem silmatorkav ja riided imelikud. Mitte tavamood, mis on automaatselt coolsust välistav, sest ta on "sa ei mõtle teistmoodi, vaid IGAVALT"
    Aga ... aga kui ma saan vanaks, siis (arvasin sedasi päris noorena ka, nüüd muidugi olen ses osas palju vabam ja irvhambalisem - aga point jääb samaks) pole cool olemiseks enam tarvis jube kõhn olla! Siis piisab lihtsalt ebatüüpilise vanurina välja nägemisest! Nii lahe!

    VastaKustuta
  28. Või noh - ega ma ei taibanud toona, et cool ja ilus erinevad asjad on =) Ma lihtsalt leidsin, et coolid inimesed on kõige ilusamad, dohh.

    VastaKustuta
  29. Ühinen nendega, kes siin ütlevad, et ülemine ja alumine pilt pole võrreldavad. Vanusevahe jne. Kusjuures mu meelest see ülemine naine näeb üsna loomulik välja, kanavarbad silmanurkades, suukortsud ja muu, aga paraadfoto tarvis on soeng ja huulevärv.

    Sellega nõus, et end „nooreks lõigata“ on lootusetu üritus. Muide käelabad ja dekoltee annavad naise tõelisest vanusest nagunii märku, isegi kui näonahk pingule kistakse.

    Samas, on olemas meditsiiniliselt näidustatud ilulõikused. Mu naabrinaine, üle 70, käis hiljuti ülemisi silmalauge tuunimas, rippuvad laud hakkasid sõna otseses mõttes nägemist segama. Muidu on ta hoiakult ja välimuselt sihuke alumise pildi mutt.

    VastaKustuta
  30. hehee, käelabad. ma olen sellest koolkonnast, "kelle täiesti hoolitsemata käed ajasid Aramise meeleheitele". Karmi talvise ilma ajal võib nende põhjal mu vanuseks vast oma 70 ära pakkuda, kui mitte rohkem.

    VastaKustuta
  31. aga jah, ma olen Marcaga nõus, et mitteilusa identiteediga on vanemast peast lihtsam. Ma arvasin noorena, et ma tahaks ilus olla, aga matsin selle lootuse üsna põhjalikult ja sügavale maha. Mis oli toona omamoodi kurb, sest see oli osa üldiselt madalast enesehinnagust, aga teisest küljest on praegu selle võrra tunduvalt lihtsam vananeda.

    mul on muidugi jopanud väga ka sellega, et nähtavasti samal põhjusel läks ettekujutus, et kõhn peaks olema, minust TÄIESTI mööda. Ma kooli ajal ei teadnudki, et selline asi on olemas. Isegi ülikooli ajal ei teadnud (vastupidi, mu parim sõbranna põdes, et on liiga kõhn, poetas eneseirooniliselt, et "vat söön nüüd palju magusat, siis äkki lähevad põsed ümmargusemaks ja mul hakatakse rohkem külas käima"). Millalgi hiljem jõudis minuni tasapisi teadmine, et see on osal inimestel päriselt teema, mitte mingi kirjanike ja naisteajakirja kolumnistide fantaasia.

    VastaKustuta
  32. Notsu, sul on osalt õigus Aramise meeleheite teemal =), aga ma tegelikult ei pidanud silmas hoolitsetust/hoolitsematust, vaid käesooni jne. Näide? Nicole Kidman. Näost nii sile, et, aga käed on vananeva naise omad. Samas, käte vanus sõltub ametist kah. Aedniku, käsitöölise käed on teistsugused kui raamatupidaja omad. Välja arvatud muidugi siis, kui raamatupidaja hobiks on aia- või käsitöö =)

    Ilusa/mitteilusa identiteedist seoses vananemisega. Ma sel ajal, kui välimus jube tähtis tundus, pidasin enda oma üsna heaks. Mingist madalast enesehinnangust polnud juttugi. Sellegipoolest on mul olnud imekspandavalt kerge leppida vananemisega kaasnevate muutustega välimuses. Jaa, inimesed on erinevad...

    VastaKustuta
  33. Jään enda juurde, et fotod ON võrreldavad. Alumise pildi naine on cool. Ülemise oma on selle vastand. Kui cool olemisel on vastand.
    (Jah, ma tean, tänapäeva lapsed ei teagi enam, mis väljend see "COOL OLEMA" on. Mis siis. Mina kasutan.)
    Ja kui ei ole lahe, on automaatselt kole minu silmis.
    Muide, ma kanavarvaste kohta üldse ei teagi, et need koledad on. Mu arust just ilusad. Aga selles ülemise pildi näos pole miski ära vajunud, lõtvunud, ebatäiuslik. Ja just selles vahvlinaertuses ja "loomulikkuse"teesklemises on minu silmis nii sügav patt sehen, et ma imestan, imestan, IMESTAN, et see kellegi meelest ilus on.

    VastaKustuta
  34. (amuidu ma raamatutahtjaid ikka loendan =) 13. maini võtan soove =) )

    VastaKustuta
  35. Osaleks raamatuloosis küll :)

    VastaKustuta
  36. cool olemisega on mul endal selline karvane suhe, et üks minu haiglane ideaalminapilt on olnud manic pixie dream girlfriend. Kes on muidugi cool ja originaalne jne. Mistõttu samastub minu jaoks cool-olemine umbes sama palju fassaadiga nagu see meinstriim-kaanetüdruku välimus. Mistõttu lendas mul see cool-olemise tahtmise pendel vahepeal teise seina ja ma hakkasin aktiivselt cool-olemist vihkama. Mh selle tõttu, et selles, mida - vähemalt minu keskkonnas - tüüpiliselt cooliks peeti, oli kõva komponent südametust. Vahel ka suhtefoobiat, umbes et see, kes näitab esimesena välja, et talle keegi meeldib, on kohe vähe-cool. Või kes üleüldse näitab välja mingeid tundeid ja afektiivset empaatiat, on vähe-cool.

    VastaKustuta
  37. No näedsa, KUI erinevalt inimesed näevad. Minu meelest on ülemine naine ka cool. Lihtsalt teistmoodi cool kui alumine. Igapäevaselt, ilma passipildisoenguta kindlasti veel coolim.
    Aga raamatuloosis ma ei osale, äitäh. Siiapoole vett saatmine maksab varanduse. Pooleteise kuu pärast tulen nagunii ja kammin ise Tallinna raamatupoode =)

    VastaKustuta
  38. st see mu cool-olemise viha tuli umbes põhimõttel, et on cool, kui üldse miski ei koti. aga vat mind kotib see, teine ja kolmas ja võib-olla isegi mõni inimene, ja kui ma ei saa sellisena cool olla, siis mingu cool-olemine ise persse, ma ei hakka ennast ümber tegema.

    VastaKustuta
  39. Oleksin ka raamatuloosis osalemisest huvitatud.

    VastaKustuta
  40. a nüüd, kus ma olen oma südame vahepeal veel korra läbi katsunud, tundub, et võib-olla on mu selle viha taga hoopis omaenda deemoniga võitlemine - asi pole mitte selles, et ma oleks õudselt hooliv ja pahandan, kui see omadus mind lahedate laste klubist välja jätab, vaid vastupidi - ma kardan omaenda kalduvust teiste vastu südametu olla.

    kunagise suhtefoobikuna, kes üritas endal seepärast raamatute põhjal (sest siis polnud veel laiatarbe-internetti) skisoidset isiksusehäiret diagnoosida.

    VastaKustuta
  41. umbes nagu üks mu kursavend kunagi arutas, et vbla tulevad inimeste poliitilised vaated vähem soovist teisi endasarnaseks vormida ja rohkem oma deemonitega võitlemisest - kes võitleb oma seesmise diktaatoriga, hakkab liberaaliks, kes võitleb seesmise libertiiniga, konservatiiviks. mis seletaks, miks konservatiivsete vaadetega inimesed nii harva suudavad ise oma range moraali järgi käia.

    VastaKustuta
  42. a lammaste juurde naastes - mis piltidesse puutub, siis ülemine on ju lihtsalt kunstfotograafia mõttes igavam pilt. Selline passipildi moodi pilt, kus hajutatud valgus tõmbab kõik lamedaks ja kõigil on pinges nägu, sest fotograaf karjub "hoia pea otse" ja "ikka on viltu, rohkem viltu ei saagi olla" ja "ei pilguta silmi!". Ja lõpuks lahkub inimene esimese pildiga, mis vähegi nõutud parameetritele vastab, vahet pole, kuidas ta seal välja näeb.

    Teine on tehtud hea inimestepildistaja tundega - tahtmisega tabada inimest nii, et ta oleks enda nägu. Niiviisi saab häid pilte ka nendest, kes on hoolega vanakooli meigi teinud.

    VastaKustuta
  43. Haa, meenutab, kuidas ma oma lastega, kes sellal olid nt 7 ja 2 (ja veel kõvasti, ütleme, kolmveerand), passipilte käisime tegemas. Ma korrutasin neile enne vähemalt 6 korda, et naeratada ei tohi. Fotograaf, selline pahur tädi, ütles ka seda.
    Ja tulemuseks olid pildid kahest matusenäoga lapsest, kelle elus pole mitte kunagi mitte midagi head juhtunud ja kõik on halvasti.
    Nojah.

    VastaKustuta
  44. (Aga jah, ma pole cool olemist südametusega seostanud. Minu jaoks oli see lihtsalt saatuselöökidele ja valule, hädadele ja õudusele rahulikult vastu astumine ja vbla ka terve pudeli joomine ja tänaval magamine valu tuimestamiseks - mistõttu oli mulle sügavaks pettumuseks, et mulle alkohol üldse ei istunud. Natuke võib, aga tõesti NATUKE. =) )

    VastaKustuta
  45. ma lähtun osalt etümoloogiast - cool on jahe.

    teiseks on üks väga märgiline "be cool" koht "Grease'i" muusikalis, kus Travolta tegelane reageerib kõigepealt siira rõõmuga oma suvearmastuse väljailmumisele. ja siis tuleb tal meelde, et lahe peab olema ja ta hakkab kohe nägu tegema, et tüdruk teda üldse ei huvita.

    https://youtu.be/ZS9SXH3DfT8

    a natuke meenub ka see, Taliesin kunagi jagas (kuigi see on natuke teine teema kui cool, aga selline anti-establishment poosetamine ikka):

    http://www.bouletcorp.com/2012/01/30/le-tenebreux/

    nii et mul on üldine vastumeelsus stiilsuse suhtes. õigemini selle pjedestaalile seadmise vastu.

    VastaKustuta
  46. No ma ei olnud Grease'i näinudki =) mu jaoks olid coolid Blues Brothers nt =)

    VastaKustuta
  47. Ja noh - minu jaoks ei olnud "cool" mingi asi, mida NÄIDELDA.
    Minu jaoks oli see miski, mida OLLA. Et niiiiiiiiii paljud asjad on niiiiiiiiiii pohh - ja samas kaastunne ja hellus kogu aeg kõigi vastu,
    Mul läks hulk aega, et aru saada - aa, ma olengi siuke =P Kuigi mitte luukõhn ega alkohoolik, narkar ega isegi kodutu.

    VastaKustuta
  48. Oo, Blues Brothers... !!!!!! (Pärast sisukat kommentaari vasakule ära, a kirjutamata ka ei saanud...)

    VastaKustuta
  49. Veel üks sisukas kommetaar: https://www.youtube.com/watch?v=tUgavzoYKZI

    VastaKustuta
  50. ahahahaa, "Blues Brothers" on mul hoopis ettekujutus sellest, kuidas religioon võiks käia. Mitte tingimata samas stiilis, aga samasuguse sisemise veendumusega ja rõõmsalt.

    Üritades muidu veel väljendada, mis mul cool-väljendiga seostub - cool on nt inimene, kes on alati sundimatu. Piinlikkusevaba. Seega on väga meeldiv ise selline olla ja selles mõttes tasub tahta. Nagu muid selliseid endale mõnusaid omadusi, nt olla hea tervise juures. Aga nagu hea füüsiline terviski, ei ole see sama, mis see, kas keegi on ka teiste jaoks tore inimene - inimesel, kes kaldub hea olema, on sellisena lihtsalt kergem hea olla, aga ka kaabakal on sellisena kergem kaabakas olla. Hõlbustav omadus.

    VastaKustuta
  51. ja mind vaevab mõte, et ma kipun võib-olla ka ise eelistama neid inimesi, kes on võluvad-sundimatud-lahedad, neile, kes on tglt heasüdamlikumad, aga kohmakad ja teevad vahel piinlikke asju.

    aeg-ajalt tuleb kainestav moment, kus mõni võluv-sundimatu-lahe inimene teeb või ütleb järsku midagi kalki, siis saan ma aru, et olen end stiilil ja suhtlusoskusel pimestada lasknud.

    VastaKustuta
  52. =P Mul ei ole võluvate-sundimatute-lahedatega mingit probleemi, kui nad toredad on =P Ja mul lihtsalt on VIIMAKS välja arenenud meel (s.t. see tõesti ei ole teadlik, vaid ma nüüd märkkan) võtta head inimesed ja neid armastada ja tunda lihtsalt veidrust ja võõrastust nende kalkide vastu, mis siis, et sotsiaalselt täitsa oleks nagu teema nende käitumist toredana näha.

    VastaKustuta
  53. Kusjuures mul on muidu välimusest üsna savi, võin mitu päeva sama patsiga olla, kui juuksed näkku ei vaju jne, aga JUST need käelabad, millest te räägite, häirivad mind. Ma nimelt hiljuti päikese käes puhates muidu kreemitasin hoolega, aga käed unustasin ära - ja lõpuks hakkasid need kipitama, sest kui sa muidu paned ühel hetkel pusa selga, kui tunned, et liig saab, siis julgestades ja ronides on käed paratamatult kogu aeg väljas. Lõpuks nägin isegi unes, et mul on 70aastase käed.

    VastaKustuta
  54. Hm. Ma tänapäeval mõtlen ilust ja coolist umbes nii, et on "ilu" - yhiskondlikult defineeritud mall, mille poole suunatakse pyydlema. Ja on 'ilu' kui esteetiline kogemus. Ja cool on justkui selle esimese vastand igas suunas, aga seda teist yleni kehastab ikkagi. Muuhulgas on cooli oluline tunnus _peamiselt_ see, et ei ole "ilus", miska kortsude mittekartmine nooruskultuse keskel on nimelt cool. Igasugune vastuseis kipub cool olema, kõige coolim on konkreetset vastuseisu väga stiilipuhtalt väljendada (isegi, kui see stiil mulle isiklikult ei meeldi - dressi-vene värk nt.)

    Ma ei olnud veel gymnaasiumis, kui ma jõudsin arvamusele, et ma ei hakka ku-na-gi mahtuma "ilu" mallidesse. Kurvastasin ajastuid selle yle, et mulle pole sobilikku malli justkui olemaski. Nyydseks on sellest saanud omalaadi ykskõiksus, aga siiras samal ajal. "Ma torkan nagunii silma. Ma ei kao rahva sisse ära isegi siis, kui väga tahan. No ma siis vähemalt valin väga valjult ise, mille poolest ma silma torkan!" Paar aastat tagasi hakkas enda peegeldus öises köögiaknas isegi päriselt 'ilus' välja nägema - mis ilmsesti oli kah suhtumise kysimus, sest tol perioodil väga värsket muutust ei olnud.

    VastaKustuta
  55. Sokid sandaalidega ftw!

    Nali naljaks, mul on iluteemal Thoga väga sarnaseid mälestusi. Ainult et vanemaks saades on üha vähem hakanud korda minema ka see silmatorkavus. Unustan ära, et ma silma torkan. Aeg-ajalt, kui taban kellegi otse jõllitamas, jõllitan vastu, et no mis nüüd siis on. Isegi kui kostüüm on seljas.

    VastaKustuta
  56. ... aga kui juba kostüümidest juttu tuli, siis kostüümiga ilus olla tahtmine on mulle täielik mõistatus. Kui ma ajan mingi ajastu v tegelase kostüümi selga, siis ma tahan olla üldjoontes võimalikult ajastu- või tegelasepärane, mitte tänapäeva mõistes ilus. Aga ma olen kohanud inimesi, kelle jaoks on tantsu jaoks ajaloolist kleiti selga ajades üks tähtsamaid küsimusi "ega ma sellega paks välja ei näe?" Ja mul läheb selle peale juhe kokku (mul, kes ma vahel 17. saj meheriideid selga ajades väga rahul olnud, kui rindade kinnimässimise lina alumine serv jääb kõhu peale volüümi juurde andma - sellise kunstkõhu taustal ei paista rindade olemasolu enam nii välja ja minust saab tore kõhukas mehike).

    VastaKustuta
  57. Jaaaaa ... loosimise võitis MARI.
    Saada aadressil murumuna ät gmail punkt com oma telefoninumber ja sobiliku pakiautomaadi nimi/koht ja ma panen posti!
    Signeerituna ja puha =)

    VastaKustuta

Ma loen su sõnu, kui nad välja kirjutad ning avaldad!
Noh, paari erandiga.