Esmaspäev, 22. juuli 2019

Seekordsel Estconil!

Totoro jooksis pikali kaks inimest, neist ühe puhul läks väga hästi, et ta grillile ei kukkunud!

kilpkonna tehtud pilt Totorost
Ta sõi ka pahaaimamatult teise koera kausist ja on nüüd siiamaani segaduses, miks too teine koer teda ei armasta. Totoro põgenes tema eest kiunudes vahepeal, kuigi talle ei oldud haiget tehtud - aga õudne oli, et Sipsik oli pahane! Kiiiiiiiiiiiiiiiiiun ja hala! TA ON PAHANE!!!!

Kiunumise vahepeal jooksis ta ringi koos hurdaga!
Neil klappis, sest kuigi hurt on päris-päris-päris jooksukoer, Totoro sprintis ikka ka päris korralikult ja nad tormasid ümber maja nagu kaks õlitamata välku.

hurt
Pitsiline sokk on tal peas, et kaitsta teda omaenda kõrvadele
peale astumise eest, kui ta midagi maas nuusib
Järv oli muutunud "heast" "keskmiseks"! (Ehk sügavuse asemel on pikalt-pikalt kive ja veetaimi täis madalus, kus üha käia ja käia, enne kui põlv vette jõuab.) Aga viimasel päeval polnud enam laineid! Igasugused inimesed, kes polnud mina, ujusid samuti!

ujume Totuga
Ma tantsisin! (Täiesti üksi, situatsioonis, kus kõik teised istusid ja vaatasid ekraanilt videot. Ja järgmist. Ja järgmist. Jne.)

Kohvi ei saanudki enam päev otsa, vaid hommikul tehti 10 liitrit ja siis OLIGI KÕIK!!!!

Kõige lahedam ettekanne oli viimane!
Lühidusest hoolimata.
Ega ma enamasti muidugi ei kuulanud natukenegi, nii et ausam on öelda "kõige lahedam neist, mida jälgisin".

K ostis kohvikannu, kui selgus, et kohalikku kohvi pakutakse ainult hommikusöögi kõrvale!

Mu pea hakkas valutama alles peale kojujõudmist!
(Kuigi siis oli küll tunne, nagu oleksin rongi alla jäänud.)

Udu talus oli jälle udune!

Udu tuli naaaatukene hiljem igalt poolt viirgudena
Mu kleit teisel päeval oli alukate serva vahel ja keegi ei öelnud!
(Kuigi et ma näen sellega välja nagu rase, öeldi küll.)
(Ei, üks "juba eile vaatasin, et väga lahe kleit" tuli ka ära.)

K pilt
Nägin täitsa paljusid uusi inimesi! Noori inimesi! Järelkasv!
Mis tähendas ka, et purjus nilbikuid oli protsentuaalselt vähem!

Reidar ja Lill on nii toredad!
Kui poolvõõraid loendada, kes oma nunnususega üllatasid.
Ja Mannil on tita kõhus!!!! NII NUNNU!!!!!!!!!!!!!

Kodus selgus taas, et mida väsinum ja rohkem läbi ma olen, seda vähem jaksan endale öelda, et kle, ära tee, puhka! Tulin koju ja

* pesin ära pliidi
* pühkisin ära esikupõranda
* tegin puhtaks kassi liivakasti
* vahetasin oma voodis linad (kusjuures vahetasin ka tekikoti, kuigi seesinane sai sina vaid nädala eest pandud)
* tegin kohvi
* käisin duši all
* panin pesu pesema
* pesin nõud

Ja alles SIIS läksin magama. Peavalutablett sees.
Pool migreenitabletti tuli hiljem veel võtta. Nüüd on juba suht ok tunne.

Igatahes - ma vbla hommikul räägin veel midagi ja panen veel pilta kah. Aga vbla ka mitte.
Mul on koherentsusega (ehk teksti seostatusega) hetkel raskusi, aga pole päris kindel, et raskused homseks taanduvad.
Ikka imestan enda üle, et MIKS ma seltskondlikel üritustel käin, need väsitavad mu täiesti surnuks ju?
Miskipärast käin.
Vbla kunagi mõtlen välja ka, miks.

9 kommentaari:

  1. Ach, õige, kempsupoti pesin ka ära.
    See ei ole normaalne!

    VastaKustuta
  2. Kuna olen Totoro kaasavõtu lugu jälginud: kas võtaksid looma ka kogetu põhjal kaasa?

    VastaKustuta
  3. Ilmselt.
    Tal oli tore ja enamasti oli tema ka tore inimeste meelest - kui ta neid pikali paiskas, siis polnud see kordagi inimese endaga seotud, ta lihtsalt tegeles teise koeraga nii intensiivselt, et ei pööranud tähelepanu, kuidas mingi inimene ta tormamisele ette jääb.
    Inimesed ei olnud valmis, et 35 kilo tormavat koera neile jalgadesse paiskub.

    Aga jah, kui ei ole mingit erimõnusat kohta ja olusid, kuhu teda jätta, võtaksin.
    Kuigi mulle iga pettunud nägu (neid oli kaks, kusjuures pikaplipaisatuid endid ma ei näinudki, pealtvaatajate reaktsioonid) mällu salvestus ja paha tundub.

    VastaKustuta
  4. Totoro on NII armas!

    Aga. Ma parem ei hakka pikalt seletama, mida ma rahva hulgas kontrollimatult ringi kihutavatest koertest arvan. Loe ridade vahelt =) Mul jääb kahe käe sõrmedest väheks, et üles lugeda koerainimestest tuttavaid, kellele omavahel mängivad penid on jalgadesse jooksnud ja tõsiseid vigastusi tekitanud, muuhulgas põlveliigeseid paigalt nihutanud. Ma ise muutun täielikuks fuuriaks, kui omanikud koeri ei kontrolli – „nad ju ainult mängivad!“ Inimesed EI PEA valmis olema selleks, et 35 kilo neile jalgadesse paiskub.

    Ja siis on mul tegelikult üks off topic teema ka – ostsin Eestist „Kuigi sa proovid olla hea“ – kas sa tahad teada, mismoodi seda lugeda oli?

    VastaKustuta
  5. (Ma olen suhtkoht nõus, et see ei ole ok ja värki - hoidsin teda pärast teist juhust silma all ja puha, aga peale esimest oskan oma passiivsust seletada aint sellega, et kõik kaks inimest olid joobes, kes mulle rääkisid, ja ma ei võtnud infot adekvaatsena sisse.)

    Noooh ... jah, tahan teada.
    Tegelt ka.
    Julgelt tahan, sest ma tasakesi olen olnud sunnitud omaks võtma, et kuigi mina lõin maailma, kus enamik inimesi autistid, mõned neurotüüpilised, ja ka autistidele on lõpp, mis pole PÄRIS hirmus, ette nähtud, olen pidanud tasapisi tõdema, et enamiku lugejate käes ei hakka see tööle.
    Et olegu vähemalt hästi halb lõpp, oleks vähemalt usutav, inimesed on arusaamatult lollid (mina üritasin rääkida, et emotsioonid on tähtsad tegurid otsustamisel, neid ei saa ja ei olegi mõttekas ignoreerida) ja ja ja ... ja no mis teha.
    Loetakse nii, siis loetakse.
    Ehk: sa ei saa mind enam ebameeldivalt üllatada =)

    VastaKustuta
  6. OK. Here goes. Asi algas halvasti. Ma ei olnud üldse valmis selleks, et mind segas esialgu kohutavalt, et ma autorit „tunnen“. Tundsin ära väljendid, mida sa oma blogis kasutad, tundsin ära su isikliku eluga seotud mõttekäigud. Ma ei suutnud sind ja Lugusid eraldi hoida. Minu jaoks olid sa Lugudel risti ees. (Tegelikult ju täiesti normaalne, et autor iseennast lugude sisse kirjutab, aga no tee või tina, mind näe segas.) Aga mida rohkem lugesin, õhtuti Tallinna korteris, seda hägusemaks muutusid sina, ja seda vahedamaks muutusid Lood. Ning seejärel oli juba kõik kombes.

    Ma olen muide see tüüp, kes loeb raamatuid kaootiliselt, võin keskelt alustada ja alguses lõpetada, ja mitu korda järjest üle lugeda, kui autori keelekasutus kütkestab. Sinu keelekasutuse kohta on „kütkestav“ veel tagasihoidlikult öeldud. Pluss igasugused vaimustavad pisiasjad, mis ülelugemisel pinnale kerkima hakkavad – emandapatsi pikkus mõõtühikuna näiteks. No appikene. Selle peale annab ikka tulla =)

    Ühesõnaga. Mul pole „Kuigi sa proovid...“ ikka veel piisavalt üle loetud. See peaks palju ütlema, sest ma olen kiire, kärsitu lugeja.

    VastaKustuta
  7. Aitäh!

    Kusjuures see segabki.
    Mul läks "Eikusagi"ga (e. "Neverwhere" inglise keeli) nii, et lugesin ja väga meeldis, lugesin veel, väga meeldis - aga siis hakksid peategelase mingid käigud ja mõttekäigud jubedalt Neil Gaimanit meenutama ja siis oli korraga raske peategelasel lasta käituda, nagu ta seda tegi, mõtlemata "Gaiman ikka mõtles väga halvasti oma noorpõlveminast" või "Gaiman leiab endale väljapääsutee enda silmis ikka aint teiste abiga ja arvab, et see pole päriselt ära teenitud" ja "ta siis usub tegelt ka, et ainus, mis temas head on, on hea süda, hei!?"

    Aga kui õnnestub see side (mis kunagi pole nii 1:1, kui lugedes näib, aga ei ole ju võimalik minna autori pähe ja leida, MIS asjad on meelega tema endaga sarnased, mis hoolega erinevaks tehtud ja kuidas veelahed täpselt jooksevad) unustada, kui "lugu hakkab ise tööle", on kõik hea.
    "Neverwhere" on nii tore raamat ikkagi =)

    VastaKustuta
  8. Kleidi värv harmoneerub oivaliselt katuse ja maja servalaudade rohelisega.
    Miks sa arvad, et su tegelased on autistid? Minu meelest käitvad nad nagu täiesti normaalsed inimesed, kes on armunud ja/või kellel on omanikuinstinkt. Mulle sinu raamat meeldis, oli ilus ja pingeline lugemine.
    Ja emandapatsi pikkus mõõtühikuna on igal juhul ulme, eriti mulle, kellel naisterahvajuuksed terve elu vaevu üle kõrvanibu on ulatunud :-)

    VastaKustuta
  9. Just, kõige läbimõtlemine ja nii tegemine, nagu mõeldakse, on minu arust autistlik joon. =)
    Kuigi krt teab: kaks inimest, kes mulle kohe meelde tulevad "juhtus nii"-eluga ja nende maailmas tegutsetakse teisiti, kui mõeldud-plaanitud, on selgelt muidu üleni autistlikud.

    Nii et "inimesed on erinevad" kehtib igasuguse ajutüübiga inimeste kohta =P

    VastaKustuta

Ma loen su sõnu, kui nad välja kirjutad ning avaldad!
Noh, paari erandiga.