reede, 4. september 2020

Suht tavaline 4. september

Mis on tavaline?
Noh.
a) ma teen jube palju
b) seda ei hinnata ka
c) miks ma rohkem ei tee (Poeglaps, Poeglaps on nende mõtteavalduste taga)
d) olen nii väsinud, et ei taha üldse mitte midagi teha

Kõlab tavaliselt? Mhmh. On ka.

Lisaks pole ma peaaegu kaks nädalat jalga ka tõstnud oma uude korterisse. Igatöönaine möllab seal ja teeb ... asju. Mina olin haige ja nüüd olen ülekooormatud.
Sest ma võtan endale igasugu ülesandeid, eks ole. Nt eile käisin jälle beebit hoidmas, aga kuna ta seekord oli taas kogu aeg rõõmus (või rõõmustatav selliste väikeste asjadega nagu patsi-kakku mäng, kiikuv tite-seliliasendi-tool või söök, nii et see ei loe =P) ma sellist laksu ei saanud nagu tookord, kui ta veits nurises ja oli rahul vähemate asjadega.
Jap, ma olen eriti õnnelik raskete lastega. Sest siis on mul tunne, et olen vajalik.
Rsk, mulle ikka meeldib vajalik olla. See kuidagi lunastab mu õiguse eksisteerida, sest HEA on mul nagunii nii harva, et sellele on suht mõttetu panustada. Aga kui kellelgi teisel on minu pärast hea, on jee.

Nii tahaksin omaenda beebit ... aga no ei ole! Olen suht maha matnud mõtte, et minna kuskile joogikohta otsima mingit isast, kes mulle lapse teeks. Sest endavägistamine ja nii. Aga IK-KA-GI!!!!!!!
Ei, adopteeri suurem laps, väga väga naine, see oleks ju ka hea?
Oleks.
AGA ...

Ikka ja ikka ja IKKA olen hämmelduses seeüle, kuidas ma olen nii hea ja ilus naine ja mul võinuks olla seitse last ja mulle meeldis seks ja ma ei nõudnud mehelt eriti midagi peale selle, et ei oleks paks ja räägiks enam-vähem seostatud juttu - ja no nii vallalist vallalist annab otsida, eks ole.
Kui mul oleks unistuste naine, oleksin see mina.
Aga ükski mees, keda mina tahan, ei taha mind.
Isegi ükski mees, kellelt last olen küsinud, ei taha mulle last teha.
Miski siin ei klapi, ütles vana mäger ...

Aga no ei klapi siis. No nii on. Ma elan sellist elu, nagu elan.
Söön tomatisalatit ja ibukas juba toimib natuke ja päike paistab. Ennist sain pojalt kallistuse. Totoro on mu jala vastas soe ja vagur.
Pole ka halb elu ju.

Hilisem täiendus: käsisin uues korteris, pesin kolm ruutu aknaid puhtaks. 
Huvitav, millal neid aknaid viimati väljastpoolt pesti? Igatahes oli muutus meeletult suur ja koos umbes poole peale arenenud köögiga tekitab lootust, et seal saabki kunagi elama hakata.

6 kommentaari:

  1. Sa ehk otsid mehi valest kohast :) käisin täna metsas ja kukeseente vahel samblal oli pikali määritud näoga ja püssiga mees.
    Ilmselgelt oli tal igav. Rääkis et on kaitseliidu õppus ja kus on oarimad seenekohad... :)

    VastaKustuta
  2. Ma saan aru, et see oli kergekaaluline irvamisi märkus.
    Aga mul on tegelt väga lihtne probleem: mulle meeldivad mehed, keda olen tundma õppinud ja tõesti TUNNEN. Ja mehed, kes kohe peale lendavad "vahetame telefoninumbreid, lähme sööma, lähme kinno" äratavad nii suurt automaatset vastikust, et nad on kohe igaveseks diskvalifitseeritud. Paraku olen ma suht ilus ja armas ja kui ma mehega tutvun ja see kohe peale EI lenda, on tal selleks hea põhjus: kas meeldivadki talle mehed, tal on juba naine (ja ta on truu), ma ei meeldi talle NIIMOODI või on ta suhtefoobik.
    Kaks korda on sellised naisega mehed naiste poolt maha jäetud ja korraga vabaks saanud. Esimesega on mul poeg. Teine on Rongimees.
    Kolmas mees on ka, kes lõpuks ISE oma naise minu pärast maha jättis. Aga tema on paks.
    Ja mulle paksud ei meeldi mehena. Natuke ülekaalus, ok. Aga kui nägu uppub rasvavoltidesse ja õllekõht, see ei ole minu jaoks mees, vaid on sootu olend ja ennem seksiksin koeraga.

    VastaKustuta
  3. ilmselt puutud sa siis kokku ka ainult ekstravertsete või vähemalt väga enesekindlate meestega. sest muidu oleks pealelendamise pidurdusel ka see põhjus, et häbelik, ja see häda võib pikema tutvuse peale üle minna.

    VastaKustuta
  4. Seal on see asi ka, et ma ei loe märke välja - kui see häbelikku sorti mees mulle ka natuke mrku annab, ma võtan seda lihtsalt sõbralikkusena ja alles aastaid hiljem taipan, et oot. Tegelt ma vist meeldisin talle ja isegi tegi ääri-veeri ettepaneku ... aga ma ei lugenud välja ja nii ta jäi.

    VastaKustuta
  5. nojah, ja tema jälle ei taha pealetükkiv ahistaja olla ja nii ta läheb.

    VastaKustuta
  6. Jep.
    Nii ta on läinud =)

    Kõiges muus ma loen märke nagu kirjaoskaja kirja, aga kui teemaks tuleb huvi minu kui naise vastu, olen korraga täiesti kirjaoskamatu. Ehk ma saan aru neist "lendan peale, äkki annab kätte!" märkidest ja jälestan neid, kui liiga vara tulevad, aga "kule, ma teen sulle eine välja, suur-suur aitäh sulle, et mu jala kinni sidusid!" on minu arust lihtsalt rõõmus eine väljategemine, sest ma sidusin ta väljaväänatud jala kinni (ja nii kenade suurte silmadega mees, awww, muidugi ma söön temaga heal meelel koos!)

    VastaKustuta

Ma loen su sõnu, kui nad välja kirjutad ning avaldad!
Noh, paari erandiga.