Kõik!
Nett sai täis.
Mu malbus sai läbi
ja lõppes kütus
ja enam ei ole ma hea.
On natuke häbi
(kuid üpris vähe)
Ma lihtsalt ei suuda,
ma lihtsalt ei taha -
no ega ma ju ei pea!
Ehk väike update eraelu teemadel.
Ei pea ma saama karistada selle eest, mina olen meist kahest see ainus, kes mõtelda suudab. Vähemalt mitte veel rohkem karistada.
Tegelt ei ole see "mõtelda suutmine" ka päris ... noh, õige kirjeldus. Ma lihtsalt juba palju aastaid tagasi tuvastasin, et seal, kus mina näen taimega lillepotti räästa all ja üsna suurel määral ka maja, mille räästa all see on, näevad paljud inimesed tüve, kuiva mulda ning tuvastavad, et ajuti tuleb kohutavalt palju vett alla ja ajuti ei tule ikka kohe üldse, ja loomulik ju, et me siis mõtleme erinevalt nende asjade kohta.
Teisisõnu: mul hakkab viha üle minema, aga vbla ma ikkagi ei vaata, mis ta mu raevupurskele (mille sisuks oligi phmt: "Miks ma pean su lollust kogu aeg alla neelama, sest sina keeldud aru saamast, et ma EI TAHA sinuga suhelda?!") vastuseks kirjutas. Sest kui ma vaatan vastust, ilmselt vastan omakorda ning lahke ja hea nagu ma olen, vastan rahulikult ja leebelt. Tema võtab seda jälle kui: "Ta ikka tahab minuga suhelda, jee!" ja olen alguspunktis tagasi.
Sest kui ei ole otse vihane, onju, järelikult tahan temaga suhelda!
Samuti: mul on selgelt teatud mured seoses sellega, kuna ma kirjutan teile pikalt-pikalt, kuidas ma ju ei pea!
Peamiselt on mu mured tulenevad sellest, et negatiivne test negatiivseks testiks, mu keha käitub veidralt ja seetõttu ma ikka pooliti kahtlustan, et rase. Ehk: saan rämelollilt inimeselt lapse. Kuna ta juba tegi ära: "Oi, see oleks nii tore, kas me siis kolime kokku?!", kui ütlesin, et vbla rase, mul ei ole kahtlust ka, et ta saaks hirmus tülikas olema ametliku isana.
Aga samas ... eetiliselt oleks mitte öelda ikka päris halb.
Aga samas-samas: kas mina olen olemas, et endale haiget teha, endast mitte hoolida, endale koormaid kaela võtta või on enda eest hoolitsemine mu PÕHILINE ülesanne?
Ma hoolitsen enda eest.
Ma hoolitsen enda eest.
Ma hoolitsen enda eest ja see, kurat, on täiesti okei, ja kes teisiti arvab, kurat, võib seda omaette teha.
Kurat.
(Mitte et osake minust ei oleks ikkagi: "Aga ... aga ... see ei ole ju mehe SÜÜ, et ta mees on ja oma kehas lapsi kasvatada ei saa ja peab selleks naise otsima, et oma lapsega kontaktis olla ja mis mõttes ma nüüd ei lase ..?")
Aga selle lapse, keda ma hoidmas käin, ema oli väga: "PIDIN ma talle ütlema?! Nüüd panen kohtuasjaks iga vähegi üle oleva euro kõrvale, ja oleks siis tema last tahtnud?! Ei, mina tahtsin - ja kuna olin nii loll, et talle ütlesin, et rase, on mul nüüd nii raske!"
Tõsi, tema lapse isa vist taltus ära, lõpetas talle kirjade saatmise teemal: "Oleme pere, sa oled imeline naine!" ning isegi ei ähvarda enam kohtuga teemal: "Pool aega tahan MINA lapsega olla, mis siis, et ta on imik, kes mind absoluutselt ei tunne!", aga hoiatus on kõva.
Ei tasu juhmidele asju öelda. Nendega ei saa mõistlikult arutada, et mis edasi ja mis plaanid on, nad tormavad mingite oma ideedega peale ja siis võitled end ribadeks phmt selleks, et normaalsust säilitada.
Ja ma tõesti ei saa palka kellegi õpetamise, harimise ja paremaks inimloomaks kasvatamise eest, tänan väga.
Mitte et mul oleks mingi kindlus, et ta mulle ukse taha ei tule suvalisel ajal, mitte et ma poleks silmanurgast enne vestlusakna sulgemist tabanud sõnu: "Palun südamest vabandust", mitte et mul kuradi hale ei oleks nüüd.
Aga ma ei taha.
TÕESTI ei taha.
Siin keegi kommentaator esitas mulle küsimusi, mille tagant paistis: "Aga kas sa siis üldse ei hooli lapse isavajadusest?" No minu vastus on selge: "Miks ma peaksin last koormama jobu isaga, kui saab ka ilma? Mis ma VIHKAN oma last v???"
Ma saan aru, et jõle raske on sind panna üldse kellegi teise seisukohti nägema, aga üritan:
VastaKustutaIsal on õigus - hoolimata sellest, et ta last ei kandnud ja ei sünnitanud - oma lapsele. Inimesele, kes on geneetiliselt 50% tema. Ja 50% sina. 50%. Mitte 70, mitte 100. 50. See fakt ei muutu siis ka, kui isa on jobu.
Nüüd see jobu olemine - see on sinu subjektiivne hinnang. Subjektiivselt nii mõnigi ilmselt leiaks, et no sa oled valmis oma last jobu EMAGA koormama. Vb see isa on täiesti okei seal! Meie teda näinud pole.
Mu point on: lapsed ei saa oma vanemaid valida. KUMBAGI neist. Ema ei saa, isa ei saa.
Sa nagu väidad, et saab ikka küll valida, kas isa üldse kuidagi lapse elus on või ei. See pole sinu valik teha. Kui ei taha lapsele jobu isa, siis ära seksi jobude meestega kaitsevahendeid kasutamata. See käib konkreetselt sinu kohta ja on hinnang sinu tegevusele.
Neil postitustel on alati vähe kommentaare, sest inimesed ei taha seda su teemat kümnemeetrise teibaga ka puudutada.
Palun saa aru: sa ei tee last ENDALE. Sest SUL on vaja. Sest SINA tahad, et sa oleks tahetud ja vajatud. Sa otsustad teha terve uue inimese. Ja selle inimese tegemiseks sul on vaja veel ühte inimest. Ja tema on OSA sellest lapsest sama palju kui sina. Aga see laps ei ole sinu oma. Ega tema oma. Ta on iseenda oma.
Oh, nüüd läksin mina ballistikuks. Hakkasin värisema ja silme ees läks uduseks mitte metafoorselt, vaid päriselt.
KustutaSest misMÕTTES isegi tark inimene mind ei mõista?
Või ei taha mõista?
Või on oma tõekspidamistes nii kinni, et ei mõtle kaasa??
Ok.
Sry, not sry, aga ma tegin selle lapse selgelt endale. (s.t. KUI tegin - test oli ju negatiivne?!)
Ja vbla ka maailmale. Et maailm parem saaks. Ja vbla lapsele endale, sest proovida elada ja otsustada, kas meeldib, on võimalus, mida kõik ei saa.
Aga MITTE ... nojah, nime ikkagi ei nimeta. Talle.
Ja ega ikka ei ole küll 50% ema ja 50% isa oma laps. Esiteks on ta 100% iseenda oma ja minu asi emana on teda kaitsta igast jamade ees, mis võivad hõlmata ka tema bioloogilist isa.
Teiseks suvaline laps, keda ema ka imetas, on veel pooleaastasena 99,midagi % ema keha kokku pandud, mees on andnud imeväikese %.
Et 50% geenidest?
Miks peaks geene nii kõrgelt hindama?
Miks sa arvad, et geenid ongi inimene?
Pff.
Mina ei arva.
Ainus asi, milles ma olen nõus kaasa mõtlema, on, et naised on lapsesaamise juures paremas seisus. Mehel ei ole võimalik sellist lapseema, kes tema panusest hooliks, leidmata lapsega kontakti saada. Aga noh - nii on.
Looduslik.
Ja et ta ei ole jobu ja minu kaitsmine on vla hoopis lapse oivalisest kogemusest äralõikamine?
Noh ... ta usub ufodesse ja astroloogiasse, ei usu covidi, vaktsineerimine on "inimesed on SURNUD selle tagajärjel, kas sa ei hooli inimeludest" ja phmt kaja kallas tahab kehtestada autoritaarset režiimi covidi varjus.
Miks ma magasin temaga? Sest
MUL EI ÕNNESTU LUUA HEAD SEKSSUHET KELLEGAGI, KES MULLE TEGELT MEELDIB.
Ja krt, seks samas on tore asi. Ja miks ma kaitsevahendeid ei kasutanud?
Sest ma tahtsin last, dohh. Miks ma peaks neid kasutama, kui ma olen 41, tahan last, seks ka on - - - -et ... sinu eetikaga sobida?
Ma ei sobi, aga miks ma peakski? Ela ise oma eetika järgi, MINUL ei ole sellega pistmist.
Minu loogika: ma ei ole hea partnerileidja selgelt, aga ma olen hea ema.
Ja need asjad ei ole 1:1 suhtes ÜLDSE. Võib olla sitaks hea partnerlussuhetega ja sitt lapsevanem.
Ja vastupidi ka.
Nagu juuresoleval pildil nähe võib.
Ehk: ma ei arva, et bioloogilisel isal on lapsele võõrandamatu õigus mingil moraalsel imelisel tasandil, sest nii lihtsalt on. Ma arvan, et kui too isa mulle ei meeldi, on minu asi kaitsta oma närvirakke (jah, mina olen ka midagi väärt, hämmastav!) ja last tema eest, kui vaja on.
Ilmselt ei ole. Negatiivne test jne. Aga ma praegu raevusin ikka korralikult.
Sa lähened mingilt üliteoreetiliselt "iga inimene ja tema vaated on võrdsed" ja kui mina mõtlen, ma mõtlen konkreetselt, et lapsevägistajast isa väärtused ei ole võrdsed vägistamisvastase ema omadega ja oma last peab ka tema bioloogilise teise vanema eest kaitsma, kui vaja, sest laps on olulisel tähtdam kui "isa õigused."
Nüüd ma värisen ikka veel ja ilmselt on tekstis sees nii trüki kui muid vigu, aga avaldan ära, sest on nii väga vaja.
Ehk lühidalt: minu asi on kaitsta ennast ja oma last ükskõik mille või kelle vastu. Kaasa arvatud AbFabi eetiline hukkamõist.
KustutaÄra demagoogitse. Tegemist pole lapsevägistaja või mõrvariga. Tegemist on inimesega, kes on SINU ARUST JOBU. Sa tahad oma (teoreetilist) last kaitsta inimese eest, kes SULLE ei meeldi.
KustutaÄra üllatu, kui ma pole ainus, kes selle kriteeriumiga nõus pole.
Aga nagu ma ütlesin - ka sinu püsikommentaatorid ei puuduta seda teemat kümnemeetrise teibaga ka mitte. Sest noh. Ilmselt saad vihast värisema nende kõigi peale.
Ma eriti ei saa aru, kuidas saab mingi muu kriteerium olla. Kas ma peaks vahest oma teoreetilist last kaitsma inimese eest, kes on minu meelest väga okei, aga sinu, ühiskonna vms nähtuse arust halb?
KustutaKaitske ise, SEE ei oleks minu mure.
Oleneb.
KustutaKui näiteks sinu arust lapsevägistaja oleks okei (selliseid naisi, eksole, on), siis olekski olukord, kus sinu ja ühiskonna arvamus ei lähe kokku ja, indeed, sa "peaks oma last tema eest kaitsma".
Kui sinu arust lapse isa "on jobu" mis iganes põhjusel, siis paraku ühiskond võib sellega mitte nõus olla ja kaitse palju tahad, isa õigused oma lapsele (need muide on olemas siis ka, kui emal on suht eeee omapärased vaated sellele) käivad üle sinu soovist last "selle jobu" eest kaitsta.
No kui sa siiralt arvad, et mina peaks oma last kaitsma hakkama, kuigi minu arust on kõik ok, aga riigi ja ühiskonna meelest mitte (homoseksuaalid olid ka kriminaalid mitte väga ammu), seda enam pean reaalse minana omast kinni hoidma - keegi teine minu eest ei seisa, kui mina ka seda ei tee, ei seisa ÜLDSE keegi.
KustutaMuide, ma nüüd ei nori kaastunnet - pole väga minu stiil ka - aga kui ma lugesin enne seda, et ma "hakkan vihast värisema", olin segaduses, sest mis mõttes vihast?
KustutaMiks sa arvad, et vihast?
Ei, mulle tuleb "sa ei ole hea sellena, kes oled, ole teistsugune" teade kohale kui "ole parem surnud, sa ei sobi siia maailma".
Sest ma ei muuda end, olen proovinud ja proovinud ja proovinud ja IKKA ei oldud minuga rahul, nii et enam ei üritagi. Aga nagu ma olen, ka hea pole?
Mu ees kolm võimalust: olla selline, et maailm vaatab mu peale halvasti (mis on KOHUTAV ja ma tahaks parem surnud olla kui seda kogeda, ainus positiivsusekiir on, et halvastivaatamine võib üle minna ja kunagi hiljem vaadatakse hästi), mitte olemas olla, sest ma ei suuda ja ei oska olla keegi teine, kui olen, või mitte teada, et minuga ollakse rahulolematu.
Ma eelistan väga tugevalt viimast, sest igasuguse rahulolematusavalduste sisu mulle on "ole parem surnud, sa oled jäle inimene" ja ma hakkan värisema ja silme ees läheb uduseks, sest JÄLLE on selgunud, et ma ei ole maailmale piisavalt hea.
Selline väike vahemärkus teemal, miks ma jubedalt leili lähen, kui mulle meeldivad inimesed minuga rahul pole.
Kui ebameeldivad pole (tshau Tilguti-Tom), on see kompliment, ma rõõmustan.
Väga kahju, et sa kirjutasid, et teraapiast sulle mingit abi pole olnud, sest sellise suhtumise, enesekuvandi ja maailmapildi juures oleks teraapiat väga vaja ja mitte vähe, vaid väga palju.
KustutaVõimalik, et ma olen liiga imelik, et normaalsete inimeste teraapia minu peal töötaks.
KustutaSobiva terapeudi leidmine on üleüldse raske, ka nn normaalsetel inimestel, kui selliseid eksisteeribki. Kahjuks sõltub siin palju just sellest, kui hästi isiksused klapivad.
KustutaMa soovitasin Alexile kunagi Kait Sinisalu, kellest ma pole veel halba kuulnud, ja vist sobiski, aga see oli tal siis ka mitmes terapeut proovida (varasemad olid kirjeldatu põhjal õudsed), ning algusest peale andis lootust see, et Kait ongi viimasel ajal spetsialiseerunud vägivaldsest suhtest pääseda püüdvatele või juba pääsenud naistele. ning nojah, ta on viimasel ajal raha eest, v.a siis, kui naiste turvakodu vms asutus otse tema juurde suunab.
"Normaalsete inimeste teraapia" oeh.
KustutaNo ei saa öelda, et ma POLEKS terapeute kohanud, Üonjo. he juures neist käisin kohusetundlikult "enne kahte aastat ei tulegi tulemust" kaks aastat ära ja mu peamine rõõm temaga seoses oli: "Jai, see on nüüd läbi!"
KustutaPaar korda ka: "Kõik hoiatavad, et teraapia on valus, aga mul küll ei ole, " aga enamasti oli lihtsalt igav.
Teised kaks olid suht meeldivad naisterahvad, aga positiivsus püsis tasemel: "Nojah, käisin, nojah, meeldiv," kõik.
Välja arvatud idee: "Aga äkki läheb hästi!"
See oli lahe - kuigi muidugi on jube ka, sest kui loota, saab hiljem hullemini haiget. Aga ma unustasin vahepeal ära, et kui asjad on ebakindlad, võib ka hästi minna.
Kait ... oli mu tütarlapse vanaema sõbranna ja mul on temaga aastast 2003 või nii üks pendlikõigutamise ja terakeste soovitamise kogemus. Väga vabalt võib ta olla sellest välja kasvanud ja see töö, mida ta vägivaldsete perede ohvritega teeb, on igal juhul kuld, aga ma kõhklen ikkagi teda usaldamast pärast seda.
Selle teraapiaga on sul vist natuke sedamoodi nagu kingsepalapsel kingadega... Ma ei tea, mis laadi teraapiaid sa oled proovinud, haigekassa rahastatavad psühholoogid/psühhiaatrid kasutavad vist kõige rohkem kognitiivset käitumisteraapiat? Ja (nagu sa vist ka ise kogenud oled) psühholoogiks ei lähe mitte alati õppima need, kes oleksid selle töö peale loomupäraselt andekad (suure empaatiavõime ja samas hea vaimse vastupidavusega), vaid sageli hoopis need, kes soovivad lihtsaid ja selgeid tööriistu iseenda ja maailma mõtestamiseks, st kergelt autistlike kalduvustega (sest maailm pole lihtne ja selge ja mulle tundub, et lihtsate ja selgete lahenduste soovimine on üks autismi väga levinud tunnuseid) ja mõnikord ka väikese empaatiavõimega inimesed (sest suur empaatilisus võib selles ametis kiiresti läbi põletada). Mistõttu hea terapeudi leidmine on raske isegi väiksemate probleemide korral.
KustutaEhk siis mulle tundub, et sulle võiks teraapiast abi olla küll, aga selleks oleks ilmselt vaja proovida mingeid teistsuguseid teraapiaid (gestalt, NLP, psühhoanalüüs, psühhodraama ja neid on kindlasti veel palju erinevaid). Aga -- need on reeglina tasulised ja mitte odavad. Ja paari korraga tõenäoliselt ei saa veel aru, kas sulle see meetod/terapeut sobib. Seega juba ainuüksi sobiva teraapia leidmine oleks sinu jaoks lisaks rahalisele väljaminekule (mida sa endale tõenäoliselt lubada ei saa, aga see oleks ehk ületatav probleem) ka vaimselt väga kurnav. Ja oluline oleks tegelikult seejuures terapeuti usaldada ja ennast talle avada, aga sina kipud iga väiksemagi vastuolu peale väga lukku minema ja kangeks tõmbuma. Eriti kui sa inimest veel väga hästi ei tunne, aga mõnikord ka siis, kui sa arvad, et tunned inimest hästi, aga siis ta teeb või ütleb midagi sinu jaoks ootamatut, midagi, mis sinu seisukohtadega ei klapi (vt Ritsiku näide). Nii et jah, reaalset varianti ma tegelikult ei näe. Nii et jääb ilmselt kingsepalaps ja tema kingad.
Veits misandria on see postitus. Mehe ainus väärtus on törts spermat ja õigusi tal ei ole.
VastaKustutaOh, mehi on igasuguseid. On imelisi, on väga okeisid, on okeisid ja on mitte kuigi okeisid. Ja otseselt jäledaid ka.
KustutaMa lähenen individuaalselt.
Hea siis, et tüüp, kes sinu enda jaoks ilmselgelt kuskil koera tasemel on, suurepäraselt kutsikaid sigitama sobib.
KustutaNenelt noortelt lamemaalastelt saab spermat paremini kätte.
KustutaSa oled sel teemal ju kolmandat korda kommenteerimas sama nime alt ja ma ei saa aru, mis HÄDA sul on sellega.
KustutaEttepanek: ole vait, sest sul pole midagi öelda, aint lällutada.
🤷♀️ Kui mees vaevub mitte nelja tuule poole kaduma, siis ta näeb ise ka varsti, et kõht ees. Las siis olla.
VastaKustutaA iga jobuga tõesti pole vaja väikest last koormata - eriti kui suurem vend on olemas, kui vaja “isavajadusi” täita. Ja kui on veidigi muud tugivõrku...
Omast kogemusest isikliku isaga.
Arvestades, et ma kaks päeva olen proovinud teda maha jätta ja saan vaheldumisi raevupurskeid: "Kõik põlgavad sind, sa elad nende kulul, kes reaalset tööd teevad, sul peabki halb olema" ja "aga saame veel kokku, kuula mind ära, sa oled ainus inimene, keda ma usaldada saan", ma väga väga loodan, et ta kaob nelja tuule poole.
KustutaMa postituse põhiteemal üldse ei hakka – AbFabil on täitsa õigus, mul pole piisavalt pikka toigast.
VastaKustutaAga ma tahan sulle (lohutuseks) öelda, et mu meelest enam-vähem kõik inimesed lähevad leili, kui neile meeldivad inimesed nendega rahul pole. Enam-vähem kõigil on nii, et vähemasti mingi osa maailmast vaatab nende peale halvasti. Keegi pole nii ideaalne, et alati ja igasse mustrisse sobituda. Mu meelest pole võimalikki sel viisil elada, et kõigile meele järele oled. Ning jaa, just nimelt, kui halvastivaatajaid lähedaseks/targaks/toredaks pead, mõjub see hullusti. Võõras ja nõmedik halvasti vaatab, on suht ükskõik.
Järgnev läheb küsimata antud nõuannete alla, aga ma olen enda pealt vaadanud, et vana hea idamaade võitluskunstide filosoofia töötab ka käesolevas kontekstis. Surve põhjustab vastusurvet. Pigem astu kõrvale, lase vastase löögil tühja minna, löögijõud tõmbab sel juhul vastase käpuli, sina jääd puutumata. Elik: ela nagu sa elad. Ära tõesta ennast lakkamatult. Pane näpud kõrva ja tee daa-daa-daa, ja mine oma teed. Mis sest, et see tee on jumala vale AbFabi ja Rentsi ja minu ja neljanda-viienda-kuuenda meelest, aga see on SINU tee. Sa kulutad jubedalt energiat võitlemisele (heakskiidu pälvimisele), samal ajal kui lihtsalt omamoodi tehes jääks sul heakskiit küll saamata, aga hunnik lusikaid alles omaenda asja ajamiseks. Ehk siis – küsi endalt, kumb sulle tähtsam on, kas maailmale piisavalt hea olla, või elada nii, nagu sa ise tahad ja õigeks pead.
Epp tuletas meelde, et mul on seda diskussiooni jälgides pähe tulnud kaks mõtet.
KustutaEsimene puudutab teemat ennast, nimelt: mõtlesin, et see olukord on enamikus punktides sarnane olukorraga, kus inimesed seksivad kaitsevahenditeta, naine jääb rasedaks, leiab, et mehest ei ole talle paarilist ega lapsele isa, seega ei ütle mehele ja teeb aborti.
Huvitav, kas siin vestlejate seisukoht oleks sel puhul sama või teistsugune ja kui erinev, siis miks. Mõlemal juhul saaks öelda, et mehega on pahasti ringi käidud, aga mingitel asjaoludel on see otsus sellest hoolimata põhjendatud.
Teine mõte oli aga metamõte, natuke samasse auku kui see, mis Epp ütles, aga rõhuasetusega hea ja kurja tundmise puul, mitte teistele meeldimisel.
Ehk et su elu võiks olla tükk maad kergem, kui sul poleks kanget tungi selle järele, et kõigi su valikute kohta saaks kirjutada "hea". Hea ja kurja tundmise puust söömise rängad tagajärjed. Kahtlustan, et kui üks või teine sulle sümpaatne kommentaator su valikute kohta hästi arvaks, ei päästakski kuigi palju, sest sa oled algusest peale ka iseendaga vaielnud, nagu sa juba postituses kirjutasid.
"Kahtlustan, et kui üks või teine sulle sümpaatne kommentaator su valikute kohta hästi arvaks, ei päästakski kuigi palju, sest sa oled algusest peale ka iseendaga vaielnud, nagu sa juba postituses kirjutasid."
KustutaJah, just. Mu meelest notsu tabas (taas) kümnesse.
Oleks ikka.
KustutaMa otsin valideerimist. "On ok olla sina ja otsustada nagu sina."
Ja kui seda ei tule, ma võtan: "Ei ole ok olla sina ja otsustada nagu sina" ja kõhklen oma eksistentsi positiivsuses.
selge. siis on headuspüüdluse taagale (vastand oleks "no ei ole ma alati hea, mis siis, ma polegi väitnud, et ma täiuslik oleks") lisaks veel see mure, et headuse üle otsustav kontrollorgan on endast väljaspool.
KustutaNo mis sa arvad, miks ma korrutan seda, kuidas "mul on õigus olla mina" ja "minu valikud loevad" ja "You're still going to get criticized so you might as well do whatever you want".
KustutaMa tean ise ka, et fookus seespool oleks mulle endale parem. Aga kuidagi ... esiteks on raske seda sisse tuua ja seda raskem, et siis tuleb laialt avalikkuselt kohe: "Ei no, sinust ma muud ei oodanudki" ja "Nii isekas, tüüpiline sina" ja "Kohutavalt egoistlik!" ja no ma jään uskuma.
Isegi kui ma TEAN, et see on vale, ma ei TUNNE nii. Mu tunne on ikka: "Kui ma teistele meeldin, olen hästi, onju? Siis on mul õigus elada, onju?!"
jah, õigus, see on sul regulaarne teema.
KustutaAga mis sa arvad hea- ja kurjatundmise aspektist?
Headuse hindamisorgani asukoht muutuks tähtsusetuks, kui sul ei tekiks enam-vähem identiteedikriis niipea, kui tuleb kahtlus "järsku ma tegin/teen seekord halba".
Mul on iseenda näol näide käepärast - ma olen ise mõne mehega oma elus halvasti käitunud, sest ma ei suutnud/tahtnud/jaksanud sel hetkel temaga paremini käituda (võib-olla hädaga oleks suutnud, aga suutmise hind oleks olnud selline, mida ma polnud nõus maksma).
Mis ei muuda seda, et talle tegin ma sel hetkel halba.
Ma olen sellistele momentidele hakanud tagasi vaatama umbes mõttega "ahah, hea teada, et ma olen tavaline inimene, kes teeb vahel halba".
Positiivne on see, et see teeb teiste halbustega leppimise (stiilis "nojah, juhtub, paratamatu, inimeste värk", mitte kinnimätsimise või eitamise mõttes) kergemaks.
jaah, aga siis ma ikkagi tahan ka väljaspoolt kinnitust, et on ok vahel halb olla, ma olen ikkagi väärtuslik inimene.
KustutaEt mul ei ole tegelt raske vahel halb olla ja seda ise endale andeks anda. Mul on raske just siis, kui teised ütlevad, et öka, nii ikka ei tohi, väkk.
"see olukord on enamikus punktides sarnane olukorraga, kus inimesed seksivad kaitsevahenditeta, naine jääb rasedaks, leiab, et mehest ei ole talle paarilist ega lapsele isa, seega ei ütle mehele ja teeb aborti"
KustutaAbordi otsus toimub samm eespool, naine otsustab oma keha üle. Analoogne oleks olukord siis, kui küsimus oleks selles, et eostaja soovib raseduse katkestamist, ja ka sel juhul poleks mehel õigust naist abordile sundida. Siinne arutelu käib tegelikult ennetavalt selle olukorra üle, kus laps on sündinud ja õigussuhetes on nüüd juba kolm osapoolt.
(Tehniliselt on sünnituse esile kutsumine ja keisrilõige ka abort e raseduse katke(sta)mine, lihtsalt raseduse varases staadiumis aborteeritud loode ei saa ellu jäämisega hakkama).
Minu meelest on see juriidiliselt huvitav hüpoteetiline olukord. Ütleme, et naine N jääb rasedaks mehest M, aga avastab raseduse ajal, et mees M ei ole ikka tegelikult selline mees, kellega ta koos oma last kasvatada sooviks. Naine N sünnitab lapse L ja registreerib tema sünni, jättes isa kande tühjaks. Mees M aga soovib osaleda oma lapse L kasvatamises. Mis võimalused tal seaduste järgi on?
VastaKustutaPerekonnaseaduse paragrahvi 94 kohaselt saab isaduse tuvastada kohus, kui ühtki meest ei ole lapse isana kindlaks tehtud. Paragrahvi 95 kohaselt otsustab kohus isaduse tuvastamise või vaidlustamise mehe hagi põhjal, mis on esitatud lapse vastu. Teise mehe isadust saab vaidlustada üldjuhul lapse ema nõusolekul, aga mõjuval põhjusel võib kohus anda vastava loa ka ilma ema nõusolekuta. Ma ei loe siit välja, kuidas peaks käima isaduse tuvastamine siis, kui ühtki meest ei ole lapse isana kindlaks tehtud -- kas siis esitatakse tõesti samuti hagi lapse vastu ja kas ema nõusolek on vajalik või mitte.
Kui ma registreeriks bioloogilise isa ja laseks temal raha võtta, teeks ju sama välja, aint teda ma jälestan ja ei taha temaga rahaasju ajada. Ehk .... ainus reaalne erinevus on, et kas mul on halb või mul on parem.
Kustuta???
Kustutasin hunniku kommetaare, sest mulle hakkas tunduma, et K privaatsuse rikkumine.
KustutaVabandused!
"Vanemahüvitise eesmärk on toetada lapsevanemat, kes lapse eest tema esimesel eluaastal kõige enam hoolitseb." See ei ole lihtsalt taskuraha suvalisele mehele, kes tegelikult ei lapse sugulane pole ega tema eest igapäevaselt ei hoolitse. See ei loe, mitu korda sa ütled, et "aga mul on nii parem" - jah, aga see on pettus. Võid muidugi riiki petta, sest sul on nii parem, aga sel juhul ei tasu sellest avalikult blogida.
KustutaOot, sa nagu päriselt mõtled, et riigi dokumendid teemal titehooldus on kuidagi päriselt tähtsad, mitte et vanemate asi on tõmmata riigilt välja nii palju kui saab ja see, kuidas PÄRISELT nende elu käib, pole kellegi asi?
KustutaSA nagu PÄRISELT usud seda?!
Aa. Sa ka PÄRISELT oled spikerdamise vastu.
Nojah, ela oma elu.
Mina küll sedasi ei arva. Mul on ka kaks last riiki pettes juba saadud, ühe ajal veel ei olnud vanemahüvitist, aga tema isa palk kanditi mulle mõneks kuuks, sest nii ma sain suuremat mingit toetust (ma ka ei mäleta millist) ja pojaga oli ka ilmselt midagi.
Minu suhtumine riigi lapsehooldusabisse on alati olnud: "Võta, palju saad."
Ma PÄRISELT usun, et inimene, kes nii elab, ei tohiks olla nii loll, et sellest avalikult internetis kirjutada.
KustutaEhk siis tuletan meelde, et meil on Eestis blogija, kes pidi lastekaitsega jaurama, sest kirjutas avalikult, et sakutas ühe korra last. Kui sa arvad, et sul ei leidu siin mõnda toredat inimest, kes maksupettusest lugedes kohe kaebama jookseb, siis sa eksid.
KustutaOk ... veenev.
KustutaLihtsalt minu elukogemused on ajast, kui Perekool oli tulvil näpunäiteid, kuidas paremini raha teha oma titega ja riigilt rohkem saada. Ma mõtsin, et asjad on samamoodi.
Perekooli kasutaja tuvastamiseks peaksid nad päriselt tööd tegema. Sina pead avalikku blogi oma päris nimega. Ei ole mõtet võtta selliseid riske.
KustutaKuulan ja kuulen.
Kustuta/valvel seis võetud
Riigil ükspuha kes kõige naha karvade ja rahakotiga lapse isaks hakkab, sest see ka vastutab. Näputäis hüvesid ja 18a. ametlikku vastutust riigi ja lastekaitsjate ees.
KustutaMinu jaoks on riigilt pettusega raha rottimine vale ja isiklikult vastuvõetamatu, aga ma tean, et nii tehakse. Eks igaühe moraalne kompass on nagu ta on ja nagu teame, inimesed arvavad endal õiguse olema igasugusteks asjadeks ja see pole suurem häda.
KustutaSellise suhtumise avalik kuulutamine jälle ei ole OK, tee siis tee vaikselt ja tunne natuke piinlikkust. Iga regulaator tegelikult eeldab, et on neid, kes süsteemi kuritarvitavad, kuni seda liiga massiliselt ja avalikult ei teha - ja kui on oht, et aeg-ajalt keegi vastu näppe saab, ei ole suurt häda. Kui asi muutub avalikult naljanumbriks, siis mingi hetk keeratakse kraanid kinni. Või kui tuua poliitikast paralleel - "kaabude" puhul ei ole probleem mitte see, et nad on nõmedad, vaid see, et nad seda ei häbene ja aitavad igati kaasa nõmetsemise normaliseerimisele.
Ja nõustun, et selliste asjade must-valgel kirjapanek, on rumal.
Ning sellise käitumise võrdlemine spikerdamisega on minu arust vale, plagiaat sobiks paremini.
See öeldud, ma usun, et riigil on kusjuures süsteemi tasandil savi või pigem heameel, kui see aitab iivet kasvatada, eriti kui on olemas inimene, kes on võimalik lapse eest vastutavaks teha.
Noh, ja minu jaoks on see "riigilt raha rottida on vale" luksus, mida saavad lubada need, kes hästi teenivad.
KustutaMul kusjuures ei ole hetkel halvasti, aga lihtsalt idee tasandil ma leian, et sellise koha peal öelda "fui" näitab lihtsalt, et inimene ei mäletagi aega, kui raha oli konkreetselt otsas, mitte kuskilt ei olnud juurde võtta ka, sest OTSAS.
Ja miks mitte spikerdamisega? Sama asi ju? Kasutad resursse, mida phmt pole sul ette nähtud kasutada, aga pohhui, kui ma saan, teen ära.
Nojah, ma nõustun, et raha ei vedele maas ja kõik oma seaduslikud variandid kavatsen ära kasutada.
KustutaSpikerdamine on see, et sa teed eeltööd, millega sa satud maksimaalselt heasse situatsiooni (ehk valmistad spikri); plagiaat on, et võtad midagi, millega pole vaeva nähtud ja esitad enda tehtu pähe. Võimalik, et see vahetegemine on lihtsalt tajuküsimus ja pole ka oluline, mul lihtsalt tuli lugedes selline paralleel pähe. Suurt teooriat taga pole ja pole ka tähtis küsimus, lihtalt partsatasin järelmõttena välja.
(ma panen spikerdamise alla ka vihikust piilumise, õpikust mahakirjutamise ja naabri tööd vaadates korjatud teadmised.
KustutaMuide, praegu hakkasin mõtlema, kas keegi kunagi eri ridasid kontrollib ka - et pead tegema A rea oma, aga teed B, sest nii on maha kirjutada kergem?)
Ma usun, et üldiselt ei viitsita nii teha. Aga tänapäeval on see keerulisem kui sel ammusel ajal kui meie väiksed olime - enamasti on küsimused juba kontrolltöölehel valmis kirjutatud. Seega teise variandi tegemine eeldab, et sa vahetad oma lehe kellegagi ära, mis on võimalik, aga juba komplitseeritud (ja vahelejäämise mõttes ohtlik). Õpetajana kommenteeriks, et kui inimesed mul nii teeksid, siis vaataks ma sellele täiega läbi sõrmede - ilmselgelt mõlemad "midagi teavad" ning kui neil küsimustega ei vedanud, siis olgu nii.
Kustuta"avalik kuulutamine jälle ei ole OK", sest "kui asi muutub avalikult naljanumbriks, siis mingi hetk keeratakse kraanid kinni" - mõnes mõttes sama loogika, et mittevaktsineerijal oleks parem kas vaikselt vaktsineerimata jätta või avalikult vaktsineerimist kiita - sest ta saab oma vaktsineerimatust tegelikult endale lubada ainult tänu vaktsineerijatele. Süsteemi saab ära kasutada ainult seni, kuni süsteem eksisteerib, ja süsteem eksisteerib ainult seni, kuni valdav hoiak on seda mitte üleekspluateerida.
KustutaVaidlen vastu. see on süsteem, mis on juba ehitatud, silmas pidades, et teatud tingimustel saab saadavat raha maksimeerida, inimene piisava rabelusega saab riigilt 584 asemel 800 koorida - aga liiga palju ei saa. Väga osavate skeemitajate või lihtsalt jõukate jaoks on ülempiir.
KustutaAga enamasti tegelevad vingerdamise ja skeemidega need alampiiri või sinnakanti saajad ehk süsteem ei kuku kokku mitte seepärast, et kõik on nii ausad, vaid need, kes viitsivad jamada mõnekümne või isegi mõnesaja euro pärast, ei ole tegelikult erilised kuluartiklid võrreldes nendega, kes päriselt normaalselt saavad.
Ma mõtlen süsteemi all riiki üleüldse. Et riik oma majandamisega, kus ühe käega korjatakse makse ja teise käega jagatakse seda sinna, kuhu vaja (ideaalis vähemasti), toimib hästi siis, kui suurem osa on ausad.
KustutaSiis, kui on juba sisse ehitatud eeldus, et nagunii kõik üritavad ära kasutada, muutub süsteem ka hoobilt umbusklikumaks ja tekitab tüli ka neile, kes ei üritagi parajasti ära kasutada, aga vastavad mingite pealiskaudsete tunnuste poolest ärakasutajatele.
nt kui ma viimati Itaalia maksuõigust vaatasin, siis rabas mind selline säte, et kui firma deklareeritud tulu on palju väiksem kui teistel sama ala firmadel, siis otsustab maksuamet, et ignoreerib tema deklarit ja võtab pmst laest tulunumbri, mille pealt maksu hakkab võtma. Ja siis on juba firma mure tõestada, et ei, ta päriselt saigi nii vähe tulu.
Ja selline säte tuleb just eeldusest, et küllap firmad üritavad oma tulusid varjata.
Eestis on ikka vaikiv eeldus, et deklaratsioonides on õiged andmed ja selle võrra on ebatüüpiliste rahanumbritega deklareerijatel vähem võimlemist.
Loen just raamatut. Reisija baltikumist aastal 1985 sõidab rongiga läbi Venemaa (Moskva-Habarovsk) ja imestab, et ühegi maja kõrval pole aiamaad ega õunapuid. Talle öeldakse, et ei saa ju kasvatada, poisikesed varastaks kõik ära.
KustutaKui kõigil oleks õunapuud nagu vanades maades - varastaks kõik kõigilt natukene ja kokku oleks ikkagi okei. Aga keegi ei taha ju olla külas esimene loll, kes õunapuud v marjapõõsad maha paneb ja saaki ei saa. Nii ongi, et kui kõik varastavad, siis süsteem ei saa toimida.
Noh ja nii oli läbi Venemaa, päevade ja tuhandete kilomeetrite kaudu, vähemalt autor-sõitja kirjeldas seda nii.
Mul on tekkinud veidi teistsugune lähenemine antud teemale. Arusaadav, sa tahtsid seda noort meest ainult selleks, et ta sind rasedaks teeks. See selleks, aga kui kujutada ette, et sina oled sellise lihtsakoelise noore mehe jaoks enneolematult huvitav ja võluv naine, kellesarnast ta enne pole kohanud, siis on arusaadav, et ta armus. Ja kõvasti. Vbl, isegi niisama tugevalt nagu sina kunagi Rongimehesse. Ja kui ta saab vastu signaale, et... ole oamette, jne. Kas tal ei või tulla peale samasugune vastamata armastuse ahastus, nagu sinul. Ja ta võib reageerida sama meeleheitlikult, nagu sa ise kord.
VastaKustutaÄra tee teisele seda, mida sa ei taha, et sinule tehtaks (või tehti). Ka tema on inimene, kellel on tunded. Kui sinul pole tema vastu mingeid tundeid, siis ole vähemalt aus. Ütle talle otse välja, et sa tahtsid vaid tema spermat, mitte teda ennast. Ehk ta siis suudab sellest paremini üle saada.
Ma arvestasin ja arvestan seda ja üritan olla temaga aus ja leebe.
KustutaSest noh, ta küll ei saa ilmselt päris sama teemat kui mina rROngimehega endas aretada, sest 5 aastat vs 1 kuu, aga no ma tean, et ka natuke suhet võib väga hullusti hinge minna.
Muidugi noh - aus, eks ole. Kuula hästi, mida ma ütlen, sest kuigi ma ei valeta, ei tähenda see, et ma kõik välja ütleks.
Aga vbla ... jah, vbla on sul pointi.
KustutaÄkki tal on kergem, kui ta saab asja taandada sellele, et sperma.
See, et ta tegelt mulle alguses põnev isane tundus, vbla ei olegi asi, millele tal vaja mõelda oleks.
hüpoteesid, jah... mismoodi käituks see, teine ja kolmas... noh, seda ei saa ennustada. ehk on poiss hoopis õnnelik, et kogenum naine ta oma voodisse lubas. ja ta on täisealine ning peaks arvestama, millega riskib. mina olen ka selline inimene, kes ootab alati kõige viletsamat varianti (psüühikale oi kui paha), aga tegelikkus ei pruugi selline olla ja harilikult ei olegi nii ekstreemne.
KustutaAitäh!
KustutaBianka kommentaarile +1.
VastaKustutaJa… raudpolt, et järgnev head ei too, aga… ma jubedalt kahetsen, et sattusin lugema su kustutet kommentaari, kus su “äriplaan” kirjas oli. Ausõna, ma eelistaks mitte teada. Ütle mulle, kulla inimene, mismoodi on sinu arvates võimalik, et enamik inimesi EI ütle säärase inimsaatustega manipuleerimise peale “öka, nii ikka ei tohi, väkk”? Mismoodi??? Kuidas saab selle peale valideerida, et "On ok olla sina ja otsustada nagu sina"? Ma ei tea teiste eest rääkida, aga minu jaoks on selles võrrandis peale sinu veel 2 täiskasvanud inimest ja 1 võimalik, et olemasolev inimene, ja neilt kolmelt võtad sa oma otsustega otsustusõiguse ja valikuvõimaluse.
Ma tean, et mu öeldu sind vihastab. Aga kui vähegi suudad, ole hea, vasta mu küsimusele – mind tõesti huvitab, mismoodi sa iseenda silmis säärast skeemitamist õigustad (ja ma ei pea siin silmas finantsilist skeemitamist, see on kökimöki võrreldes emotsionaalse, inimsuhetesse puutuva skeemitamisega).
Oota, kuidas kolmelt? Ta ei ole abielus ju, nii et ta saab küll visata mehe, keda ta ei taha, üle parda, aga ta ei saa ühtki meest kaasata vastu tema tahtmist - kui rääkida lihtsalt isaeeskujust saab selline mees rahulikult öelda, et sorry, ma ei taha selle lapsega seotud olla. Kui rääkida finantsilisest skeemitamisest, on ka mehe nõusolekut vaja. Rääkimata sellest, et rahaga seotud avaldusi peaks ju mees ise esitama. Nii et sel mehel pole ehk ETTEPLANEERIMISVÕIMALUST (sest ise teeb VVN ju neid plaane juba enne lapse eostamist, aga SELLEL MEHEL on siin seltskonnas ainsana otsustus- ja valikuvõimalus olemas. Erinevalt lapsest ja armunud ullikesest.
Kustutatänan, Rents.
Kustuta+ ma ei saa aru, kuidas ma lapselt valikuvõimaluse võtan. ÜKSKI laps ei saa valida, mismoodi elama hakkab, nad sünnivad sinna keskkonda, kuhu sünnivad. Kui sa arvad, et minu laps on esimene, kes ei sünni oma bioloogilise isaga lähedalt tutvumist võimaldavasse perekonda, arva uuesti.
++ ema, kes ei ürita teha lapsele tema eluks ja arenguks parimaid valikuid, on päris nõme, kas sa ei leia?
KustutaLoe seda lauset "ema, kes ei ürita teha lapsele tema eluks ja arenguks parimaid valikuid, on päris nõme, kas sa ei leia?" uuesti ja siis mõtle sellele, et kas ema, kes valib oma lapsele isaks teadlikult mehe, kes talle isegi mitte ei meeldi, on tõesti ema, kes üritab teha lapsele tema eluks ja arenguks parimaid valikuid..
KustutaJah, kui see on ainus viis, kuidas laps üldse eksisteerida saab, dohh.
KustutaS.t. Liis, Leen jms, mul ei ole tunnet, et ma idioote pean ümber veenma ja see minu asi ja töö oleks.
KustutaArvake mis tahate, mul pohh.
Mul on häiritus aint inimeste osas, keda ma arukateks pean ja no idee, et ema ja isaga peab ikka pere olema ja kui ei, on paha, on idioodi mõtteviis, sry, not sry.
Et noh, minu arust on hoopis äärmine naiivsus arvata, et oi, mul klapib selle mehega hästi, nüüd meie ja laps ka kõnnime rõõmsdsalt päikeseloojandusse ja meil on elu otsani koos hea, sest me sobime nii hästi.
KustutaSee võimalus on. Aga NIIIIIIIIII väike!
Ma arvan, et see, mis inimesi sinu suhtumise juures pahandab (või no vähemalt mind pahandab) on see, et sa näid kohtlevat inimesi instrumentaalselt, vahendina millegi (lapse, enda hea enesetunde) saavutamiseks, samas kui sa ise oled alati toonitanud, et tahad, et sind nähtaks inimesena, tervikuna, mitte mingi ühe-kahe tunnuse (blogija, tissid) kaudu. Antud näite puhul ju ka: nii kui ilmus külge silt "loll", kadusid selle inimese tunded, kadus inimene kui isiksus ja ta muutus mingiks tüütuks sildistatud ühikuks. Või vähemalt selline mulje jääb.
KustutaSee sildi ilmumine jatundetu kirjeldamine olid reaktsioonid sellele, et ma üritasin teda kaks korda maha jätta - kuidas saab maha jätta, kui me minu arust pole iial paar olnud? saab - kenasti ja sõbralikult ja ta lihtsalt keeldus. Nagu "Ma ei taha enam, sa ei tee mind õnnelikumaks, ärme saa rohkem kokku" ja tema oli: "Ei, ma saan aru, sind pärast seda traumat kurnab inimestega suhtlemine, teeme kompromissi, kord nädalas?" ja kui ma siis tegin selle kompromissi, sest mul olid argumendid ja seletusvõimusus otsas, oli ta mu ukse taga kolm korda PÄEVAS.
KustutaJa ma adusin, et heaga ei saa, peabki kurjaga, sest no ta ei kuula, kui ma lahke olen, ÜLDSE.
Ja siis ma ehitasingi oma ajus müüri, otsustasin, et pole minu töö, ja lõikasin end vaimus väga lahti. Ei lugenud enam ta kirju kohe (vahel läks 24 tundi, enne kui lugesin), vastasin peamiselt "ei" ja "sest ma ei taha" ning "ei, sa ei saa mind rahaga ära osta, ma ei hinda seda eriti" ja kurat, see oli mulle väga raske.
Ei-ütlemine ei ole mu tugev külg. Ma olen kolm korda elus lasknud end ära vägistada, sest ma lihtsalt ei suutnud enam "Ei!" korrata ja no pohh, pole see seks nii suur asi ka.
Muuseas, seepärast ma ilmselt ei kannatagi võõraste inimeste väljakutsumisei ja telefoninumbri-küsimisi - nad lähevad mu ajus samasse kasti tüüpidega, kes mind just nägid ja otsustasid, et et selle linnu võtame õnneks, ja kui ma naiivse ja tobedana "ei, ei hakka seksiga peale käima" kinnituse järel läksin nende autosse või korterisse, ma sain teada, mis see "ei hakka, ei, vaatame filmi aint koos!" väärt oli.
Selline väike vahelugu selgitamaks, KUI raske on mul olla külm ja kalk ja EI öelda.
Mitte tema polnud ohver ja mina see paha, vaid mulle tõesti ei meeldi sedasi asju ajada. Lihtsalt ta, kurat, ei jätnud, kurat, mulle muud võimalust ja eks see lekkis siia ka, et ma ei tohi kaasa tunda, ma ei tohi lahke olla, kohe oleme jälle faasis 0 tagasi ja ma pean algusest alustama.
Eile ma risksisin ja kirjutasin talle, kuidas ma ei arva, et ta on halb inimene, ta on hea ja ilus, aga minuga ei klapi, ja siis me kirjutasime veel. Asi lõppes ikkagi sellega, et ma panin arvuti kinni ja läksin magama, sellal kui tema oli: "Palun anna mulle suitsu. Palun. Palun. Palun. Kas või läbi akna! Ma toon sulle asemele TERVE PAKI!" ja mina olin "Olerex on avatud 24h. Head ööd!"
Miks sa arvad, et ma paha olen? Mu probleem on selles, et mul on raske mitte olla liiga hea ju? SELGELT ju?
Kuidas see "jah, kui see on ainus viis, kuidas laps üldse eksisteerida saab, dohh" sinu jaoks argument on, kui sa ise oled seisukohal, et eksistents on üks lõppematu kannatuste ahel?
Kustutama olen väga rõõmus, et ma saan otsustada, kas elada või ei.
KustutaMulle meeldib väga võimalus ise valida.
Mu seisukoht pole kohe kindlasti mitte "ainult ema ja isaga pere on õige pere", aga ma saan arvuti taha alles mitme päeva pärast ja ei viitsi telefonis trükkima hakata.
KustutaMa sind ei kahtlustagi idoot olemises.
KustutaJah, Rentsi parandus õige, 2, mitte 3. Minu viga.
KustutaP.S. ep sõnastas mu mõtte, mida ma ei osanud kokkuvõtvalt väljendada: sa näid kohtlevat inimesi instrumentaalselt, vahendina millegi saavutamiseks. Ma täitsa ausalt ütlen, et su eilne korraks avaldatud võetud äriplaan võttis mu sõnatuks. Ses mõttes, et arvan veebi-sind suht hästi tundvat (päriselu vvn’i seevastu ei tunne üldse), aga eilne skeem oli NII manipuleeriv ja kale, et võttis mul jalad alt hoolimata sellest, et olen juba harjunud, et veebi-sina tegutsed eelkõige iseenda heaolu nimel, kui pehmelt väljenduda. Kordan veelkord – ma ei tunne päris-sind, mistap ära võta mu arvustust isiklikult. Kui kujundlikult väljenduda, on kõik blogijad minu jaoks justkui raamatutegelased, kaasa arvatud ma ise, sest me avaldame oma elust ainult pisku osa. Loogiline, et ka kommentaarid põhinevad sel piskul, eks. Lukuaugust piiludes tervikpilti ei näe.
Maitea, mu arust võtta olöukorrast maksimnum ei ole kaledus, vaid seda mitte teha on tuim lollus.
KustutaOlukorrast võtad_sina_maksimumi. Teised mängijad on su jaoks üksnes etturid. Vähemasti selline mulje jääb mulle su tekstidest. Aga nagu öeldud - blogid on lukuaugud.
Kustutaainus, kes kaotaks, on noor mees ja tema kaotus on ka kaheldav - talle ei oleks üldse hea minu külge rohkem kinni jääda, kui ta nagunii on.
KustutaKõik teised võidaksid.
nagu ... kas mulle oleks vahet, kas ma saaks 584 eurot või 584 eurot? TEMA saaks raha lihtsalt, ta just tuli töölt ära ka, lisaraha jai.
Kustuta(Meenutame, et ma EI OLE RASE.)
Ja laps ei peaks kokku puutuma jobuga (no AGA TA ON tobe, selgelt allpool minu jaoks normaalset inimeese suhtlemisvüimekust, mis ilmselgelt oleks ju ka lapse puhul samasugune!), oht on pisem, et tüüp teda mõjutama hakkab kuidagi. Ja kui parem olek lapsele tuleks osalt ka seepärast, et mul on tervem psüühika ja vähem vaimset koormust, kas sa arvad, et see on lapse jaoks ebaoluline v? Isegi nüüd ma näen, kui ma närviline ja hädas olen, kuidas olen Totoro ja Ruga kannatamatum, kuidas: "ISSAND, no jätke mind rahule!!!" on asi, mida ma ütlen - ja kui mul on hea, ma ei ütle seda iial.
Mismõttes MINA oleksin ainus kasusaaja?!?!?!
kommentaari alguses on "tema" K.
KustutaMmmm... Aga see side ei oleks ju ainult rahaline ja suhteliselt lühiajaline (kui pikk see vanemapalk ongi)? Põhimõtteliselt oleks see tema poolt võrdne lapsendamisega, ehk siis selle rahaliigutamise taustaks oleks see, et K oleks eluks ajaks seaduse silmis lapsevanem. See on vähemalt minu meelest palju suurem ja olulisem asi, kui mingi vanemapalk. Või ei ole?
KustutaNo jee ma teda jõuga sundima hakanuks =) Ise teab, ise valib.
KustutaAga phmt ta on mu lemmikisane pärast mu poega, nii et mina oleks rahul.
Krt, kõik me räägime, nagu oleks laps reaalsus, mitte hüpoteetiline võimalus.
VastaKustutaMinul on veel igasugused veidrad füüsilised tunded ja krt, mul pole ELU SEES olnud vagiina piirkonnas vistrikke ja nüüd oli KOLM, aga teised arutavad puhtteoreetiliselt.
Naised saunas ikka arutavad, kui tripperit ei saa ei ole midagi saanud.
VastaKustutahea point!
KustutaTeine negatiivne test. Rahu majas, helistan arstile teemal "mul vist on suguhaigus".
VastaKustutaKusjuures - olles veidral kombel ise just eile alla kirjutanud vastavale avaldusele, pidasin imelikuks, et riigiportaalis on see sõnastatud järgnevalt - kas olete nõus, et xxx-st (ema versioonis)/sinust (isa versioonis) saab lapse isa. Iroonitsesin, et "nüüd on seda vist nagu natuke hilja küsida" ja "kas siis ei oskaks seda normaalselt sõnastada?". Siinse diskussiooni - isegi kui see peaks jääma hüpoteetiliseks - põhjal ütleks, et ju siis portaal teab, mida ja kuidas küsida...
VastaKustuta