neljapäev, 17. veebruar 2022

Elu pasjanss

Mulle meeldivad pasjansid. 
Meeldisid juba siis, kui mul oli nende ladumiseks ainult kaardipakk, mitte arvuti. 
Meeldivad ikka veel.
Olen nende ladumises ka üpris heaks saanud, eriti kuna nüüd lubavad programmid ka piiramatult käike tagasi võtta (vähemalt ämblikku tehes) ja visadus viib sageli sihile.
Aga hakkasin mõtlema, kas võibolla see suhtumine - visadus viib sihile - ei ole mu paljude probleemide taga? Võiks ju takistuse ette tulles mõelda, et nojah, ju pole mulle määratud, ja teha teisi asju. 
Pasjansi ladumises ja pika proosa kirjutamises vast mitte, nendes valdkondades ikka ON visadus asi. Aga mu raevukas püüd last saada - äkki tõesti oleks tervem mõelda: "No pole ette nähtud", ja lapsendamiskava asemel ... no teha mingeid teisi asju.

Oleks jäänud raha kulutamata kunstliku viljastamise peale ja palju südamevalu olemata.
Oleks ammu võinud otsustada, et suhe K-ga on hea ka seksi- ja paarissuhtevabana defineerituna. 
Võiks keskenduda Isase isiklikele võludele, mitte: "Oh, seks! LAPS!"
Kogu selle nürimeelse visaduseta ei oleks ma Rongimehe hingesõprust ka läbi ebaõnnestunud armusuhte säilivat tahtnud, ei oleks Poeglapse isale kaks aastat ärasaatmata kirju kirjutanud, ei oleks ...
Visadus on mõnes asjas hea omadus, aga mõnes asjas otseselt kahjulik. 
On valdkondi, kus "peab saama!" ei ole üldse mõttekas suhtumine. 

Ja siis laon oma ämblikku ning mõtlen: tuleb välja, siis tuleb, ei tule siis ei tule. Lähen esmase instinkti peale. Võtan tagasi ainult paar korda mõned käigud. 
Selle ainus tulem on, et välja tuleb palju vähem pasjansse. 

Ma vist ei saa muuta ellusuhtumist mõnes asjas, aga osades samaks jätta.
Üldse, võibolla mul ei ole midagi viga, et ma sedasi visa olen, võibolla see on hea omadus siiski? Mõned-paljud raamatud, rohkem ja vähem ilukirjanduslikud, väidavad nõnda.
Kuigi too tarot-psühhiaater rääkis elus märkide lugemisest ja nende kuulamisest. 
Jah, ma võin ju mõistusega otsustada, et ta idioot oli, osake minust on ikka "see naine on vanem kui mu ema ja teinud oma tööd pool igavikku, äkki ta ikka on mingis osas tark, äkki näeb tõdesid, mida mina lihtsalt ei näe ..?"

Võta elu nagu ta tuleb, ära taha, ära looda. sellega väldid pettumusi. Tee seda, mis on kerge, ära tee seda, mis on raske, nii on elu elamiseks mõeldud.

Tegelt ma saan sellest suhtumisest isegi aru. Ma isegi olen mõned aastad üritanud nii elada - aga SEE ei ole ka lihtne ise, noh. Teha ainult seda, mida tahad, nõuab kogu aeg hoolega oma sisemuse jälgimist ja lisaks võimet mitte lasta end häirida Teistest, kes väidavad, et see on Paha Viis ja lisaks (LISAKS!) omaenda "aga on parem, kui see on tehtud ju?" sisemuses kamandava hääle mittekuulamist. 
Minna pidevalt kergema vastupanu teed on RASKE. 

Ma osaliselt olen ikka veel sel teel. Aga njah. Pasjansi ladumisel see mind küll edasi ei aita.


Kõige tõhusam olen ilma eesmärgita. Lihtsalt asju tehes.
Töötab ka pasnjasside puhul - tundub küll, et nüüd on perses, midagi pole parata, aga tõstan veel selle ja selle ja selle ja - oi, aga nii saab ju ka! Oi, äkki tulebki välja?!


7 kommentaari:

  1. "Minna pidevalt kergema vastupanu teed on RASKE."

    Selle tõdemuse pealt on ilmselt ka see zen-lugu, kus üks õpetaja oskas lennata ja teine vaimudega rääkida või mis seal kõik oligi, aga viimaks ütles üks õpilane, et meil on selline õpetaja, et kui ta näljane on, siis sööb; kui väsinud on, siis magab. ja kõik teised vakatasid, mõistes, et kuulevad tõelisest meistrist.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. üks eriti anekdootlikuks tasakaalustatud versioon on selline, et
      1: "meie õpetaja on nii valgustatud, et võib kuu aega ilma söömata olla!"
      2: "aga meie õpetaja on nii valgustatud, et võib kuu aega magamata olla!"
      3: "meie õpetaja on nii valgustatud, et kui kõht on tühi, siis sööb, ja kui uni on, siis magab."

      Kustuta
  2. Tavaline Windowsi spider jah?
    Mis sul ühe mastiga ladudes kõige parem skoor on? :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ma ühe mastiga pole üldse viitsinud laduda. Kahega tegin ja oo, see oli isegi ootamatult raske. Mitte et ma skoorile eriti tähelepanu pööranuks. Aga kui pihta sain, et mingil meistri- ja suurmeistri tasemel see ei tulegi alati välja, peab natuke mõtlema, hakkasin ära tegema (sest mõtlesin ja võtsin käike tagasi jne) ja iiigav. netist mingid 4 mastiga, on mu tavaline praegu.

      Kustuta
    2. Ühe mastiga ladumisel võiks eesmärk olla mitte lõpuni jõuda (seda niikuinii), vaid saada maksimaalne võimalik tulemus. Ehk siis teha nii vähe käike kui teoreetiliselt võimalik. Selleks ei tohi teha ühtegi "tühja" käiku, ehk siis kõik käigud peaks olema "tõstan ühe kaardi teise peale ja pikendan sellega uut rida". Näiteks ei tohi ühtegi olemasolevat rida poolitada, ei tohi ühtegi tulpa tõsta tühjaks (sest siis tuleks sinna peale midagi tõsta ja see oleks tühi käik). Ideaalis ei tohiks paljastada ühtegi ässa, sest see vähendab tõenäosust, et järgmisel ringil avamisel selle peale õige kaart satub. Matemaatika ja tõenäosuse pidev arvestamine on see, mis Spider'i minu jaoks huvitavaks teeb :)

      Nelja mastiga - sama - pidev mõtlemine. et mis on tõenäoliselt kõige parem kombinatsioon.

      Aga muidugi saab kergesti konstrueerida jaotuse, mis ei tule välja mitte ühegi mängu korral.

      Kustuta
    3. Ma olen rea peal "ärategemine on eesmärk omaette, skoor ja aeg on pff".
      Aga sa tutvustasid mulle huvitavat võimalust.
      HMMMM.

      Kustuta
    4. Ma olen igasugu mõttemängude mõttes friik, üritan neis mingeid mustreid ja alamülesandeid leida.

      Kustuta

Ma loen su sõnu, kui nad välja kirjutad ning avaldad!
Noh, paari erandiga.