esmaspäev, 7. märts 2022

Maha mure

Pole kindel, kas mul on midagi muud öelda, kui kinnitada, et mul on kriisis hea elada.
Covid ei olnud piisavalt kriis, mus ei liikunud adrenaliin ringi, ainult sarkasm nende pihta, kes tõsimeeli kartsid. Aga nüüd on päris asi ja noh - ma pole nii häid, põnevaid ja hea tundega unenägusid kui viimasel nädalal järjest ja järjest, ammu näinud. Iga päev pärast toredat ööd on rõõmus kingitus, kõik on nii palju parem kui tavaliselt, puder maitseb külluslikumalt ja koer lõhnab armsamalt, tuba pärast tolmuvõtmist on NII ILUS ja kõik on hästi.

See on depressiivikute üldmudel: kriisid ja adrenaliin mõjuvad hästi, elu kohe elamist väärt ja värki. 

Ja siis ma võin muiata kõigi nende pihta, kes soola ära on ostnud ja joodikriisi tekitavad ja on nii ärevad, nii ärevad. 
Nagu ... ma mõistusega saan aru. Aga tundetasandil on mul kõik nii hästi, et ikkagi ei saa aru. Mul ei ole päriselt muret isegi ses osas, et mul on ainult kaks tuba ja mulle ei lubata pagulasi. S.t. ma ei ole selles kindel, kui kellelgi on mure, kuhu paariks-neljaks-kuueks nädalaks oma kotid maha panna, võib vabalt minuga kontakteeruda - aga kui ma näen, kuidas inimestel on neli vaba tuba või vastrenoveeritud korter, raha ei taha, tulge, siia saab, mus elab kahtlus, et minu pisikesse elamisse manukakstulek ei ole ... päris see, mida vaja. 
Aga no on, nagu on, eksole. 
See on ju tegelt tore, kui asi pole nii hull, et minusuguste abi vaja oleks!

Ja Rentsi tita on nii nunnu ja "Ave Maria" nii hea raamat ja ...
Aga vahetuid sõjauudiseid, Zelenskõi kõnesid ja välisabi on selline ja selline, ei, lennukeid ikka ei ole, ma ei jälgi. Alguses lugesin fb-st, enam ei loe sealt ka eriti muud kui pealkirju. Sest ma ei saa midagi teha, ainult kurvastan, ja ümber nagunii ei mõtle. Stiilis "tegelt Putin on hea ja vabastab rahvast fašistide käest". 
On, nagu on. Sekkutakse NATO või USA poolt, siis sekkutakse, ei sekkuta, siis ei sekkuta, kasutatakse tuumarelva või lastakse õhku tuumajaam, siis kasutatakse ja lastakse, ei kasutata, siis ei kasutata - mis minu roll on? Muretseda? 
Ei tänan, see ei tee midagi paremaks. 

Maailm saab hakkama, mina võin nüüd minna ja putru teha. Ma arvan, mannapudruisu on täna. 

6 kommentaari:

  1. Vaat siin on evulotsioonibioloogiline "miks depressiooonigeen säilinud on" - sest sittadel aegadel elame meie paremini ja jääma ellu nt =P

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Haa, ja vbla seepärast ongi mul oma laste titeperioodid meeles oivaliste aegadena: on kriis, ON VAJA, ja ma mobiliseerun =)

      Kustuta
  2. See hea on põmst "võitle või põgene"-adrekalaksust tulev mõnu. Adrenaliin parandab mõnevõrra depressiooni, rõhk sõnal "mõnevõrra", been there, done that.
    Maitea, kuidas teistel, aga mina olen tuumakytusel töötav reptiil ja minu energiaallikat, mida muidu Päikeseks nimetatakse, on jälle rohkem näha, seega on rohkem energiat. Sest igasugu s.ta talumine muutub vanuse suurenedes järjest raskemaks ja iga energiaallikas kulub väga ära.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Tähendab ... mitte et ma salgaks, et asi on adrenaliinis, aga kuna minu peal mõjub "fight or flight" hoopis "mind eriti ei huvita, aga elu on toredam", ma tegelt ei saa aru, mida sa ütled.
      <mida mina isikuna vahetult tajun: ei ole mul tunnet, et peaks põgenema, ei kisu ka rohkem võitlema kui muidu, aga puder maitseb paremini ja raamat on huvitavam.

      Kustuta
    2. Ma olen teisest puust, sellepärast Sa ei saagi aru. Eriolukorras, hehe, kaotan ma haistmis- ja maitsmismeele, kylma- ja valutunde ning muutun täiesti uutmoodi mõtlevaks loomaks. (Et mis puder ja mis raamat, mul on hoopis vaja tegutseda, midagi muud pole olemas!) See võib kesta nädalaid ja on kurnav, aga mõnikord on vaja.
      Sellest väljatulemine on ...huvitav. okei, see pole rohkem seletamist väärt.

      Kustuta
  3. Käisin koeraga jõepargis jalutamas.
    Keegi naine teise koeraga, kellele Totoro järgi jooksis, hakkas karjuma. Karjus mu peale veel viis minutit, kuigi ma kutsusin TOtu kohe enda juurde. Kuidas mul ei ole õigust oma suurt koera lahtiselt jalutada ja suur koer on väikestele oht ja kui ma üldse midagi loomadest tean, peaksin seda teadma jne.
    Karjus, sest me vahel oli umbes 100 meetrit.
    Ja mul oli nalajakas. Mitte midagi ei vastanud, rääkisin vaikselt TOtorole, kuidas see on üks kuri tädi, ja siiamaani on naljakas.
    Sest sõjaoht ja kriisisituatsioon jms.
    Mul on VÄGA rahulik ja rõõmus olla, üldse ei visanud agressiivsust üles, kuigi teine karjus mu peale vihaselt jupp aega =P

    VastaKustuta

Ma loen su sõnu, kui nad välja kirjutad ning avaldad!
Noh, paari erandiga.