Kas saab veel kuulsamaks?

Olen veits segaduses.
Vaata, ma ei saa öelda, et iseendast on kõrini. Aga nüüd tuleb mul kohe jutukogu välja. Eelmisel aastal ilmus KAKS romaani ja tegelt ma promoks ikka veel neid kahte romaani, kuna need on mõlemad mu meelest väga head ja täiesti erinevad kah.
Nad ju alles tulid, täitsa värsked veel!
Ent.
See jutukogu tuleb ka nii hea!
Toimetasin ja toimetasin ja tometasin läbi, kirjutasin mõned uued jutud, sisse lähevad ka mõned vanad, mida ma pole kuskile pakkunudki, sest mis nüüd need, aint minu udumuinasjutud ju. Lugesin ja toimetasin, lugesin nii palju kordi läbi ... krt, ma kirjutasin nii hästi!
Krt, ma kirjutan nii hästi!
Ühe loo puhul tuli "ma ei taha seda enam lugeda ja läbi töötada. Ilmselt ei ole hea lugu," ja see saigi minu nõudmisel siis välja jäetud. 

Nüüd on kirjastaja käes küljendamisel, kohe varsti trüks ja mul on: "Mis ma teen, kus ma olen, kes ma olen? Kuidas ma kogu aeg ilmutan, kas mul on millestki elada, kui olen kõik välja andnud, oh ..."
 ... ja selle segaduse vältimiseks võtsin uuesti luulekogu käsikirja ette. 

Ma ei tea, mis siis juhtub, kui see ka koguks valmistatud on. 
Tuleb jälle 6 aastat pausi?
Ei, mul on poolikuid asju lademes, mida võiks mõne uue teose aluseks võtta ja kuuest aastast kiiremini järgmine valmis saada, kuid need ükski ei tiivusta mind. 
Ok, "Kuidas paremini elada"-raamat v.a. 
Vbla võtan siis selle käsile. 

Esmalt luulekogu.
Esimene osa on nii vanad luuletused, et ikka on, ja need on kõik NIIHEAD.
Teine osa on uuem. See ei ole nii hea ega nii hoolikalt parimatest parimatest kokku seatud. 
Tegelen.
Olen Kirjanik. 
Jee.

Muide, Belials on veel korra (me oleme sellest kaks korda rääkinud avalikult, ta oli mu esitlusküsitleja ja Estconil kõnelesime ka avalikult) "Lihtsatest valikutest kirjutanud. 
Kas see on mu parim? Ma ei tea. Kahtlen, aga vbla.
Kas see on mu kuulsaim? Selgelt. 
Mina olengi see, kes tuli pauguga, ja kõik hilisem on taust. 
Minu arust ei ole "taust" kehvem, kusjuuures.
Ent selgelt mitte nii üldrahvalikult maitsev. 
Kuigi "Kuigi sa proovid olla hea" on tegelt samasorti, aga valesti turundatud, onjo. See ei ole ulmeraamat tavalises mõttes. Väljamõeldud ajaloolisel taustal toimuv ja juttu on peamiselt Arrrmastusest.
Teatavasti on naistel ette nähtud kirjutada Arrrrmastusest. Või lasteraamatuid. Või pehmeid turvakrimkasid.
Siis on hästi, siis on õigesti.
Aga turundati kui ulmet ja kõvasti aega läks, enne kui Õiged Lugejad teda üles leidma hakkasid.
Ikka veel ei ole ta avalikult kuulus.

Huvitav, kellele ma jutukogu saatma peaksin, et nad seda arvustaks? 
Kui ma mõtlen nende peale, kes teie seast vahel võrgupäevikus kommenteerivad, siis Rents ja Marca on seni millestki minu omast kirjutanud ja neile meeldis. Aga maitea ju, kas see meeldib =) Teistsugune on.
Nimigi on "Teistmoodi tavaline".
Ma ei viitsi kirjutada lugusid, mida ma juba kirjutanud olen. KÕIK mu raamatud on erinevad.
Kitty? Vbla. Kui tahad, murumuna ät gmail punkt com.
Sille ei armasta muinasjutte ja kuigi seal on konkreeetseid muinasjutte aint 3/13, minu jaoks see on muinasjutukogumik. Hm. Ise tead, kas tahad või ei.

Phmt kui keegi tahab JA ei ole üks neist, kellele ma saatsin eelmised raamatud, aga ta ei kirjutanud neist, võib saada. 

Mudlumi ees mul on veits piinlik, sest tema kirjutas "Devost" ja "Omasid ei jäeta mahast" ja isegi suht hästi, aga ma ilmutasin rahulolematust.
(Miks rahulolematust? Mulle meeldib, kui arvustaja saab mu raamatust aru, sest siis ta annab oma arvamusega teistele potentsiaalsetele lugejatele infot. Kui ta ütleb, et X raamat oli Y sorti, aga autori kirjapandu ei olnud selles soustis hea, ja Y on sort, mida ma omast arust kirjutasin, mul on sellest rohkem rõõmu kui sellest, et arvustaja kirjutab: "X raamat on Ö, seal on kirjas U ja M ja B, ja see on hea." 
Sest kui raamat ei ole Ö ja U, M ja B on vaevu mainitud, ent peamislt on juttu hoopis Z-ist, see arvustus annab potentsiaalsele lugejale valeinfot ja ta lugedes pettub. Üldse Ö-d ei saanud. Või teine potentsiaalne lugeja ei hakka lugemagi, sest Ö teda ei huvita, ta tahaks pigem midagi Y sorti.
Mudlum tegi seda. Ehk ta ei kirjutanud asjadest, mis minu arust tähtsad, ja mekutas asjade üle, mis mu arust ... no phmt olid, aga juhus. Ja siis ma ütlesin natuke halvasti. Mitte palju, aga ta reageeris eraldi postitusega fb-s teemal "Arvustus ei ole tagasiside autorile, see on teistele lugejatele2"
Millega ma olen täiesti nõus. Lihtsalt ei olnud rahul sellega, mis ta kirjutas..)
Nii et ma ei tea, kas talle saata. 
Vbla peaks? Sest tore inimene ikkagi.

Mart Juur ei maininud, aga talle ma vist jutukogu saadan. 
Sest mittemainimine tema poolt on aus - kui ei kõneta, ta ei reklaami, dohh. 
Ja tema saab andeks, sest ta on staar. Võtab millegi kohta sõna, ongi see reklaam iseenesest.
Aga raamatublogijad, kes mitte midagi ei öelnud, ei saa? MisMÕTTES ei ole midagi öelda, isegi halba mitte? Pfff.

Selle tagasiside otsimisega on "Omasid ei jäeta maha" mul nüüdseks täiesti otsas. Kõik olen laiali jaganud, endale ei jäänud midagi. Kui alla hinnatakse, ostan oma eksemplari, aga 18 eurot ma iseenda kirjutatud raamatu eest maksma ei hakka. =P 
Kirjastusehind. Poes on kallim.
"Devolutsiooni" saatis Kader mulle juurde ja "Kuigi sa proovid olla hea" on kirjastuses umbes 4.90 ja "Lihtsad valikud" üldse alla 2. NEID ostsin endale varuks. Juhuks, kui jälle on vaja kellelegi anda. 

Nojah. 
Aga nüüd tuleb jutukogu. Ja jälle nii hea. 
Oh, ma olen ikka vahepeal päris lahe.