Mõningal määral olen kirjanikuna ka tõhus.
Reaktoris ilmus intekas.
Loteriis kirjatatakse "Teistmoodi tavalise" juttudest ükshaaval - ta pole veel lõpuni jõudnud, aga tükkhaaval liigub sinnapoole.
Algeroni tegin tõlke, kuigi see ilmub alles järgmisel kuul, ent tegin valmis.
Lisaks - see peaks esimene olema, nii tähtis, aga unustasin ära - esitlen Tartus 10. oktoobril "Teistmoodi tavalist."
Veiko Belials ajab minuga juttu. 10. oktoobril kell 19 Tartu Kirjanduse majas.
Mul ei ole fb-sündmust jagada, sest tundub, et ma pole ainus, kes ära unustas, ja sellel ei ole veel sündmust. Eeldan, et nüüd hakatakse kähku tegema. (Parandus: nüüd on klikitav link olemas.)
Tulge. Kui VÄHEGI huvi on. Iga inimese üle rõõmustan. Ei pea raamatut ostma, lihtsalt tulge ja kuulake-vaadake.
Emake maa, mis ma selga panen?
(Nii mõnus sel teemal arutleda, puhas rõõm.)
Muidu olen nagunii tõhus. Kuigi unerütm läks paigast ära. Ei ole normaalne, et lähen magama õhtul 10-11 ja ärkan (peab sööma!) 5-6 hommikul.
EBANORMAALNE!
Või noh - kui see pead valutama ei paneks, oleks pohh. Päev ikka sama pikk ju.
Kuid paneb. Inimesed elavad vabatahtlikult säärases rütmis? Iu. Mulle on küll puhas piin.
Lisaks - ma mõtlesin, et aega on selle kiire asjaga, aga et ma jutukogu esitlen, võiks nagu avalikult teada olla ja peab kohe posti avaldama - teen natuke valimisreklaami.
Sest arvan, et muidu keegi ei saa teada, et säärane kandidaat üldse olemas on. Ma avitan veidi, jagan infot.
Tulin mina eile koeraga poest ja tänavanurgal seisis vanem naine lapselapse või krt teab, äkki lapselapselapsega. Küsis mult, kas ma olen keilakas. Ja kas ma valima plaanin minna. Vastasin mõlemale jaa ja ta (vahepeal koera patsutades, noor poiss läks päris pöördesse ja patsutas kohe palju) rääkis, kuidas tema ka kandideerib. Volikogudes on kõik nii noored, aga ta mõtles, et peaks ju keegi vanem ka olema, kes vaatab oma nurga alt. Tal on kõrgharidus ja ta võib ka rääkida, millega tegelenud on, ja samal ajal otsis kotist välja tulevase aasta kalendri, sotsiaaldemokraatide oma, pastaka ja tikutoosi.
Ma ütlesin, et pole vaja, partei on õige ja ma tõenäoliselt valin seega tõesti teda, ja ta kirjutas kalendri servale oma numbri.
110.
(See on link ja lingi alt leiab kõik kandidaadid + omakorda lingi sotsiaaldemokraatide Keila valimisprogrammile)
Ja noh. Kui te olete ka keilakas ja tahate valida sotsiaaldemokraate, vbla valite samuti teda.
Nii tore tädi oli. Nägi täitsa normaalne välja, mitte range meigitud vana õpetajannana nagu seal pildil.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Ma loen su sõnu, kui nad välja kirjutad ning avaldad!
Noh, paari erandiga.