Avalik naine

Muutsin nime üleval paremas nurgas.
Enda oma niisiis.
Sellepärast, et kuigi ma ikka veel tunnen end vahel kohutavalt vanana ning märkan, kuidas nooruslik vaimustusmisvõime, eksapistlike huvide köitvus ja kortsudeta nahapind üha vähenevad, on mingisugusel väga ürgsel tasemel jälle märgata noor olemist.

No ei saa ju olla vana see naine, kes võtab öösel magamise asemel kaks tundi voodis mingisuguse selgesilmalise meesolevuse pärast pisaraid valada?!
Küll aga on naine, kes sellised asjad oma kõigile nähtavasse võrgupäevikusse üles trükib, ilmselgelt väga avalik.

Aluspesu kandsin täna lillelist ja haiguse tõttu rögastasin päev otsa kohutavaid tumekollaseid tatiklompe pabertaskurättidesse.
Ja pool aega olen oma hormoonide mängukann v.a. juhtudel, kui need toimivad ängistavalt ja nende vastu tuleb võidelda. (Sel viimasel juhul ma muidugi võitlen. Phmt see ongi selle avaliku võrgupäeviku teema - et hormoonid on head seltsilised, kuni nad muudavad inimese maailma kaunimaks, värvilisemaks ning ehtsamaks. Aga kui nad, vastupidi, värvid maha keeravad ja elu jäledaks sülgavad, tasub omada toimivaid strateegiaid kurjade hormoonide vastu suunatud revolutsiooni läbiviimiseks. Ja üldse ei tule olla mitte oma hormoonide ori vaid teadlik kasutaja!)

Kokkuvõtteks arvan, et kannan nime välja küll.

=)

Mälestuseks sisukorra kujul

Phmt panin siia (ühte kohta kokku) oma luulekogu arvustused, et neile, kes küsivad, oleks üks sisukorraga lehekülg ette viidata, selle asemel, et turtsatada: "Kuule, guugelda ise, kui huvi on!"
Osutus natuke keeruliseks teha, sest Eesti Ekspress oma vanu raamatuarvustusi enam ei näita ("blablabla, enam ei toeta, blabla, paberlehel, blablabla" tuli otsides ette) ja minu lemmikarvustus Rahvusraamatukogu lugemisblogis on ka kuskile peitu läinud - kõige blogiga tükkis.
Aga kergesti leitavad ning samas ühest reast pikemad arvamised on siin nüüd üleval niisiis.

Jürgen Rooste Sirbis

Andra Teede EPL-is

Hannes Varblase luuleaasta ülevaate sees Sirbis

Lugemissoovituse blog

Oop omas päevikus (üks Ekspressis ilmunu oli sellesama kirjutise lühem kokkuvõte).

Väga lühidalt keegi-ma-ei-tea-kes

Nominatsioon

Pildi tegi minu jaoks SPETSIAALSELT Helen Illend =)

Soosegadus

Kas keegi suudab mulle selgitada, mis asjad on naiselikkus ja mehelikkus?

Need 2 sõna ajavad mu lõputusse hämmingusse, sest tunduvad hõlmavat veel segasemat hulka diskursusi kui sõna "kultuur".
Neil tundub olevat nii palju tähendusi - ja samas nii vähe, et vahel ma kahtlustan, et tegu on tühjade terminitega, millega võid tähistada ükskõik mida.
Nt "elupuuokste nõtke naiselikkus" või "elupuuokste nõtke mehelikkus".

Ei, ma saan väga hästi aru aru, mida tähendab "mehelik lõug" või "naiselikud käed". Aga elupuuoksad???

Ja misasi on "minu naiselikkus"?
"Minu naiselikkus puhkeb õide"? Või "et minu naiselikkus saaks vabalt hingata" (ei, tegu EI ole pesukaitsete reklaamiga)???
Et kõik oleks selge, lisan siinkohal näitena ka "minu mehelikkuse" sõnapaari kasutava veel jubedama lause: "Minu mehelikkus ei suutnud taluda naisi lihtsalt kui kaaslasi ja armukesi".

Mis asjadest need sõnad ometi räägivad???

Selle sõnakasutusviisi tekitatud hämmelduse kõrval tunduvad kaebused värvitoonide kohta, mis mul samuti on, üsna ebaolulised.
Aga ma edastan nad siiski, sest ma täitsa usun, et keegi isegi vastab.

Nimelt.
Kust ma pean aru saama, millest on jutt, kui mulle öeldakse ühest küljest, et "suvetüübile sobivad naiselikud roosakad, lillakad ja pruunikad värvitoonid" ja teisest küljest "vaip oli mehelikult pruun"?
Samamoodi sinisega. Missugune on see "naiselik sinine" ja missugune on "mehelik sinine"? Kust inimene üldse võtab idee mingit värvust nende sõnadega kirjeldada? Kas sel on mingi tagapõhi ka? Et umbes nagu on külmad ja soojad toonid, on ka naiselikud ja mehelikud?

...ja üldse mind huvitab, kas teised inimesed - need, kes ei ole mina - saavad nendest mõistetest päriselt aru ka? Kas vahest on minu naiselikkuses kuskil mingi fataalne viga, et ma ei mõista, misasi see ON üldse?

Pakun ka välja minu meelest suisa haaravalt meheliku mehepildiga video. Et saaks vaielda ja ilkuda.

Pildid küsimata laenatud Aarne bloogist.

Ma olen õnnelik inimene.

Vaadake, mulle tõesti tõesti tõesti meeldib lund rookida.
Andke aga ette lund, mida kaevata ja uuristada, tõsta ja loopida, ning ma olen rõõmus, heas vormis ja iseenda ja maailmaga rahul.

* Füüsiline liikumine, mil on ka muu kasutegur sehen kui minu enda kehaline heaolu.
* Põhjus minna talvel õue. Iga päev.
* Lume rookimise ajal on väga raske süüa.
* Ja isegi linna keskel on lumega ilus ning vaikne.

Nii et ses osas mul on praegu väga head ajad.

Muus osas vist ka. Kerge ja rõõmus on olla. Mul on tulevikuplaan ja imelised sõbrad ja hea soeng, mida veel vaja?

Kõigile neile kel on rasked ajad: pidage vastu! Kui vähegi suudate, mõelge funktsionaalsuse võtmes ja konstruktiivsetes suundades!
Uskuge: kõik läheb mööda!

Isegi head ajad, aga hei! Ette muretseda ei ole kuidagi funktsionaalne!

Ja lisaks tänase päeva kasulik tsitaat Neil Gaimanilt: "It's astonishing how much more cheerful a place the world becomes when you start to finish things."