Pühapäev, 22. aprill 2012

Igavene armastus

Mulle meeldib aeg-ajalt colorblindi mängida. Seda langevate värviliste klotsidega arvutimängu. Värvi-tetrist, kui soovite.
Eile mängisin ka. Poeglaps, sõbralik ja rahulolev, mängis samas sohvapatjadega mingit keerulist võitlusmängu. Vaatas nagu muuseas üle mu õla ekraanile ja teatas rõõmsameelselt: "Ma loodan, et su mäng läheb halvasti!"
Mina (mängides, hämmeldunult): "Tohoh! Kas meie armastus on otsa saanud, et sa niimoodi ütled?"
Tema (muutumatu rõõmsameelsusega): "Ei, ma olen lihtsalt natuke tropp. Meie armastus kestab igavesti! Või noh, väga kaua. Kuni sa ära sured, vähemalt."

2 kommentaari:

  1. Kuidas see käbide ja kändudega oligi ...

    VastaKustuta
  2. Ma märkan, et teis kõneleb kadedus, auväärne!

    VastaKustuta

Ma loen su sõnu, kui nad välja kirjutad ning avaldad!
Noh, paari erandiga.