Kuidas vahel on rõõmus puudujääkide taustal

Kirjutab mingeid häid asju elu kohta ka.
Sest elus on pisikesi materiaalseid rõõme, mille headust võib-olla alati ei märka, välja arvatud siis, kui võtad märgata.

* Kui sul on kass ja talle on olemas peaaegu täis pakk kassiliiva ja suur pakk korralikku kassitoitu ja sa tead, et kui tahes otsa raha ka lähinädalal saab, vastikut olukorda, kus kass käib ja õigusega hädaldab, aga sa ei saa teda aidata tema hädas, ei teki.

* Kui sul on lapsed ja on detsember, sul on kapis pakk martsipanikommi ja neli mandariini ja pakk Snickerseid ning sa tead, et päkapikuvajadused on sellega 24.-ni kaetud. Võib-olla mitte ideaalselt ("Miks jälle seesama komm?!"), aga siiski kaetud.
See õudne hetk, kui sulle kell 2 öösel meenub, et appi, mul pole midagi hommikuks sussi sisse panna, sel aastal vähemalt ei saabu enam.

* Kui sul ei ole ei raha ja tundub, et ka mitte midagi süüa, aga siis avastad kapist lisaks tavalistele kuivainetele ja võipakile ka pooliku paki päevalilleseemneid ja kaks purki ube, ja siis ostad 14 sendi eest pärmi ja 10 sendi eest sibulaid ja teed oasuppi ja päevalillesepikut, ning jääb veel 30 senti kohvikooregi jaoks.
Ja su lapsed käivad köögi vahet ja oigavad, et kui hea toit! Oo, kui nämm!

* Munad ja või ja vahukoor. Kuni neid on, pole kunagi sellist asja, et vahid hommikul vingus näoga endale kappi ja mõtled, et krt, krt, krt, kas ma pean mingit kuramuse PUTRU jälle tegema (ja sööma) v?
Isegi kui tegema peab, sest lapsed, siis vähemalt ise saab süüa mune võiga või vahukoort. Või mõlemat.
Vahukoor ja kohv on täiesti hea hommikueine.

* Käia ujulas ja liguneda igas vees ja saunas, seista piiramatult duši all, pesta end neljandat korda järjest, kusjuures boiler ei saa üldsegi tühjaks seepärast ega karju ka südametunnistus teemal "Vee- ja elektriarve! Uäääää!"

* Mitte isegi ujulas käia, aga olla emal külas ja oma peavalu ja iiveldust öösel tema vannis ravitseda.
Algul on nii halb, aga siis soekuum vesi teeb oma maagiat ning hakkab üha parem ja parem ja parem. Mmmmmmm...
+ üks sõber kinkis jõuludeks kehakoorija, mis sisuliselt on plastpudelisse pandud suhkur väikese maasikaessentsiga, aga sinna pudeli peale on kirjutatud nimi "Never Grow Up!" ja no tõesõna! "Never Grow Up!" Täiega hea nimi. Puhtalt nime pärast juba on sest asjast kõvasti rõõmu =)

* See hetk, kus teadvustad mingi tegemist vajava kodumajandusliku töö endale ja siis teed selle kohe ära. Ilma mingite kurbade mõteteta teemal "hiljem" või "miks mina" või "aga keegi teine äkki".
Nt peeglite puhastamine pealegi täiesti hämmastavalt värskendab kogu elamise ära.
Mõtsin juba, et see mõtteviis pole midagi erilist, aga käisin külas, kus oli hästi palju pesemata nõusid, ja siis pesin neid, sest tundus, et vaja, ja tundsin enda üle ürguhkust.

* Kui sa oled naine ja sul on varuks tampoone, hügieenisidemeid ja kõiki neid muid veremähkme funktsiooni täitvaid jubinaid sellises koguses, et saaksid ootamatult algava verepulma puhul hädast välja aidata ka paar menstrueerivat sõpra, mitte ainult iseenda.
Analoogiline tunne, nagu oleks kodus relv koos laskemoonaga, 10 kilo soola ja 200 kilo suhkrut, 6 pakki kempsupaberit ja 100 liitrit vett ootamatu tsivilisatsioonikatkestuse puhuks phmt.

* Magada puhaste linadega kuskil mujal kui oma või oma ema kodus. (Sest tegelt väljaspool kodu kõlbab ka tolmune põrandavaip ja üks tolmune tekk peale + pea alla lükatud riidepundar, aga kui on midagi paremat - ooo! Mmmm!)

* Sul tegelikult isegi on taksoraha, aga saad kas küüti, keegi teine maksab takso eest või lähed jala, kuna mõnusalt saab kalorid maha ja kaineks öösel jala koju kõndides.
Ja siis see taksoraha jääb üleni üle lisaboonusena. Kulutad kuhugi, mille kohta oled enne mõelnud, et ei saa, ei või, ei jätku, ei-ei-ei.

* Kui lapsed on ilgelt tropid olnud kogu aeg, kakelnud, virisenud, igavlenud, kakelnud, istunud arvutis, kakelnud. Siis lähed nendega külla ja korraga on nad nagu kaunid valged inglid.
Viisakad, korralikud ja mõistlikud, hiilgavad kõigi teiste laste taustal oma vaoshoituse ja leebusega, ning lisaks tundub, et ka neil endil on seejuures täiesti tore olla.

* Või siis on nad kinos. Või külas.
Ja ma kirjutan eneselegi märkamata 5-6-8-10 (KÜMME) korda rohkem juppi romaani päevas kui siis, kui nad kodus on.

* Kui sa oled kuskil reisil, ükskõik, kas lastega või ilma, ja jälle ei olegi ära unustanud, et ibuprofeeni, vett ja võileibu (või apelsine ja šokolaadi) tuleb alati kaasa võtta. Ning janu vastu on vahendid olemas ja nälja vastu on ka vahendid olemas ja keegi ei nuta ega pea isegi kartma, et vbla hakkab, ja siis ei hakka ka pea valutama - ning kogu paigast paika transportumise aktsiooni saadab suur edu ja rõõm.

* Kui aasta lõppeb kuskil mujal kui omas kodus, aga sa üldsegi ei pea seepärast mingit pidukleiti selga panema ega pidunägu ette tegema.
Kõik lihtsalt on. Rahulik, laisk ja sõbralik.